¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. He himene na Rawiri. Whakarongo ki toku reo, e te Atua, ina inoi atu ahau: tiakina toku ora i te wehi o te hoariri.

²Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeblen, hoia mu elu vaenlase hirmu eest!

²Huna ahau i te whakaaro ngaro o te hunga kino, i te ngangau a nga kaimahi i te he;

³Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust,

³Kua whakakoi nei i o ratou arero, ano he hoari, kua whakatika nei i a ratou pere, ara i nga kupu kikino,

⁴kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli,

⁴Hei koperenga pukutanga ma ratou ki te tangata tika; kitea rawatia ake kua kopere ki a ia, kahore hoki he wehi.

⁵et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi.

⁵E whakamaia ana ratou i a ratou ano ki te mea kino; e runanga ana kia whakatakotoria pukutia he rore, e mea ana, Ko wai e kite i a ratou?

⁶Neid kinnitatakse kurjades kavatsustes, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: 'Kes meid näeb?'

⁶E rapu hara ana ratou; e mea ana, Kua ata rapu marie tatou: taea noatia te hohonutanga o te whakaaro o ia tangata, a ko te ngakau he hohonu.

⁷Nemad mõtlevad jultunud tegudele: 'Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!' Sest sügav on mehe sisemus ning süda.

⁷¶ Ma te Atua ia e kopere he pere ki a ratou kitea rawatia ake kua tu ratou.

⁸Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega.

⁸Heoi ka meinga ratou kia tapatu, ko to ratou arero ake ano ka tu atu ki a ratou; a ka ruru i to ratou matenga te hunga katoa e kite i a ratou.

⁹Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead.

⁹Ka wehi ano hoki nga tangata katoa, ka whakapuaki i te mahi a te Atua: ka ata maharatia hoki e ratou tana mahi.

¹⁰Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest.

¹⁰Ka koa te tangata tika ki a Ihowa, ka whakawhirinaki hoki ki a ia: ka whakamanamana ano te hunga ngakau tika katoa.

¹¹Õige rõõmustab Issandas ja otsib pelgupaika tema juures; ja kõik hõiskavad, kes on õiglased südamelt.