¹Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. He himene, he waiata na Rawiri. E taria ana koe, e te Atua, e te whakamoemiti i Hiona: a ka whakamana te kupu taurangi ki a koe.

²Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.

²E te kaiwhakarongo inoi, e haere nga kikokiko katoa ki a koe.

³Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.

³E kaha ake ana i ahau nga kino: a matou mahi tutu, mau ena e hipoki.

⁴Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.

⁴Ka hari te tangata e whiriwhiria e koe, e meatia e koe kia tata atu ki a koe, kia noho i roto i ou marae: ka makona matou i te pai o tou whare, o tou temepara tapu.

⁵Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.

⁵He mea whakawehi, he tapu, tau utu kupu ki a matou, e te Atua o to matou whakaoranga, e te okiokinga o nga pito katoa o te whenua, o te hunga hoki i tawhiti i runga o te moana;

⁶Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,

⁶¶ E whakau nei i nga maunga, he kaha hoki nona; tona whitiki nei he kaha.

⁷kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,

⁷E whakamarie nei i te haruru o nga moana, i te haruru o o ratou ngaru, i te ngangau hoki o nga iwi.

⁸kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,

⁸Ka wehi ano ki au tohu te hunga e noho ana i nga pito rawa: hari ana i a koe nga putake o te ata, o te ahiahi.

⁹nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

⁹E tirotirohia ana e koe te whenua, e whakamakukuria ana, e whakamomonatia nuitia ana e koe; ki tonu te awa o te Atua i te wai: oti rawa ake te whakapai e koe, kua rite mai i a koe he witi mo aua wahi.

¹⁰Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,

¹⁰Makuku rawa i a koe ona moa, pe ana i a koe ona tupuke: e whakangawaritia ana e koe ki nga ua: e manaakitia ana e koe tona pihinga ake.

¹¹kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.

¹¹E karaunatia ana e koe te tau ki tou pai; e maturuturu ana hoki te momonatanga o ou ara.

¹²Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.

¹²E maturuturu ana ki nga wahi kai o te koraha: a whitikiria ana nga pukepuke ki te koa.

¹³Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,

¹³He hipi te kakahu o nga wahi kai; ngaro ana nga raorao i te witi; hamama ana ratou i te hari, waiata ana.

¹⁴nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.