¹Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.

¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Muturapena. He himene na Rawiri. Ka whakapaua toku ngakau ki te whakamoemiti ki a Ihowa, ka korerotia e ahau au mahi whakamiharo katoa.

²Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.

²Ka koa ahau, ka whakamanamana ki a koe, ka himene atu ki tou ingoa, e te Runga Rawa.

³Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!

³I te hokinga whakamuri o oku hoariri, tutuki ana ratou, ngaro iho i tou aroaro.

⁴Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.

⁴Nau hoki i whakatika aku korero me toku whakawa; i runga koe i te torona e noho ana, e whakarite tika ana.

⁵Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;

⁵Kua whakatupehupehu koe ki nga tauiwi, huna ana e koe te tangata kino, horoia atu ana to ratou ingoa ake ake.

⁶sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.

⁶Ko te hoariri, mutu pu ratou, he ngaromanga oti tonu iho: a ko nga pa i huna e koe, ngaro whakarere to ratou whakamaharatanga.

⁷Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.

⁷Ko Ihowa ia noho tonu hei kingi ake, ake: kua whakapaia e ia tona torona mo te whakawa.

⁸Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.

⁸A e whakarite ia mo te ao i runga i te tika, ka whakatakoto tikanga mo nga iwi i runga i te pono.

⁹Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.

⁹Hei pa teko ano a Ihowa mo te tangata e tukinotia ana, hei pa teko i nga wa o te he.

¹⁰Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.

¹⁰A ka whakawhirinaki ki a koe te hunga e matau ana ki tou ingoa: no te mea e kore e whakarerea e koe, e Ihowa, te hunga e rapu ana i a koe.

¹¹Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!

¹¹¶ Himene ki a Ihowa e noho nei i Hiona: whakapuakina i waenganui i nga iwi ana mahi.

¹²Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!

¹²Ka whakataki toto ia, ka mahara ia ki a ratou: kahore e wareware i a ia te karanga a te hunga iti.

¹³Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.

¹³Tohungia ahau, e Ihowa; titiro ki toku mate i te hunga e kino ana ki ahau, e te kaiwhakaara i ahau i nga tatau o te mate:

¹⁴Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,

¹⁴Kia whakakitea katoatia ai e ahau ou whakamoemiti i nga tatau o te tamahine o Hiona: ka hari ahau ki tau whakaoranga.

¹⁵et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!

¹⁵Kua tapoko nga tauiwi ki te rua i keria e ratou: kua mau to ratou waewae i roto i te kupenga i huna e ratou.

¹⁶Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.

¹⁶Kua matauria a Ihowa ki te whakawa e whakaritea ana e ia: he mahanga mo te tangata kino te mahi a ona ringa. (Hikaiono. Hera.

¹⁷Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.

¹⁷Ka hoki nga tangata kino ki te reinga, ara nga iwi katoa e wareware ana ki te Atua.

¹⁸Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!

¹⁸E kore hoki e warewarea tonutia te tangata rawakore: e kore e taka tonu ta te hunga iti i tumanako atu ai.

¹⁹Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.

¹⁹E ara, e Ihowa, kei riro i ta te tangata: kia whakawakia nga tauiwi i tou aroaro.

²⁰Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!

²⁰E Ihowa, meinga ratou kia wehi: kia matau nga tauiwi he tangata nei ano ratou. (Hera.

²¹Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.