¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. He himene na Rawiri. Ka hari te kingi ki tou kaha, e Ihowa; ano te nui o tona whakamanamana ki tau whakaoranga!

²Issand, sinu võimusest rõõmutseb kuningas; kui väga ilutseb ta sinu abist!

²Kua homai e koe ki a ia ta tona ngakau i hiahia ai; kihai ano i kaiponuhia e koe ta ona ngutu i inoi ai. (Hera.

³Sa andsid temale, mida ta süda himustas, ja tema huulte igatsust sa ei keelanud! Sela.

³Kei mua nei hoki koe i a ia e homai ana i nga manaakitanga o te pai; karaunatia ana e koe tona matenga ki te tino koura.

⁴Sest sa tulid temale vastu heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni.

⁴He ora tana i inoi ai i a koe, a kua homai e koe ki a ia, he roa noa atu nga ra ake ake.

⁵Ta palus sinult elu; sina andsid talle pika ea igaveseks ja alatiseks.

⁵He nui tona kororia i tau whakaoranga: uhia ana ia e koe ki te honore, ki te kororia.

⁶Suur on tema au, kui sa tema päästad; hiilguse ja toreduse paned sa tema peale.

⁶Nau hoki ia i mea kia manaakitia rawatia ake ake: whakaharitia ana ia e koe ki te koa o tou mata.

⁷Sest sa paned ta õnnistuseks igavesti; sa teed ta õnnelikuks oma palge rõõmuga.

⁷¶ E whakawhirinaki ana hoki te kingi ki a Ihowa; e kore ano ia e whakangaueuetia, he atawhai hoki no te Runga Rawa.

⁸Sest kuningas loodab Issanda peale ja Kõigekõrgema helduses ta ei kõigu.

⁸Ka mau i tou ringa ou hoariri katoa: ka mau i tou ringa matau te hunga e kino ana ki a koe.

⁹Sinu käsi leiab kõik su vaenlased, su parem käsi leiab su vihkajad.

⁹Ka meinga ratou e koe, kia rite ki te oumu kapura i te wa e riri ai koe: e horomia ratou e Ihowa ina weriweri ia, a ma te kapura ratou e kai.

¹⁰Sa paned nad otsekui põlevasse ahju, kui sa oma palet näitad; Issand neelab nad ära oma vihas, ja tuli sööb nad ära.

¹⁰Ka whakamotitia e koe o ratou hua i runga i te whenua, o ratou uri i waenganui o nga tama a te tangata.

¹¹Nende järeltuleva soo sa hävitad ära maa pealt ja nende seemne inimlaste seast.

¹¹He kino hoki ta ratou i whakatakoto ai mou, he mahi nanakia ta ratou i whakaaro ai, kihai nei i taea e ratou.

¹²Sest nemad püüdsid sulle kurja teha; nad sepitsesid kavalat nõu su vastu, aga nad ei suutnud midagi teha.

¹²Mo reira ka meinga e koe kia tahuri o ratou tuara, ina whakatihaia e koe au pere i runga i au aho ki o ratou mata.

¹³Sest sina sunnid nad selga pöörama, oma vibudega sihid sa neile näkku.

¹³Kia whakanuia koe, e Ihowa, i runga i tou kaha: ka waiata matou, ka himene ki tou nui.

¹⁴Tõuse kõrgele, Issand, oma võimuses: me tahame laulda ja ülistada sinu vägevust!