1Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, väga palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see sobiv paik karjale.
1¶ Na he tini rawa nga kahui a nga tama a Reupena, ratou ko nga tama a Kara: a ka kite ratou i te whenua o Iatere, i te whenua hoki o Kireara, na, he wahi pai tena wahi mo nga kahui;
2Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes:
2Na ka haere nga tama a Kara ratou ko nga tama a Reupena, ka korero ki a Mohi raua ko Ereatara tohunga, ki nga rangatira ano o te whakaminenga, ka mea,
3'Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon,
3Ko Ataroto, ko Ripono, ko Iatere, ko Nimira, ko Hehepona, ko Ereare, ko Hepama, ko Nepo, ko Peono,
4maa, mida Issand lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja.'
4Ko te whenua katoa i patua na e Ihowa i te aroaro o te whakaminenga o Iharaira, he whenua pai tena mo nga kahui, he kahui ano hoki a au pononga.
5Ja nad ütlesid veel: 'Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele! Ära vii meid üle Jordani!'
5I mea ano ratou, Mehemea e manakohia ana matou i tou aroaro, me homai tenei whenua hei kainga mo au pononga; kaua matou e meatia kia whiti i Horano.
6Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: 'Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia?
6Na ka mea a Miho ki nga tama a Kara ratou ko nga tama a Reupena, Ko o koutou teina koia kia haere ki te whawhai, a ko koutou kia noho ki konei?
7Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Issand on neile andnud?
7He aha koutou i pehi ai i te ngakau o nga tama a Iharaira kia kaua e whiti ki te whenua i homai e Ihowa ki a ratou?
8Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama:
8I pena ano o koutou matua i taku tononga atu i a ratou i Kareheparenea kia kite i te whenua.
9kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Issand oli neile andnud.
9I to ratou haerenga hoki ki runga ki te awaawa o Ehekora, a, ka kite ratou i te whenua, na pehia ana e ratou nga ngakau o nga tama a Iharaira, kia kaua e haere ki te whenua i homai nei e Ihowa ki a ratou.
10Sel päeval süttis Issanda viha põlema ja ta vandus, öeldes:
10Na ko te muranga o to Ihowa riri i taua ra, a ka oati ia, ka mea,
11Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel,
11E kore rawa nga tangata i haere mai nei i Ihipa, nga mea e rua tekau, he maha atu ranei o ratou tau, e kite i te whenua i oati ai ahau ki a Aperahama, ki a Ihaka, ki a Hakopa; mo ratou kihai i tino whai i ahau:
12peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Issanda järel.
12Heoi ano ko Karepe, ko te tama a Iepune Keniti, raua ko Hohua, te tama a Nunu; mo raua i tino whai i a Ihowa.
13Ja Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Issanda silmis.
13Na ko te muranga o te riri o Ihowa ki a Iharaira, a meinga ana ratou kia kopikopiko i te koraha, e wha tekau nga tau, a poto noa taua whakapaparanga i mahi na i te kino i te tirohanga a Ihowa.
14Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, te patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Issanda vihaleeki Iisraeli vastu.
14Na, kua ara ake na koutou hei whakakapi mo o koutou matua, he huanga tangata hara, hei whakanui atu i te mura o to Ihowa riri ki a Iharaira.
15Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva.'
15No te mea ki te tahuri ke koutou, a kahore e whai i a ia, ka waiho ano ratou e ia i te koraha; a ma koutou ka ngaro ai tenei iwi katoa.
16Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: 'Me ehitame siia karjatarad oma loomadele ja linnad oma väetitele,
16¶ Na ka whakatata ratou ki a ia, ka mea, Ka hanga e matou he taiepa hipi ki konei mo a matou kararehe, me etahi pa mo a matou tamariki:
17me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad nende paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast.
17Ko matou ia ka haere me a matou patu i mua i nga tama a Iharaira, kia kawea ra ano ratou e matou ki te wahi mo ratou: a me noho a matou tamariki ki nga pa e whai taiepa ana, he wehi hoki i nga tangata o tenei whenua.
18Me ei pöördu koju tagasi enne, kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa,
18E kore matou e hoki ki o matou whare, kia riro ra ano tona kainga i tenei, i tenei o nga tama a Iharaira.
19sest me ei taha koos nendega saada pärisosa teiselt poolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt.'
19E kore hoki matou e tu tahi me ratou i te kainga i tawahi o Horano, i tua atu ranei; no te mea ka riro mai he kainga mo matou i tenei taha o Horano, i te taha ki te rawhiti.
20Ja Mooses vastas neile: 'Kui te teete nõnda, kui te Issanda ees varustate endid sõjaks
20Na ka mea a Mohi ki a ratou, Ki te meatia tenei mea e koutou, ki te haere koutou me a koutou patu i te aroaro o Ihowa ki te whawhai,
21ja iga teie varustatu läheb Issanda ees üle Jordani, kuni ta oma vaenlased on enese eest ära ajanud
21Ki te whiti katoa hoki koutou i Horano me a koutou patu i te aroaro o Ihowa, kia peia ra ano e ia ona hoariri i mua i a ia,
22ja maa on alistatud Issanda ees, ja kui te alles seejärel pöördute tagasi, siis te olete süüta Issanda ja Iisraeli ees ning see maa jääb Issanda ees teie omandiks.
22A ka taea te whenua i te aroaro o Ihowa: katahi koutou ka hoki, a ka harakore ki te aroaro o Ihowa, ki te aroaro ano hoki o Iharaira; a mo koutou tenei whenua hei nohoanga i te aroaro o Ihowa.
23Aga kui te ei tee nõnda, vaata, siis te teete pattu Issanda vastu ja saate tunda oma karistust, mis teid tabab!
23Tena ia, ka kore koutou e pena, nana, kua hara koutou ki a Ihowa; a kia mohio koutou, e hopukia ano koutou e to koutou hara.
24Ehitage oma väetitele linnad, lammastele ja kitsedele tarad ja tehke, mida olete lubanud!'
24Hanga nga pa mo a koutou tamariki, me nga taiepa mo a koutou hipi; meatia ano hoki te mea i puta mai i o koutou mangai.
25Ja gaadlased ja ruubenlased rääkisid Moosesega, öeldes: 'Su sulased teevad, nagu meie isand käsib.
25Na ka korero nga tama a Kara ratou ko nga tama a Reupena ki a Mohi, ka mea, Ka pena au pononga me ta toku ariki i whakahau ai.
26Meie lapsed, meie naised, meie kari ja kõik meie muud loomad jäävad siia Gileadi linnadesse,
26Ko reira a matou tamariki, a matou wahine, a matou kahui, me a matou kararehe katoa, ko nga pa o Kireara:
27aga su sulased, kõik sõjaks varustatud, lähevad sinna üle, et sõdida Issanda ees, nagu mu isand on käskinud.'
27Ko au pononga ia me whiti katoa atu, rite rawa i te patu mo te pakanga, whawhai ai i te aroaro o Ihowa; me pera me ta toku ariki i ki ai.
28Siis Mooses andis nende pärast käsu preester Eleasarile ja Joosuale, Nuuni pojale, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peameestele,
28¶ Na ka whakahaua te tikanga mo ratou e Mohi ki a Ereatara tohunga, ratou ko Hohua tama a Nunu, ko nga ariki hoki o nga whare o nga matua o nga iwi o nga tama a Iharaira:
29ja Mooses ütles neile: 'Kui gaadlased ja ruubenlased lähevad koos teiega üle Jordani, kõik, kes on varustatud sõjaks Issanda ees, ja kui maa alistub teile, siis andke Gileadimaa neile omandiks!
29A ka mea a Mohi ki a ratou, Ki te whiti katoa atu i roto i a koutou nga tama a Kara i Horano, ratou ko nga tama a Reupena me a ratou patu ano, whawhai ai i te aroaro o Ihowa, a ka taea te whenua i to koutou aroaro; na me hoatu e koutou te whenua o Kireara kia puritia e ratou:
30Aga kui nad ei lähe varustatult koos teiega sinna üle, siis nad peavad elama Kaananimaal teie keskel!'
30Ki te kahore ia ratou e whiti tahi i a koutou, me a ratou patu, na, tena he wahi hei puritanga ma ratou i roto i a koutou i te whenua o Kanaana.
31Siis vastasid gaadlased ja ruubenlased, öeldes: 'Mida Issand on öelnud su sulastele, seda me teeme.
31Na ka whakautua e nga tama a Kara ratou ko nga tama a Reupena, ka mea, Ka rite tonu ta matou e mea ai ki ta Ihowa i korero mai ai ki au pononga.
32Me läheme sõjaks varustatult Issanda ees üle Kaananimaale, et meie pärisosa jääks meile siiapoole Jordanit.'
32Me whiti matou me a matou patu i te aroaro o Ihowa ki te whenua o Kanaana, a hei puritanga ma matou to matou kainga i tenei taha o Horano.
33Ja Mooses andis neile, gaadlastele ja ruubenlastele ja Joosepi poja Manasse poolele suguharule emorlaste kuninga Siihoni kuningriigi ja Baasani kuninga Oogi kuningriigi, maa ja selle linnad ühes maa-aladega, selle maa linnad ümberkaudu.
33Na ka homai e Mohi ki a ratou, ki nga tama a Kara, ki nga tama a Reupena ratou ko tetahi taanga o te iwi o Manahi tama a Hohepa te kingitanga o Hihona kingi o nga Amori, me te kingitanga o Oka kingi o Pahana, te whenua me ona pa i roto i o ratou rohe, ara nga pa o te whenua a tawhio noa.
34Ja gaadlased ehitasid üles Diiboni, Ataroti, Aroeri,
34Na ka hanga e nga tama a Kara a Ripono, a Ataroto, a Aroere;
35Atrot-Soofani, Jaaseri, Jogbeha,
35Me Ateroto Hopana, me Iatere, me Iokopeta;
36Beet-Nimra ja Beet-Haarani kindlustatud linnad ja karjatarad.
36Me Petenimira, me Peteharana: he pa taiepa, me nga taiepa mo nga hipi.
37Ja ruubenlased ehitasid üles Hesboni, Elaale, Kirjataimi,
37A na nga tama a Reupena i hanga a Hehepona, a Ereare, a Kiriataima;
38Nebo ja Baal-Meoni, nende nimed muudeti, ja Sibma. Nad panid linnadele, mis nad üles ehitasid, omad nimed.
38A Nepo, a Paarameono, i whakaputaia ketia hoki nga ingoa, me Hipima: i huaina ano hoki e ratou he ingoa ke ki nga pa i hanga e ratou.
39Ja Manasse poja Maakiri pojad läksid Gileadi, vallutasid selle, ja emorlased, kes seal olid, aeti ära.
39A i haere atu nga tama a Makiri tama a Manahi ki Kireara, a tangohia ana e ia, peia ana hoki te Amori i reira.
40Ja Mooses andis Gileadi Manasse pojale Maakirile ning too asus sinna.
40A i hoatu e Mohi a Kireara ki a Makiri tama a Manahi; a noho ana ia i reira.
41Ja Manasse poeg Jair läks ning vallutas nende telklaagrid ja nimetas need 'Jairi telklaagriteks'.
41A i haere a Haira tama a Manahi, a tangohia ana e ia nga pa o reira, a huaina iho e ia, ko Hawotohaira.
42Ja Nobah läks ning vallutas Kenati ja selle tütarlinnad ja nimetas selle Nobahiks enese nime järgi.
42A i haere a Nopaha, a tangohia ana e ia a Kenata, me ona pa ririki, a huaina iho ki tona ingoa, ki a Nopaha.