¹Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:

¹¶ A, ka mutu enei kupu katoa a Ihu, ka mea ia ki ana akonga,

²'Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.'

²E matau ana koutou kia rua ake ra ko te kapenga, a ka tukua te Tama a te tangata kia ripekatia,

³Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta

³Na ka whakamine nga tohunga nui, nga karaipi, me nga kaumatua o te iwi, ki te whare o te tohunga nui, ko Kaiapa te ingoa.

⁴ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.

⁴Ka whakatakoto tikanga nanakia e mau ai a Ihu, e whakamatea ai.

⁵Nad ütlesid aga: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

⁵Otira i mea ratou, Kauaka i te hakari, kei ngangau te iwi.

⁶Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,

⁶¶ Na, i a Ihu i Petani i te whare o Haimona repera,

⁷astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.

⁷Ka haere mai tetahi wahine ki a ia me te pouaka kohatu, ki tonu i te hinu kakara utu nui, a ringihia ana ki runga ki tona matenga, i a ia e noho ana ki te kai.

⁸Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: 'Milleks küll see raiskamine?

⁸No te kitenga ia o ana akonga, ka riri, ka mea, Hei aha tenei maumau?

⁹Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.'

⁹He nui hoki te utu me i hokona tenei hinu kakara, ka hoatu ki te hunga rawakore.

¹⁰Aga Jeesus ütles seda märgates neile: 'Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.

¹⁰A i mohio a Ihu, ka mea ki a ratou, He aha ta koutou e whakapawerawera i te wahine nei? he mahi pai hoki tana i mea nei ki ahau.

¹¹Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.

¹¹Kei a koutou tonu hoki te hunga rawakore i nga wa katoa; tena ko ahau e kore e noho tonu ki a koutou.

¹²Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.

¹²I ringihia ai hoki tenei hinu kakara ki toku tinana, he mea mo toku tanumanga.

¹³Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.'

¹³He pono taku e mea nei ki a koutou, Ko nga wahi o te ao katoa e kauwhautia ai tenei rongopai, ka korerotia ano ta tenei wahine i mea ai, hei whakamahara ki a ia.

¹⁴Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde

¹⁴¶ Katahi ka haere tetahi o te tekau ma rua, ko Hura Ikariote te ingoa, ki nga tohunga nui,

¹⁵ja ütles: 'Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?' Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.

¹⁵Ka mea, he aha ta koutou e pai ai kia homai ki ahau, a maku ia e tuku ki a koutou? A ka paunatia e ratou e toru tekau hiriwa ki a ia.

¹⁶Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.

¹⁶A no reira mai ano ia i rapu ai i te wa pai e tukua ai ia.

¹⁷Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: 'Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?'

¹⁷¶ Na i te ra tuatahi o te taro rewenakore ka haere nga akonga ki a Ihu, ka mea ki a ia, Ko hea tau e pai ai kia taka e matou te kapenga hei kai mau?

¹⁸Tema ütles: 'Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: 'Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!''

¹⁸Na ka mea ia, Haere ki te pa, ki a mea, ka ki atu ki a ia, E mea ana te Kaiwhakaako, Ka tata toku taima; hei a koe matou ko aku akonga mea ai i te kapenga.

¹⁹Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.

¹⁹A meatia ana e nga akonga ta Ihu i whakarite ai ki a ratou; taka ana e ratou te kapenga.

²⁰Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.

²⁰Ka ahiahi, ka noho ia me te tekau ma rua.

²¹Ja kui nad sõid, ütles tema: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.'

²¹A, i a ratou e kai ana, ka mea ia, He pono taku e mea nei ki a koutou, ma tetahi o koutou ahau e tuku.

²²Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: 'Ega ometi mina see ole, Issand?'

²²A pouri noa iho ratou, ka anga ka korero takitahi ki a ia, Ko ahau ranei, e te Ariki?

²³Tema aga vastas: 'See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.

²³A ka whakahoki ia, ka mea, Ko te tangata, e toutou tahi nei o maua ringa ki te rihi, mana ahau e tuku.

²⁴Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.'

²⁴E haere ana hoki te Tama a te tangata, e pera ana me te mea i tuhituhia mona: otiia aue te mate mo te tangata e tukua ai te Tama a te tangata! he pai mo taua tangata me i kaua ia e whanau.

²⁵Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: 'Olen siis mina see, rabi?' Jeesus ütles talle: 'Need on sinu sõnad.'

²⁵Katahi a Hura, tona kaituku, ka oho ake, ka mea, E te Kaiwhakaako, ko ahau ranei? Ano ra ko ia ki a ia, Kua korerotia na e koe.

²⁶Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: 'Võtke, sööge, see on minu ihu!'

²⁶¶ A, i a ratou e kai ana, ka mau a Ihu ki te taro, a, ka mutu te whakapai, ka whawhati, ka hoatu ki nga akonga, ka mea, Tangohia, kainga; ko toku tinana tenei.

²⁷Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: 'Jooge kõik selle seest,

²⁷Na ka mau ia ki te kapu, a, ka mutu te whakawhetai, ka hoatu ki a ratou, ka mea, Inumia tetahi wahi o tenei e koutou katoa;

²⁸sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!

²⁸Ko oku toto hoki enei, ko o te kawenata hou, e whakahekea ana mo te tini, hei murunga hara.

²⁹Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.'

²⁹Na ko taku kupu tenei ki a koutou, E kore ahau e inu i tenei hua o te waina a mua ake nei, kia taea ra ano taua ra e inumia houtia ai e tatou i te rangatiratanga o toku Matua.

³⁰Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

³⁰A, no ka mutu ta ratou himene, ka haere ki Maunga Oriwa.

³¹Siis ütles Jeesus neile: 'Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.

³¹¶ Katahi a Ihu ka mea ki a ratou, Ka he katoa koutou ki ahau i tenei po: kua oti hoki te tuhituhi, Ka patua e ahau te hepara, a ka whakamararatia nga hipi o te kahui.

³²Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

³²Otira, muri iho i toku aranga, ka haere ahau i mua i a koutou ki Kariri.

³³Aga Peetrus kostis: 'Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!'

³³Na ka whakahoki a Pita, ka mea ki a ia, Ahakoa he noa te katoa ki a koe, e kore rawa ahau e he.

³⁴Jeesus lausus talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³⁴Ka mea a Ihu ki a ia, He pono taku e mea nei ki a koe, Ko tenei po ano, i te mea kahore ano i tangi noa te tikaokao, ka toru au whakakahoretanga i ahau.

³⁵Peetrus ütles talle: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.

³⁵Ka mea a Pita ki a ia, Ahakoa kua takoto te tikanga kia mate tahi taua, e kore ahau e whakakahore i a koe. I pera ano te ki a nga akonga katoa.

³⁶Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: 'Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!'

³⁶¶ Katahi ka haere ratou ko Ihu ki tetahi wahi, tona ingoa nei ko Kehemane, a ka mea ia ki ana akonga, Hei konei koutou noho ai, kia haere ahau ki koina inoi ai.

³⁷Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³⁷Na ka mau ia ki a Pita ratou ko nga tama tokorua a Heperi, a ka timata te pouri, te tumatatenga.

³⁸Siis ta ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!'

³⁸Na ka mea ia ki a ratou, Ki tonu toku wairua i te pouri, tata pu ki te mate: hei konei koutou noho ai, kia mataara tahi tatou.

³⁹Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: 'Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!'

³⁹A haere ana ia ki tahaki tata atu, ka takoto tapapa, ka inoi, ka mea, E toku Matua, ki te mea e ahei, kia pahemo atu tenei kapu i ahau: otira kaua e waiho i taku e pai ai, engari i tau.

⁴⁰Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: 'Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?

⁴⁰A ka haere ia ki ana akonga, rokohanga atu e moe ana, na ka mea ia ki a Pita, Ha, ko ta koutou tenei, te mataara tahi tatou kia kotahi haora?

⁴¹Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

⁴¹Kia mataara me te inoi, kei uru ki te whakamatautauranga. He hihiko te wairua, ko te kikokiko ia he ngoikore.

⁴²Ta läks teist korda ära ja palvetas: 'Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!'

⁴²Ka haere atu ano ia, ko te rua o ona hokinga, ka inoi, ka mea, E toku Matua, ki te kore e ahei kia pahemo atu tenei kapu i ahau, a me inu ano e ahau, waiho i tau i pai ai.

⁴³Ja kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest.

⁴³Ko tona haerenga mai ano, na rokohanga mai e moe ana ano ratou; i taimaha hoki o ratou kanohi.

⁴⁴Ja ta jättis nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.

⁴⁴Na ka waiho ano ratou e ia, a haere ana ano, ka inoi, ko te toru o nga inoinga, me te whakahua i taua kupu ano.

⁴⁵Siis Jeesus tuli jüngrite juurde ja ütles neile: 'Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴⁵Katahi ia ka haere ki ana akonga, ka mea ki a ratou, Moe tonu, takoto marie: na ka tata te haora, ka tukua te Tama a te tangata ki nga ringa o te hunga hara.

⁴⁶Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴⁶Maranga, ka haere tatou: nana, ka tata te kaituku i ahau.

⁴⁷Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.

⁴⁷¶ A, i a ia ano e korero ana, na ka tae mai a Hura, tetahi o te tekau ma rua, he tini hoki nga tangata i a ia, me nga hoari, me nga patu, he mea tono mai na nga tohunga nui, na nga kaumatua o te iwi.

⁴⁸Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: 'See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!'

⁴⁸Kua oti hoki tetahi tohu te whakarite ki a ratou e tona kaituku, i mea ia, Na, ko taku tangata e kihi ai, koia tena: hopukia.

⁴⁹Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: 'Tere, rabi!' ning andis talle suud.

⁴⁹Na tika tonu ia ki a Ihu, ka mea, Tena koe, e te Kaiwhakaako; a kihi ana i a ia.

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Sõber, milleks sa siin oled?' Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁵⁰Na ka mea a Ihu ki a ia, E hoa, meinga tau i haere mai ai ki te mahi. Me i reira ka haere mai ratou, ka pa o ratou ringa ki a Ihu, a hopukia ana ia.

⁵¹Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁵¹Na ka totoro te ringa o tetahi o nga hoa o Ihu, a unuhia ana tana hoari, ka haua iho te pononga a te tino tohunga, tapahia ana tona taringa.

⁵²Siis ütles Jeesus talle: 'Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!

⁵²Katahi ka mea a Ihu ki a ia, Whakahokia iho tau hoari ki tona pukoro: ka mate hoki i te hoari te hunga hapai hoari.

⁵³Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?

⁵³E hua koe e kore e ahei i ahau aianei te inoi ki toku Matua, a e homai e ia ki ahau he anahera maha atu i nga rihiona kotahi tekau ma rua?

⁵⁴Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?'

⁵⁴Nei ra, ma te aha ka rite ai ta nga karaipiture, ara ko tenei kia meatia?

⁵⁵Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!'

⁵⁵I taua wa ka mea a Ihu ki nga mano, He tahae ahau i haere mai ai koutou me nga hoari me nga patu ki te hopu i ahau? I a koutou ahau e noho ana i te temepara, e ako ana i tena ra, i tena ra, a kihai koutou i hopu i ahau.

⁵⁶Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.

⁵⁶Na i meatia tenei katoa hei whakarite mo nga karaipiture a nga poropiti. Na ka whakarere nga akonga katoa i a ia, a oma ana.

⁵⁷Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.

⁵⁷¶ Katahi ka kawea a Ihu e nga kaihopu ki te whare o Kaiapa, o te tino tohunga, i reira hoki nga karaipi me nga kaumatua e huihui ana.

⁵⁸Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.

⁵⁸Ko Pita ia i aru i a ia i tawhiti ki te marae o te tino tohunga, a tomo atu ana, noho tahi ana me nga kaimahi, kia kite i te mutunga.

⁵⁹Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,

⁵⁹Na ka rapu nga tohunga nui, me nga kaumatua, me te runanga katoa, ki te whakapae teka mo Ihu, kia mate ai ia:

⁶⁰ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,

⁶⁰Heoi kihai i kitea: ahakoa he tokomaha nga kaiwhakapae teka i haere mai. Muri iho ka puta nga kaiwhakapae teka tokorua,

⁶¹kes ütlesid: 'Tema on lausunud: 'Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.''

⁶¹Ka ki, i mea ia, E taea e ahau te whakahoro te whare tapu o te Atua, a kia toru nga ra ka oti i hau te hanga.

⁶²Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶²Na kua whakatika te tino tohunga, ka mea ki a ia, Kahore au kupu? he aha ta enei e whakaatu nei mou?

⁶³Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: 'Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?'

⁶³Heoi kihai a Ihu i kuihi. Na ka ki ano te tino tohunga, ka mea ki a ia, Ko te Atua ora taku whakaoati mou, na korero mai ki a matou, ko te Karaiti ranei koe, ko te Tama a te Atua?

⁶⁴Jeesus vastas talle: 'Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.'

⁶⁴Ka mea a Ihu ki a ia, Kua korerotia mai na e koe: otira tenei ano taku kupu ki a koutou, Tenei ake ka kite koutou i te Tama a te tangata e noho ana ki matau o te kaha, e haere mai ana i runga i nga kapua o te rangi.

⁶⁵Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!

⁶⁵Katahi ka haehae te tino tohunga i ona kakahu, ka mea, Kua kohukohu; hei aha atu ma tatou nga kaiwhakaatu? Na kua rongo nei koutou i tana kohukohu,

⁶⁶Mis teie arvate?' Aga nemad kostsid: 'Tal on surmasüü!'

⁶⁶E pehea ana o koutou whakaaro? Na ka whakahoki ratou, ka mea, Ka tika kia mate.

⁶⁷Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga

⁶⁷Na ka tuwhaina tona mata e ratou, ka kurua ia; ko etahi i papaki i a ia,

⁶⁸ja ütlesid: 'Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁸I mea, Poropiti ki a matou, e te Karaiti, Na wai koe i papaki?

⁶⁹Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: 'Ka sina olid galilealase Jeesusega.'

⁶⁹¶ Na i waho a Pita e noho ana, i te marae: a ka haere mai tetahi kotiro ki a ia, ka mea, Ko koe hoki i a Ihu o Kariri.

⁷⁰Aga tema salgas kõigi ees: 'Ma ei mõista, mida sa räägid!'

⁷⁰Otira ka whakahore ia i te aroaro o ratou katoa, ka mea, Kahore ahau e mohio ki tau e ki mai na.

⁷¹Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: 'Tema oli naatsaretlase Jeesusega.'

⁷¹A ka puta atu ia ki waho ki te whakamahau, ka kite ano tetahi atu kotiro i a ia, a ka mea tera ki te hunga i reira, I a Ihu ano o Nahareta tenei.

⁷²Ja taas salgas ta vandega: 'Ma ei tunne seda inimest!'

⁷²A ka whakahore ano ia, me te oati ano, Kahore ahau e mohio ki tena tangata.

⁷³Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: 'Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.'

⁷³A, muri tata iho, ka haere mai te hunga e tu ana, ka mea ki a Pita, Koia ano, ko koe tetahi o ratou; na tou reo koe i whakaatu.

⁷⁴Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest!' Ja kohe laulis kukk

⁷⁴Katahi ia ka timata te kanga, te oati, Kahore rawa ahau e mohio ki tena tangata. A tangi tonu iho te tikaokao.

⁷⁵ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: 'Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.' Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.

⁷⁵Na ka mahara a Pita ki ta Ihu kupu i mea ai ki a ia, E kore e tangi te tikaokao, ka toru au whakakahoretanga i ahau. Na haere ana ia ki waho, a nui atu tona tangi.