¹Lugu ja laul hingamispäeval.

¹¶ He himene, he waiata mo te ra Hapati. He mea pai te whakawhetai ki a Ihowa, te himene atu ki tou ingoa, e te Runga Rawa:

²Hea on tänada Issandat ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem,

²Te whakakite i tou atawhai i te ata, i tou pono i nga po katoa;

³hommikul kuulutada sinu heldust ja öösel su ustavust,

³I runga i te aho tekau, i te hatere; i te tangi huatau a te hapa.

⁴kümnekeelsel pillil ja naablil, kandlel mängides.

⁴Nau hoki ahau, e Ihowa, i whakahari ki tau mahi: ka whakamanamana ahau ki nga meatanga a ou ringa.

⁵Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast.

⁵Ano te nui o au mahi, e Ihowa! hohonu rawa ou whakaaro.

⁶Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!

⁶Ko te tangata poauau, kahore ia e matau; kahore hoki tenei e mohiotia e te kuware.

⁷Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru.

⁷¶ Kia pihi ake nga whakaarokore ano he tarutaru, a kia tupu nga kaimahi katoa i te kino; he ngaromanga tena no ratou ake ake;

⁸Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti.

⁸Ko koe ia, e Ihowa, kei runga rawa ake ake.

⁹Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti!

⁹Na, ko ou hoa whawhai, e Ihowa, na, ko ou hoa whawhai, ka ngaro; ka marara katoa nga kaimahi i te kino.

¹⁰Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali.

¹⁰Otira ka ara i a koe toku haona, ka pera i to te kau maka: ka whakawahia ahau ki te hinu hou.

¹¹Aga minu sarve sa oled ülendanud nagu metshärjal, ma olen võitud värske õliga.

¹¹Ka kite hoki toku kanohi i taku i hiahia ai ki runga ki oku hoariri, ka rongo oku taringa i taku i hiahia ai o te hunga kino e whakatika ana mai ki ahau.

¹²Mu silm vaatab alla mu vihameeste peale, mu kõrvad kuulevad rõõmuga kurjade käekäigust, kes mu vastu tõusevad.

¹²Ka rite te tupu o te tangata tika ki to te nikau; ka rite tona nui ki to te hita i Repanona.

¹³Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.

¹³Ko te hunga i whakatokia ki te whare o Ihowa ka tupu ki nga marae o to tatou Atua.

¹⁴Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes.

¹⁴Ka whai hua tonu ratou ua hina: ki tonu i te wai, matomato tonu;

¹⁵Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad

¹⁵Hei whakakite i te tika o Ihowa: ko ia toku kohatu, kahore hoki ona he.

¹⁶kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.