1Aasafi laul. Jumal seisab jumalikus koguduses, ta mõistab kohut jumalate seas.
1¶ He himene na Ahapa. E tu ana te Atua i roto i te whakaminenga o te Atua, e whakawa ana i waenganui i nga atua.
2Kui kaua te mõistate kohut ülekohtuselt ja hoiate õelate poole? Sela.
2Kia pehea ake te roa o ta koutou whakawa he, o ta koutou whakapai ki nga kanohi o te hunga kino. (Hera.
3Mõistke kohut vaevalisele ja vaeslapsele, mõistke õigust viletsale ja kehvale!
3Whakatikaia ta te ware, ta te pani: kia tika te whakawa mo te ngakau mamae, mo te rawakore.
4Päästke vaevalised ja vaesed, vabastage nad õelate käest!
4Whakaorangia te ware me te rawakore; tangohia mai ratou i te ringa o te tangata kino.
5Nad ei tea ega saa sellest aru; nad käivad pimeduses; kõikuma on löönud kõik ilmamaa alused.
5Kahore o ratou matauranga, kakore hoki e mahara; e kopikopiko noa ana ratou i te pouri; e oioi ana nga turanga katoa o te whenua.
6Mina küll ütlesin: Teie olete jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed.
6¶ I mea ahau, He atua koutou, he tama katoa na te Runga Rawa.
7Siiski te surete kui inimesed ja langete kui kes tahes vürstidest.
7Heoi ka pera koutou me te tangata, ka mate; ka hinga, ka pera me tetahi o nga piriniha.
8Tõuse, Jumal, mõista kohut maailma üle, sest sina pärid kõik rahvad!
8E ara, e te Atua, whakawakia te whenua: mou hoki nga tauiwi katoa.