¹Moosese, jumalamehe palve. Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.

¹¶ He inoi na Mohi, na te tangata a te Atua. E te Ariki, ko koe to matou nohoanga i nga whakatupuranga katoa.

²Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.

²Kahore ano i whanau noa nga maunga, kahore i hanga e koe te whenua me te ao, ko koe te Atua no tua whakarere a ake tonu atu.

³Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: 'Tulge tagasi, inimlapsed!'

³E whakahokia ana e koe te tangata kia mongamonga noa, a e mea ana, E hoki, e nga tama a te tangata.

⁴Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.

⁴Ki tau titiro hoki, he rite nga tau kotahi mano ki te ra onanahi, kua pahure atu nei, ki te mataaratanga hoki i te po.

⁵Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab.

⁵Me te mea na te waipuke tau kahakinga i a ratou; he moe ratou: i te ata ano he tarutaru e tupu ana.

⁶See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära.

⁶I te ata e tupu ana, e pihi ana: i te ahiahi kua kotia, kua maroke.

⁷Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume.

⁷¶ Kua hemo nei hoki matou i tou riri: ka ohorere hoki i tou aritatanga.

⁸Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette.

⁸Kua maka e koe o matou kino ki tou aroaro, o matou mea huna ki te marama o tou mata.

⁹Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe.

⁹Ka pau o matou ra katoa, me te riri ano koe: hemo ake o matou tau ano he korero e korerotia ana.

¹⁰Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.

¹⁰Ko nga ra o o matou tau e whitu tekau tau; a ki te whai kaha, ka waru tekau tau; heoi he mahi mauiui, he pouri to ratou kaha; ka hohoro hoki te hatepea atu, a ka rere atu matou.

¹¹Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?

¹¹Ko wai te matau ana ki te kaha o tou riri? Rite pu ki te wehi ki a koe tou riri.

¹²Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!

¹²¶ Akona matou ki te tatau i o matou ra, kia anga ai te ngakau ki te whakaaro.

¹³Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale!

¹³Hoki mai, e Ihowa, kia pehea ake te roa? A kia puta ke he whakaaro mou ki au pononga.

¹⁴Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!

¹⁴Kia na matou i te ata i tau mahi tohu: kia hari ai matou, kia koa ai, i o matou ra katoa.

¹⁵Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust!

¹⁵Whakaharitia matou, kia rite ki nga ra i whakawhiua ai matou e koe, ki nga tau i kite ai matou i te kino.

¹⁶Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!

¹⁶Kia puta mai tau mahi ki au pononga, me tou kororia ki a ratou tamariki.

¹⁷Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!

¹⁷A hei runga i a matou te ataahua o Ihowa, o to matou Atua: whakapumautia ano ki a matou te mahi a o matou ringa, ae ra, te mahi a o matou ringa, whakapumautia e koe.