¹Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Taaveti mõistulaul ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Aratakiti. He Mikitama na Rawiri, i a Haora i tono tangata hei tiaki mo te whare, hei whakamate mona. Whakaorangia ahau, e toku Atua, i oku hoariri: whakateiteitia ake ahau i te hunga e whakatika ana ki ahau.

²Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!

²Whakaorangia ahau i nga kaimahi i te kino: kia ora ahau i te hunga toto.

³Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!

³Kei te whanga nei hoki ratou mo toku wairua: e whakamine ana te hunga kaha ki te whawhai ki ahau; kahore nei oku tutu, kahore oku hara, e Ihowa.

⁴Sest vaata, nad varitsevad mu hinge. Võimsad kipuvad mu kallale. Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd, oh Issand!

⁴Hore oku kino, oma ana ratou, kei te takatu: e ara hei awhina moku, titiro mai hoki.

⁵Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad. Virgu mulle vastu tulema ja vaata!

⁵Ae ra, maranga, e Ihowa, e te Atua o nga mano, e te Atua o Iharaira, tirohia iho nga tauiwi katoa: kaua e tohungia tetahi o te hunga kino, e poka ke nei. (Hera.

⁶Ja sina, Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.

⁶Ka hoki mai ratou i te ahiahi, kei te tau, ano he kuri, taiawhiotia ana e ratou te pa.

⁷Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna.

⁷Nana, kei te kupa o ratou mangai, he hoari kei o ratou ngutu: ki ta ratou, ko wai e rongo?

⁸Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: 'Kes seda kuuleb?'

⁸¶ Ko tau ia, e Ihowa, he kata ki a ratou: hei tawainga mau nga tauiwi katoa.

⁹Aga sina, Issand, naerad neid, sa pilkad kõiki paganaid.

⁹E toku kaha, ka tatari ahau ki a koe: ko te Atua hoki toku pa.

¹⁰Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik.

¹⁰Kei mua i ahau toku Atua aroha: ma te Atua ahau ka kite i taku i hiahia ai ki oku hoariri.

¹¹Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.

¹¹Kaua ratou e whakamatea, kei wareware toku iwi: kia whakamararatia ratou e tou kaha; whakataka iho ratou, e te Ariki, e to matou whakangungu rakau.

¹²Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!

¹²Mo te hara o to ratou mangai, mo nga kupu a o ratou ngutu, hopukia ratou i runga i to ratou whakakake, mo ta ratou korero, he kanga, he teka.

¹³Nende suupatu pärast, nende huulte kõne pärast jäägu nad kinni oma kõrkuses ning sajatamise ja vale pärast, mida nad räägivad!

¹³Whakamotitia i runga i te riri, kia kahore ai ratou: a kia matau ratou ko te Atua te Kawana o Hakopa puta noa ki nga pito o te whenua. (Hera.

¹⁴Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani! Sela.

¹⁴I te ahiahi tukua ratou kia hoki, tukua ratou kia tau, ano he kuri, kia taiawhio ratou i te pa.

¹⁵Siis nad tulgu õhtul uuesti ja ulugu nagu koerad ja käigu mööda linna!

¹⁵Ka kopikopiko noa ratou ki te rapu kai, a ka tauwhanga i te po roa ina kore ratou e makona.

¹⁶Hulkugu nad ümber, otsides toitu, ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!

¹⁶Ko ahau ia, ka waiatatia e ahau tou kaha; ae, i te ata ka hamamatia e ahau tau mahi toku: ko koe hoki toku pa, toku piringa i te ra o toku pouri.

¹⁷Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.

¹⁷Ka himene ahau ki a koe, e toku kaha: ko te Atua nei hoki toku pa, toku Atua aroha.

¹⁸Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!