¹Sellepärast väriseb minugi süda ja hüppab paigast.

¹¶ Na konei ano wiri ana toku ngakau, maunu atu ana i tona wahi.

²Kuulge, kuulge tema hääle mürinat ja kõminat, mis tuleb ta suust!

²Ata whakarangona tona reo e papa ana, te pakutanga hoki e puta mai ana i tona mangai.

³Selle ta päästab lahti kogu taeva alla ja oma välgu maailma äärteni.

³E whakatikaia atu ana e ia ki nga wahi katoa i raro i te rangi, ko tona uira hoki ki nga pito o te whenua.

⁴Selle taga möirgab tema hääl: ta müristab oma võimsa häälega ega peata välke, kui tema häält kuuldub.

⁴I muri iho ko te reo e hamama ana; papa ana te whatitiri o te reo o tona nui; e kore ano era a tauhikuhiku ina rangona tona reo.

⁵Jumal müristab oma häälega imepärasel viisil, ta teeb suuri tegusid, mida meie ei mõista.

⁵Ko ta te Atua whatitiri he reo whakamiharo; nui atu ana mahi, e kore hoki e mohiotia.

⁶Sest ta ütleb lumele: 'Lange maa peale!' ja vihmasabin ning vihmavaling on tema tugevus.

⁶¶ E ki ana hoki ia ki te hukarere, Hei runga koe i te whenua; ki te ua punehunehu ano hoki, raua ko te ua ta o tona kaha;

⁷Ta paneb siis igamehe käe kinni otsekui pitseriga, et kõik inimesed tunneksid ta tegu.

⁷Hiritia ake e ia te ringa o nga tangata katoa; kia mohio ai nga tangata katoa nana nei i hanga ki tana mahi.

⁸Siis läheb metsloom oma peidupaika ja jääb oma pessa.

⁸Haere ana nga kirehe ki nga piringa, noho ana i o ratou nohoanga.

⁹Lõunakambrist tuleb tuulispea ja põhjatuulega külm.

⁹Puta mai ana te tupuhi i te whare o te tonga: te matao hoki i te hauraro.

¹⁰Jumala hingusest tekib jää ja tardub veepind.

¹⁰Na te manawa o te Atua i homai te huka: a kuiti iho te whanuitanga o nga wai.

¹¹Ta koormab ka pilvi niiskusega, pilved pilluvad tema välku.

¹¹Ae ra, e utaina ana e ia te kapua matotoru ki te houku; tohatohaina ana e ia te kohu o tana uira:

¹²Need rändavad ringi tema juhtimisel, et teha kõike, mida ta neil käsib maailmas ja maa peal,

¹²E whakakopikopikoa ana ano a tawhio noa, he mea hoki na ona whakaaro: hei mea i nga mea katoa e whakahaua atu ana e ia ki te mata o te ao:

¹³olgu vitsana, kui ta maale tarvis, olgu armuna, kui ta seda osutab.

¹³E whakaputaina ana e ia hei whiu, hei mea ranei mo tona whenua, hei atawhai ranei.

¹⁴Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!

¹⁴¶ Kia whai taringa mai ki tenei, e Hopa: tu marie, ka whakaaro ki nga mea whakamiharo a te Atua.

¹⁵Kas sa mõistad, kuidas Jumal annab neile käsu ja laseb oma pilvest välgu sähvatada?

¹⁵E mohio ana ranei koe ki ta te Atua whakahautanga ki a ratou i tana, i puta ai te marama o tana kapua?

¹⁶Kas sa mõistad pilvede sõudu, ülima tarkuse imetegu?

¹⁶E mohio ana ranei koe ki nga paunatanga o nga kapua, ki nga mahi whakamiharo a te tino o te matauranga?

¹⁷Sina, kellel riided kuumavad, kui ta lõunatuulega suigutab maad,

¹⁷Ki ou kakahu nei ka mahana, ina whakamarietia e ia te whenua ki te hau tonga?

¹⁸kas sa koos temaga laotad pilvekatet, vastupidavat nagu valatud peeglit?

¹⁸Ka taea ranei e koe te whakatakoto ngatahi me ia te rangi hei papatupu, ano he whakaata whakarewa?

¹⁹Õpeta meid, mida me peaksime temale ütlema; pimeduse tõttu ei saa me millestki aru.

¹⁹Whakaaturia mai ki a matou ta matou e korero ai ki a ia; e kore hoki e tika i te pouri ta matou whakatakoto o te korero.

²⁰Kas peaks temale jutustatama, et mina tahan rääkida? Kui keegi kõneleb, kas seda siis temale teada antakse?

²⁰E korerotia ranei ki a ia kei te mea ahau ki te korero? Kia hiahia ranei te tangata kia horomia ia?

²¹Kui nüüd ei nähta valgust, mis hiilgab pilvedes, siis puhub tuul ja toob selguse.

²¹¶ Na inaianei e kore nga tangata e kite ana i te marama e wheriko mai nei i te rangi: otiia ka tika atu te hau, ka whakawateatia ratou.

²²Põhja poolt tuleb kuldne hiilgus - Jumala ümber on hirmuäratav aupaiste.

²²E ahu mai ana i te hauraro te aho ano he koura; kei te Atua te kororia whakawehi.

²³Kõigevägevam - temani me ei jõua, tema on suur jõult ja rikas õiglusest, tema ei riku õigust.

²³Ko te Kaha Rawa, e kore ia e taea te whakataki e tatou; hira rawa tona kaha; a e kore ia e tukino i tana whakarite whakawa, i te nui o te tika.

²⁴Seepärast peavad inimesed teda kartma, tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark.'

²⁴Koia ka wehi nga tangata i a ia: e kore ia e whai whakaaro ki te hunga ngakau mohio.