¹Ennustus: Issanda sõna on Hadrakimaal ja tema hingamispaik on Damaskus, sest Issand hoiab oma silma inimeste peal nagu kõigil Iisraeli suguharudel,

¹¶ Ko te poropititanga o te kupu a Ihowa i te whenua o Hararaka. Na, ko tona taunga atu kei Ramahiku; e whai kanohi ana hoki te tangata me nga hapu katoa o Iharaira ki a Ihowa.

²ka Hamatil, mis on Damaskuse piiril, ka Tüürosel ja Siidonil, kuigi need on väga targad.

²Kei Hamata ano e tata ra ki reira; kei Taira, kei Hairona no te mea he pa whakaaro nui rawa ia.

³Tüüros on ehitanud enese kindluseks, ta on kuhjanud kokku hõbedat nagu põrmu ja kulda nagu tänavapori.

³I hanga ano e Taira he pa kaha mona, i opehia e ia te hiriwa, ano he puehu, te koura parakore, ano ko te paru o nga waharoa.

⁴Vaata, Issand teeb ta vaeseks, paiskab ta müüri merre ja laseb tal tules hävida.

⁴Nana, ma te Ariki ia e pei, ka patua hoki e ia tona kaha i te moana; ka pau ia i te ahi.

⁵Askelon näeb seda ja kardab, ka Assa, ja väriseb väga; samuti Ekron, sest ta lootus muutub häbiks. Assast hukkub kuningas ja Askelonis ei elata enam.

⁵Ka kite a Ahakerono, a ka wehi, a Kaha, nui atu te mamae, me Ekerono ano; no te mea he whakama to tana i tumanako ai; ka kore hoki to Kaha kingi; e kore ano a Ahakerono e nohoia.

⁶Asdodis hakkavad elama võõrad ja ma kaotan vilistite kõrkuse.

⁶A ka nohoia a Aharoro e te poriro, ka hatepea atu ano e ahau te whakapehapeha o nga Pirihitini.

⁷Ma kõrvaldan ta suust vere ja ta hammaste vahelt jäledused: temastki jääb jääk meie Jumalale, temastki saab nagu üks Juuda pealik, ja Ekron on võrreldav jebuuslastega.

⁷Ka kore ano i ahau ona toto i roto i tona mangai, me ana mea whakarihariha i waenganui i ona niho; na, hei morehu ia mo to tatou Atua, ka rite ano ki te kawana i roto i a Hura, ka rite ano a Ekerono ki te Iepuhi.

⁸Ma löön leeri üles oma koja kaitseks, minejate ja tulijate pärast, et rõhuja ei tuleks enam neile kallale, sest nüüd ma olen seda näinud oma silmaga.

⁸Ka nohoia ano e ahau nga taha o toku whare, hei arai mo te taua, mo te tangata ano e tika ana na reira, mo te tangata e hoki ana; e kore ano te kaitukino e tika na waenga i a ratou a muri ake nei: kua kite nei hoki oku kanohi inaianei.

⁹Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.

⁹¶ Kia nui te whakamanamana, e te tamahine a Hiona, hamama, e te tamahine a Hiruharama, nana, ko tou Kingi e haere na ki a koe: he tika ia, he whakaora, he ngakau mahaki, e noho ana i runga i te kaihe, i te kuao ano, i te tama a te kaihe.

¹⁰Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.

¹⁰A ka hatepea atu e ahau te hariata o Eparaima, me te hoiho o Hiruharama; ka hatepea atu ano te kopere o te whawhai: mo te rongo mau hoki ana kupu ki nga tauiwi; ka kingi ano ia i tetahi moana a tae noa ki tetahi moana, i te awa a tae noa ki nga pito o te whenua.

¹¹Ja sulle: Sinu lepinguvere pärast ma vabastan su vangid august, kus pole vett.

¹¹Me koe ano, na te toto o tau kawenata i unga atu ai e ahau ou herehere i roto i te poka kahore nei ona wai.

¹²Pöörduge tagasi turvapaika, lootusrikkad vangid, sest ma kuulutan täna: Ma tahan sulle kahekordselt tasuda!

¹²¶ Tahuri ki te pa kaha, e nga herehere, e te hunga e tumanako ana: i tenei ra nei me whakaatu e ahau e rua aku whakautu ki a koe:

¹³Sest ma vinnastan enesele Juuda nagu ammu, panen Efraimi nooleks peale. Ja ma õhutan su pojad, Siion, sinu poegade kallale, Jaavan. Ma teen sind kangelase mõõga sarnaseks.

¹³Kua piko hoki i ahau a Hura maku, kua whakakiia te kopere ki a Eparaima; a ka oho i ahau au tama, e Hiona, ki te whawhai ki au tama, e Kariki, ka meinga hoki koe e ahau kia rite ki te hoari a te marohirohi.

¹⁴Siis ilmub Issand nende kohale ja tema nool läheb välja nagu välk; ja Issand Jumal puhub sarve ning tuleb lõunatormides.

¹⁴A ka kitea a Ihowa i runga i a ratou, ka puta atu ano tana pere ano he uira: ka tangi hoki te tetere a te Ariki, a Ihowa, a ka haere ia i runga i nga tukauati o te tonga.

¹⁵Vägede Issand kaitseb neid, tema lingukivid purevad liha, joovad verd nagu veini ja täituvad otsekui piserdusnõu, otsekui altari nurgad.

¹⁵Ma Ihowa o nga mano ratou e tiaki; a ka kai ratou, a ka takahi i nga kohatu o te kotaha; ka inu ano ratou, ka hamama me te mea na te waina; ka ki ratou ano he peihana, ano ko nga koki o te aata.

¹⁶Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal.

¹⁶Na ka whakaora a Ihowa, to ratou Atua, i a ratou i taua ra, me he kahui no tana iwi: ka rite hoki ratou ki nga kohatu o te karauna, maiangi rawa i runga i tona whenua.

¹⁷Tõesti, kui hea ja ilus see on! Vili kosutab noori mehi ja viinamarjamahl neidusid.

¹⁷Na koia ano tona pai, koia ano tona ataahua! ka tupu nga tama i te witi, nga kotiro i te waina hou.