1Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
1¶ He himene na Rawiri, i a ia i te koraha o Hura. E te Atua, noku koe Atua; ka moata taku rapu i a koe. E hiainu ana toku wairua ki a koe, e hiahia ana oku kikokiko ki a koe, i te whenua maroke, ruha noa, kahore nei he wai.
2Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
2Koia i titiro atu ai ahau ki a koe i te wahi tapu, kia kite ai i tou kaha, i tou kororia.
3Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
3¶ Pai atu tou aroha i te ora: mo reira ka whakamoemiti oku ngutu ki a koe.
4Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
4Ina, ka whakapai ahau ki a koe i ahau ano e ora nei; ka totoro atu oku ringa i runga i tou ingoa.
5Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
5Ka makona toku wairua, ano i te hinu wheua, i te ngako, a ka hari oku ngutu ina whakamoemiti toku mangai ki a koe.
6Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
6Ina mahara ahau ki a koe i runga i toku moenga, ina whakaaro ki a koe i nga mataaratanga o te po.
7kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
7¶ Ko koe hoki toku kaiawhina: na ka hari ahau ki te taumarumarutanga iho o ou pakau.
8Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
8Piri tonu toku wairua ki a koe: e tautoko ake ana tou matau i ahau.
9Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
9Ko te hunga e whai ana i toku wairua kia whakangaromia, ka riro ratou ki nga wahi o raro rawa o te whenua.
10Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
10Ka tukua atu ratou ki te kaha o te hoari: hei wahi ratou ma nga pokiha.
11Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
11Tena ko te kingi, ka hari ia ki te Atua; ka whakamanamana nga tangata katoa ko ia nei ta ratou oati: a ka purua te mangai o te hunga katoa e korero teka ana.
12Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.