¹Paluge Issandalt vihma kevadvihmade ajal! Issand teeb kõuepilved ja annab neile vihmavalingud, igaühele rohtu väljal.

¹¶ Inoia he ua i a Ihowa i te wa o to muri ua; ara i a Ihowa e hanga nei i nga uira, he nui ano te ua e homai e ia ki a ratou, he tarutaru i te mara ma tenei, ma tenei.

²Sest teeravid räägivad nurjatust, ennustajad näevad valet ja jutustavad tühiseid unenägusid, trööstivad asjata. Seepärast inimesed ekslevad nagu lambad ja vaevlevad, sest karjast ei ole.

²He tekateka noa hoki te korero a nga terapimi, he teka te kite a nga tohunga, he horihori nga moe i korerotia e ratou; he hanga noa iho ta ratou whakamarie, na reira haere ana ratou ano he kahui hipi; karangirangi kau ana i te kore hepara.

³Mu viha on süttinud põlema karjaste vastu ja ma karistan juhte, sest vägede Issand tuleb katsuma oma karja, Juuda sugu, ja teeb nad oma toreda sõjaratsu sarnaseks.

³I mura toku riri ki nga hepara, i whiua ano e ahau nga koati toa: kua tae mai hoki a Ihowa o nga mano ki tana kahui, ki te whare o Hura, kua mea i a ratou hei hoiho atanga mona i te tatauranga.

⁴Neist enestest tuleb nurgakivi, neist enestest telgivai, neist enestest sõjaamb, neist enestest kõik võimukandjad.

⁴No roto i a ia te putanga ake o te kohatu o te kokonga, no roto i a ia te whao, no roto i a ia te kopere mo te tatauranga, no roto i a ia nga kaiakiaki katoa, rupeke, rupeke.

⁵Üheskoos on nad kangelaste sarnased, kes sõjas tallavad tänavate pori; nad võitlevad, sest Issand on nendega, ja ratsanikud hobuste seljas jäävad häbisse.

⁵¶ A ka rite ratou ki nga marohirohi e takatakahi ana i o ratou hoariri ki te paru o nga waharoa i te mea e whawhai ana: ka whawhai ano ratou, no te mea kei a ratou a Ihowa, a ka whakama nga kaieke hoiho.

⁶Ma teen vägevaks Juuda soo ja päästan Joosepi soo; ma toon nad tagasi, sest ma halastan nende peale ja nad on jälle, nagu ei olekski nad olnud ära tõugatud. Sest mina, Issand, olen nende Jumal ja ma vastan neile.

⁶Na ka kaha i ahau te whare o Hura, ka ora ano i ahau te whare o Hohepa, ka whakahokia ki te nohoanga; no te mea ka tohungia ratou e ahau, a me te mea kihai ratou i peia e ahau; ko ahau hoki, ko Ihowa, to ratou Atua, ka whakarongo ano ahau ki a ra tou.

⁷Ja Efraim on siis nagu kangelane ning nende süda rõõmustab otsekui veinist. Nende lapsed näevad seda ja rõõmustavad, nende südamed hõiskavad Issandas.

⁷Na ka rite nga Eparaimi ki te marohirohi, ka koa ano to ratou ngakau me te mea na te waina: ka kite ano a ratou tamariki, a ka koa; ka whakamanamana to ratou ngakau ki a Ihowa.

⁸Ma vilistan neid ja kogun neid, sest ma lunastan nad; ja neid on siis niisama palju, nagu neid oli.

⁸Ka hi ahau ki a ratou, ka huihui i a ratou; kua hokona hoki ratou e ahau; a ka tini ratou, ka pera me ratou i tini ra.

⁹Ma külvasin nad rahvaste sekka, aga nad meenutavad mind kaugetes maades; nad jäävad elama koos lastega ja tulevad tagasi.

⁹A ka whakatokia ratou e ahau ki roto ki nga iwi, ka mahara ano ratou ki ahau i nga whenua tawhiti, ka ora hoki ratou me a ratou tamariki, a ka hoki.

¹⁰Ma toon nad tagasi Egiptusemaalt ja kogun neid Assurist; ma viin nad Gileadimaale ja Liibanonile, ikkagi ei leidu neile küllalt ruumi.

¹⁰Ka whakahokia mai ano ratou e ahau i te whenua o Ihipa, ka huihuia mai i Ahiria; ka kawea ano ki te whenua o Kireara, ki Repanona, te kitea he wahi mo ratou.

¹¹Ja nad lähevad läbi kitsikuse mere ja ma löön merelaineid ja kõik Niiluse sügavikud kuivavad, Assuri kõrkus tõugatakse maha ja Egiptuse valitsuskepp peab taanduma.

¹¹Na ka tika atu ia i waenga moana, ara i te raruraru, a ka patu i nga ngaru i te moana, ka maroke hoki nga wahi hohonu o te awa, a ka riro iho te whakapehapeha o Ahiria, ka riro ke ano te hepeta o Ihipa.

¹²Ma teen nad vägevaks Issandas ja nad kõnnivad tema nimes, ütleb Issand.

¹²Ka whakakahangia ano ratou e ahau i runga i a Ihowa; ka haereere hoki ratou i runga i tona ingoa, e ai ta Ihowa.