1Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks.
1¶ E kingi ana a Ihowa; he kororia tona kakahu; he kakahu to Ihowa, he mea whitiki ia ki te kaha: kua u hoki te ao, te taea te nekeneke.
2Sinu aujärg on kinnitatud muistsest ajast, igavikust oled sina.
2No mua iho tou torona i whakapumautia ai: nonamata riro koe.
3Jõed tõstsid, Issand, jõed tõstsid oma häält, jõed tõstsid kohinat.
3Ko nga roma, e Ihowa, kua ara, nga roma nei, kua ara to ratou reo; ka ara nga ngaru o nga roma.
4Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel.
4I runga ake i nga reo o nga wai maha, i nga tuatea nunui o te moana, ko Ihowa i runga, te mea kaha.
5Sinu tunnistused on väga ustavad, sinu kojale on omane pühadus, oh Issand, igaveseks ajaks!
5Pono atu au whakaaturanga: he huatau te tapu mo tou whare, e Ihowa, mo ake tonu atu.