¹Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. He himene, he waiata na Rawiri. Kia ara te Atua, kia marara ona hoariri: kia whati hoki i tona aroaro te hunga e kino ana ki a ia.

²Jumal tõuseb! Ta vaenlased hajuvad ja ta vihkajad põgenevad tema palge eest.

²Aia atu ratou, peratia me te paowa e aia ana: kia rite ki te ware pi e rewa ana i te kapura te ngaromanga o te hunga kino i te aroaro o te Atua.

³Nagu suits haihtub, nõnda sa nad hajutad; nagu vaha tule paistel sulab, nõnda hukkuvad õelad Jumala palge ees.

³Kia koa ia te hunga tika; kia hari i te aroaro o te Atua: ae ra, kia tino hari pu ratou.

⁴Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast.

⁴Waiata ki te Atua, himenetia tona ingoa; opehia ake he huanui mo tana hariata i nga koraha; tona ingoa ko IHA; kia hari hoki ki tona aroaro.

⁵Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes! Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!

⁵Hei matua mo nga pani, hei kaiwhakarite mo nga pouaru, te Atua i tona nohoanga tapu.

⁶Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.

⁶E whakanohoia ana e te Atua te mokemoke ki te whare; e whakaputaina ana e ia nga herehere ki te ora: ko te hunga tutu ia e noho i te wahi waikore.

⁷Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele; aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.

⁷¶ E te Atua, i tou haerenga atu i mua i tau iwi: i tou haerenga i te koraha; (Hera.

⁸Jumal, kui sa läksid välja oma rahva ees, kui sa sammusid kõrbeteed, sela,

⁸I wiri te whenua, i tuturu iho ano nga rangi i te aroaro o te Atua; me taua Hinai ano i te aroaro o te Atua, o te Atua o Iharaira.

⁹siis värises maa ja taevadki tilkusid Jumala ees, Siinai värises Jumala ees, Iisraeli Jumala ees!

⁹I taia mai, e koe, e te Atua, he ua nui; a i tou kainga e ruwha ana ka whakaukia e koe.

¹⁰Rikkalikku vihma kallad sina, Jumal, oma pärisosale ja sa kosutad närbunut.

¹⁰I noho tau whakaminenga ki reira: na tou pai, e te Atua, i mea kai ai koe ma nga rawakore.

¹¹Sinu loomad asuvad seal; sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat.

¹¹Ka homai e Ihowa te kupu: he ope nui nga wahine whakapuaki.

¹²Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi.

¹²Whati rawa nga kingi o nga taua: a ko te wahine i noho i te whare, kei te tuwha i nga parakete.

¹³Sõjavägede kuningad põgenevad, nad põgenevad ja pereema jagab saagi.

¹³I a koutou ka takoto noa i nga takotoranga hipi, he rite ki nga pakau o te kukupa kua paparuatia nei ki te hiriwa, ona hou ki te koura whero.

¹⁴Kas tahate jääda puhkama sadulakorvide vahele? Seal on tuvi, tiivad hõbedaga karratud ja hoosuled vahajaskollase kullaga.

¹⁴I te whakamararatanga a te Kaha Rawa i nga kingi i reira, koia ano kei te hukarere o Taramono te ma.

¹⁵Kui Kõigeväeline seal pillutas kuningaid, sadas Salmonil lund.

¹⁵¶ He maunga Atua a Maunga Pahana; he maunga tiketike a Maunga Pahana.

¹⁶Baasani mägi on Jumala mägi, Baasani mägi on kühmuline mägi.

¹⁶He aha koutou ka titiro titaha ai, e nga maunga tiketike, ki te maunga i hiahiatia nei e te Atua kia nohoia e ia? ae, ka nohoia e Ihowa ake ake.

¹⁷Mispärast te, kühmulised mäed, vaatate kadedusega sellele mäele, mida Jumal on ihaldanud enesele eluasemeks? Tõesti, Issand tahab seal elada igavesti.

¹⁷Ko nga hariata a te Atua, e rua tekau mano, mano mano iho; kei roto i a ratou te Ariki, me te mea ko Hinai, ko te wahi tapu.

¹⁸Jumala sõjavankreid oli musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid, kui Issand tuli Siinailt pühamusse.

¹⁸Kua kake koe ki runga, kua whakaraua e koe te whakarau: kua riro i a koe he ohaoha mo te tangata; ae, mo te hunga tutu ano, kia noho ai a Ihowa, te Atua ki a ratou.

¹⁹Sa läksid üles kõrgesse ja võtsid vangihulga saagiks, said ande inimeste seast, isegi tõrkujate seast, sa Issand Jumal kõrgustes.

¹⁹Kia whakapaingia te Ariki, e whakawaha nei i ta tatou pikaunga i tenei ra, i tenei ra, te Atua o to tatou whakaoranga. (Hera.

²⁰Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste. Sela.

²⁰Ko to tatou Atua te Atua o te whakaoranga: na Ihowa ano, na te Ariki, nga putanga ake i te mate.

²¹See Jumal on meie pääste Jumal! Jumal, meie Issand, toob välja surmastki!

²¹Ka maru ia i te Atua te matenga o ona hoariri: me te tumuaki huruhuru o te tangata e haere tonu ana i ana kino.

²²Aga Jumal peksab puruks oma vaenlaste pea ja nende karvase pealae, kes oma süütegudes kõnnivad.

²²¶ I mea te Ariki, Ka whakahokia mai e ahau i Pahana, ka whakahokia mai e ahau taku iwi i nga rire o te moana:

²³Issand on öelnud: 'Ma toon nad tagasi Baasanist, ma toon nad tagasi mere sügavustest,

²³Kia toua ai tou waewae ki te toto, kia whiwhi ai te arero o au kuri ki tana wahi o ou hoariri.

²⁴et sa kastaksid oma jala verre ja su koerte keel saaks oma osa su vaenlastest.'

²⁴I kite ratou, e te Atua, i ou haerenga, i nga haerenga o toku Atua, o toku Kingi, i te wahi tapu.

²⁵Su pidurongi nähakse, oh Jumal, su pidurongi pühamus, mu Jumal ja mu kuningas!

²⁵Ko nga kaiwaiata i haere i mua, i muri ko nga kaiwhakatangi, i waenganui o nga kotiro e patupatu ana i nga timipera.

²⁶Ees käivad lauljad, taga keelpillimängijad, keskel trummilööjad neitsid.

²⁶Whakapaingia te Atua i roto i nga whakaminenga, te Ariki hoki, e nga mea i puta mai i te matapuna o Iharaira.

²⁷Rahvakogudes tänage Jumalat, tänage Issandat, teie, kes olete Iisraeli allikalt!

²⁷Kei reira a Pineamine, te whakaotinga, to ratou ariki, nga rangatira o Hura, me to ratou ropu, nga rangatira o Hepurona, me nga rangatira o Napatari.

²⁸Seal on Benjamin, noorim, nende juhataja, Juuda peamehed oma hulkadega, Sebuloni peamehed, Naftali peamehed.

²⁸Kua oti he kaha mou te whakahau iho e tou Atua: whakaukia, e te Atua, tau i mea ai mo matou.

²⁹Sinu Jumal seadis sulle võimuse. Kinnita, Jumal, mis sa meie heaks oled teinud!

²⁹Ka maua mai e nga kingi he hakari ki a koe, mo tou temepara i Hiruharama.

³⁰Sinu Jeruusalemma templi pärast toogu kuningad sulle ande!

³⁰Riria te kirehe o nga kakaho, te huinga puru, me nga kuao kau a nga iwi, me te takahi i nga pihi hiriwa ki raro: whakamararatia nga iwi e ahuareka ana ki te whainga.

³¹Taltsuta elajas pilliroos, härgade kari rahvaste vasikate seas, need, kes alistuvad hõbetükkide pärast! Jumal pillutab rahvad, kes igatsevad lahinguid.

³¹E puta mai nga rangatira i Ihipa: meake hohoro te totoro o nga ringa o Etiopia ki te Atua.

³²Suured isandad tulevad Egiptusest, Etioopia sirutab rutuga oma käed Jumala poole.

³²¶ Waiata ki te Atua, e nga rangatiratanga o te whenua: himene ki te Ariki: (Hera.

³³Teie, ilmamaa kuningriigid, laulge Jumalale, mängige Issandale kiitust, sela,

³³Ki a ia, ko tona hariata nei ko nga rangi o nga rangi, nonamata: na, ka puaki tona reo, he reo kaha.

³⁴temale, kes sõidab taevaste taevas, mis on muistsest ajast! Ennäe, tema annab kuulda oma häält, võimsat häält.

³⁴Waiho te kaha i te Atua, kei runga nei i a Iharaira tana mahi rangatira: kei nga kapua hoki tona kaha.

³⁵Andke Jumalale võimus! Tema kõrgus on Iisraeli üle ja tema võimus pilvedes.

³⁵Ka wehingia koe, e te Atua, i roto i ou wahi tapu: ko te Atua o Iharaira te kaihomai i te kaha, i te mana, ki tona iwi. Whakapaingia te Atua.

³⁶Kardetav oled sina, Jumal, oma pühast paigast, Iisraeli Jumal; tema, kes annab võimu ja tugevust rahvale. Tänu olgu Jumalale!