¹Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, neli vankrit tuli välja kahe mäe vahelt; ja need mäed olid vaskmäed.

¹¶ A ka maranga ake ano oku kanohi, ka kite, na e wha nga hariata e puta mai ana i waenganui o nga maunga e rua; na, ko nga maunga, he maunga parahi.

²Esimese vankri ees olid punased hobused ja teise vankri ees olid mustad hobused;

²I te hariata tuatahi he whero nga hoiho; i te hariata tuarua he mangu nga hoiho;

³kolmanda vankri ees olid valged hobused ja neljanda vankri ees olid tugevad kirjud hobused - vägevad kõik.

³I te toru o nga hariata he ma nga hoiho, i te wha o nga hariata he kopurepure, he pakaka nga hoiho.

⁴Ja ma võtsin sõna ning küsisin inglilt, kes minuga rääkis: 'Mis need on, Issand?'

⁴Katahi ahau ka oho atu, ka mea ki te anahera i korero ra ki ahau, He aha enei, e toku ariki?

⁵Ingel kostis ja ütles mulle: 'Need on taeva neli tuult, mis lähevad välja, olles seisnud kogu ilmamaa Issanda ees.

⁵Na ka whakahoki mai te anahera, ka mea ki ahau, Ko nga hau e wha enei o te rangi, e haere mai ana i te tu i te aroaro o te Ariki o te whenua katoa.

⁶Mustad hobused lähevad põhjamaale, valged lähevad nende järel lääne poole ja kirjud lähevad lõunamaale.

⁶Ko te hariata i nga hoiho mangu, e haere ana ratou ki te whenua i te raki; a i haere nga mea ma i muri i a ratou; na ko nga mea kopurepure i ahu pera ki te whenua ki te tonga.

⁷Ja vägevad hobused lähevad välja ning üritavad minna maad läbi käima.' Ja ta ütles: 'Minge käige maa läbi!' Ja nad käisid maa läbi.

⁷I haere atu ano nga mea pakaka, i whai kia haereere, kia kopikopiko ratou i te whenua: na ka mea ia, Haere atu koe, kopikopiko i te whenua. Na kei te kopikopiko ratou i te whenua.

⁸Siis ta hüüdis mind, rääkis minuga ja ütles: 'Vaata, need, kes lähevad põhjamaale, viivad mu Vaimu põhjamaale hingama.'

⁸Katahi tera ka karanga ki ahau, ka korero mai hoki ki ahau, ka mea, Nana, ko enei i ahu atu nei ki te whenua ki te raki, kua marie i a ratou toku wairua i te whenua ki te raki.

⁹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

⁹¶ I puta mai ano te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,

¹⁰'Võta väljasaadetuilt Heldailt, Toobijalt ja Jedajalt, kes Paabelist on tulnud, mine samal päeval, mine Joosija, Sefanja poja kotta

¹⁰Tangohia ta nga whakarau, ara ta Hererai, ta Topia, ta Ieraia; haere mai ano koe i taua ra, ka tomo ki te whare o Hohia tama a Tepania, ki te whare i tae mai ai ratou i Papurona;

¹¹ja võta hõbedat ja kulda, valmista kroon ja pane see pähe ülempreester Joosuale, Joosadaki pojale,

¹¹Ae ra, ka tango i ta ratou hiriwa, koura hoki, ka hanga ai i etahi karauna, a ka potae atu ki te mahunga o te tino tohunga, o Hohua tama a Iohereke;

¹²ja ütle temale nõnda: Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles Issanda templi.

¹²Korero atu hoki ki a ia, mea atu, Ko te kupu tenei a Ihowa o nga mano, e ki ana, Nana, te tangata ko tona ingoa nei ko te Manga; a ka tupu ake ano ia i tona wahi, a mana e hanga te temepara o Ihowa:

¹³Ta ehitab Issanda templi ja temale saab osaks kuninglik au; ta istub ja valitseb oma aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel, ja nende mõlema vahel on rahutahe.

¹³Mana rawa e hanga te temepara o Ihowa; a mana e waha te kororia, ka noho hoki ia ka whakahaere tikanga i runga i tona torona; a hei tohunga ia i runga i tona torona: a ka whakaaro ngatahi raua mo te rongo mau.

¹⁴Ja kroon olgu Heldai, Toobija, Jedaja ja Sefanja poja armsaks mälestuseks Issanda templis!

¹⁴Ka ai hoki nga karauna hei whakamahara ki a Hereme ratou ko Topia, ko Ieraia, ko Hene tama a Tepania, i roto i te temepara o Ihowa.

¹⁵Ja kaugelolijad tulevad ning ehitavad Issanda templit. Ja te mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud teie juurde. Ja see sünnib, kui te Issanda, oma Jumala häält tõesti kuulda võtate.''

¹⁵Ka haere mai ano te hunga i tawhiti, ka hanga i roto i te temepara o Ihowa, a ka mohio koutou na Ihowa o nga mano ahau i unga mai ki a koutou. A e puta ano tenei, ki te ata whakarongo koutou ki te reo o Ihowa, o to koutou Atua.