1Ja kaheteistkümnendal aastal, kaheteistkümnenda kuu esimesel päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
1Huan hiai ahi, kum sawmlehnihna, kha sawmlehnihna, huai kha ni khat nia TOUPA thu ka kianga hong tung:
2'Inimesepoeg, alusta nutulaulu vaarao, Egiptuse kuninga pärast ja ütle talle: Rahvaste lõvi, sa pead vaikima! Sa olid küll nagu krokodill jõgedes ja purskasid puristades; sa segasid oma jalgadega vett ja tegid sogaseks nende jõed.
2Mihing tapa, Aigupta kumpipa Pharo sunna la phuak inla, a kiangah: Namte humpinelkai lunlai kibatpih: tuipia olepi na bang zaw hi; na naka tuite phuansakin, na khein na tok nina, aluite uh na ninsak vekta.
3Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma laotan su peale oma võrgu paljude rahvaste hulgaga ja nad tõmbavad sind üles minu noodas.
3TOUPA PATHIANIN hichiin achi: ka lenin ka honkhuh dinga, mi tampi toh, ka lenin nang a honman ngeingei ding uh.
4Ma jätan su maa peale, viskan su lagedale väljale; ma panen su peale elama kõik taeva linnud ja toidan sinuga kogu maa loomi.
4Gamlak ah ka honnuse dinga, gamlakah ka honpai ding; tung a leng tengteng ka samkhawm ding, na tungah; nang in leipumpi gamsa, ka taisak ding hi.
5Ma loobin su liha mägede peale ja täidan su raipega orud.
5Tang chih ah na sa ka lui dinga; na luangin guamte ka dimsak ding.
6Ma kastan maad sellega, mis sinust voolab, su verega kuni mägedeni, ja ojad saavad sind täis.
6Na tenna gam tang tanin, ka sil ding, na sisanin; guam chih leng a dim ding, nangmahin.
7Ma katan taevad, kui ma su kustutan, ja teen nende tähed tumedaks; ma katan pilvega päikese ja teen, et kuu ei anna oma valgust.
7Ka honchimih sak hun chiangin, van ka khuh in aksi ka mialsak ding; meipiin ni ka liah mang ding; khain a vakna a suah kei ding hi.
8Kõik taevast paistvad valgused teen ma su kohal tuhmiks ja ma panen su maale pimeduse, ütleb Issand Jumal.
8Na tungah van vakna teng ka mialsak ding; na gamah khomial ka leng sak ding, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi, chiin.
9Ma teen murelikuks paljude rahvaste südamed, kui ma viin su hävingu rahvaste sekka, maadesse, mida sa ei tunne.
9Na theihlouh gama namte laka na siatna ka tunsak hun chiangin mi tampite lungtang ka lungzingsak ding.
10Ma lasen sinu pärast ehmuda paljusid rahvaid ja sinu pärast haarab nende kuningaid hirm, kui ma vehin nende ees oma mõõgaga; nad värisevad iga silmapilk, igaüks oma hinge pärast su langemispäeval.
10A hi, mi tampi nangmah ah lamdangsain ka bawl dinga, a ma ua ka namsau ka leh hun chiangin nang jiakin a kumpipate uh leng mulkimhuai a sa un a lau mahmah ding uh; na puk niin mi chihin a hin uh tan lauin a lingling ding uhi.
11Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Paabeli kuninga mõõk tuleb sulle kallale.
11TOUPA PATHIANIN hichiin a chi ngala: Babulon kumpipa namsau na tungah a hongtung sin.
12Kangelaste mõõkade läbi lasen ma langeda su hiilguse - nad kõik on julmimad rahvaste seas. Nad kaotavad Egiptuse kõrkuse ja kogu selle hiilgus hävitatakse.
12Na mite ka puksak ding, galhatmite namsauin, namte laka kihtakhuai pente ahi uh, a hihse ding uh. Aigupta mite thupina, a mipite tengteng a hihmang ding uh.
13Ja ma hävitan kõik selle loomad suurte vete äärest: neid vesi ei sega enam inimjalg ega kariloomade sõrad.
13Tui tampi gei gamsa teng ka hihmang ding; mi kheten a ngap ninta kei ding; gamsa kheten leng a ngap nin sam kei ding hi.
14Siis ma lasen selgida nende veed ja panen nende jõed õlina voolama, ütleb Issand Jumal.
14Huchiin tui ka chim sak dinga, ka luang sak ding, luite, sathau bangin, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi.
15Kui ma teen Egiptusemaa lagedaks ja maa saab paljaks kõigest, mis seal on, kui ma kõik, kes seal elavad, maha löön, siis nad tunnevad, et mina olen Issand.
15Aigupta gam ka hihse gawp dia, a hauhna tengtengah vuaktangin, a sunga tengte ka phuk mang hun in kei TOUPA kahi chih a thei ngei ding uh.
16See on nutulaul ja nii seda lauldakse. Rahvaste tütred laulavad seda Egiptuse ja kogu selle hiilguse pärast - nii nad laulavad seda, ütleb Issand Jumal.'
16Hiai a kahla ding uh ahi; nam chih tanuten hiaia kahin Aigupta leh a mi tengteng a sun ding uh, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi.
17Ja kaheteistkümnendal aastal, esimese kuu viieteistkümnendal päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
17Huan hichi ahi a, kum sawmlehnihna, huai kha ni sawmlehnga niin TOUPA thu ka kiang ah a hongtunga, ka kiang ah,
18'Inimesepoeg, kaeba Egiptuse hiilguse pärast, saada see ja vägevate rahvaste tütred maa sügavustesse haudaläinute juurde!
18Mihing tapa, Aigupta mipite kah ekek inla, amah leh nam minthang tak tanute kokhuka pai suk khinte toh lei nuainung lamah paikhia in.
19Kellest oled sa nüüd veel meelepärasem? Astu alla ja heida magama ümberlõikamatute juurde!
19Kilawmna ah kua ahia khup? Pai suk inla zeksumlouhte lakah lum in.
20Nad langevad mõõgaga mahalöödute keskele. Mõõk on antud. Tõmmake alla tema ja kogu ta hiilgus!
20Namsaua thahsate lakah a puk ding ua, namsau kianga piak ahi khin ua, amah leh a mite tengteng kai mang un.
21Vägevad kangelased räägivad surmavallast tema ja ta abistajate puhul: 'Nad on tulnud alla, nad lamavad, need ümberlõikamatud ja mõõgaga mahalöödud.'
21Sheola om galhat mi mahmahten amah leh a panpihmite a be ding ua; a paisuk ua, a lum nilouh ua, namsaua thah, zeksumlouhte.
22Seal on Assur ja kogu ta jõuk, tema ümber on nende hauad; need kõik on maha löödud, langenud mõõga läbi,
22Huailaiah Asshur leh a heute tengteng a om ua; a hante uh amah kimah a oma: a vek un thah, namsau a puk vek ahi uh.
23nende hauad on augu sügavaimas põhjas; tema jõuk on ümber ta haua; need kõik on maha löödud, mõõga läbi langenud, kes tekitasid hirmu elavate maal.
23A hante uh kokhuk thuk penah a oma, a han kimah a heute a om uh; a vek ua thah, namsaua a puk vek, mi hing gam galmuanglou sakmite ahi uh.
24Seal on Eelam ja kogu ta toredus ümber ta haua, need kõik on maha löödud, mõõga läbi langenud, ümberlõikamatuna on astunud alla maa sügavustesse need, kes tekitasid hirmu elavate maal; nad kannavad oma häbi koos nendega, kes on läinud alla hauda.
24Huailaiah Elam leh a han kimah a heute a om ua; a vek ua, namsaua puk, lei nuainunga zeksumlouha pai suk. Mi hing gam galmuanglou sakmite, a zahlakna uh kokhuka paipih sukte ahi uhi.
25Mahalöödute keskele on antud ase temale ja kõigile ta väehulkadele; tema ümber on ta hauad. Kõik need ümberlõikamatud on mõõgaga maha löödud, sest nende pärast tekkis hirm elavate maal; nad kannavad oma häbi koos nendega, kes on läinud alla hauda; ta on pandud mahalöödute keskele.
25Mi thahte lakah amah leh a heute lupna a bawlsak ua, a hante amah kimah a oma; a vek un zeksumlouh, namsaua thah, ahi ua; a kihtakhuaina uh mi hing gam gallauna ahi nak a; kokhuka paisuk tate toh a zahlakna uh a pua ua, mi thahte lakah a om sak uhi.
26Seal on Mesek, Tubal ja kogu ta väehulk; tema ümber on ta hauad; kõik need ümberlõikamatud on mõõgaga maha löödud, sest nende pärast tekkis hirm elavate maal.
26Huailaiah Meshek leh Tubal, a heute uh toh a om ua; a hante uh amau kimah a om a; a vek un zeksumlouh, namsaua thah ahi uh; a kihtakhuaina un mihing gam a hihmang sek ngala.
27Nad magavad koos muiste langenud kangelastega, kes läksid alla surmavalda oma relvadega, kelle mõõgad pandi neile pea alla ja kelle patud on nende luude peal; sest elavate maal oli hirm nende kangelaste ees.
27Zeksumlouh, mi hat pukte, kidouna galvan toha Sheola paisuk tate, a namsau uh lukhama, a guhte uh tunga a lum omte kiangah a lum kei uh: amau lah mi hing gama mi hatte launa ahi ngal ua.
28Sindki murtakse ümberlõikamatute keskel ja sa pead magama koos mõõgaga mahalöödutega.
28Nang zaw zeksumlouhte lakah kitan lemlumin na om dinga, namsaua site kiangah na lum ding.
29Seal on Edom, tema kuningad ja kõik ta vürstid, kes hoolimata nende kangelaslikkusest on pandud mõõgaga mahalöödute juurde; nad magavad koos ümberlõikamatutega ja haudaläinutega.
29Huailaiah Edom, a kumpipate leh a heutute tengteng a om ua: a hatna ua; namsaua thahte lakah a sial uh hi; zeksumlouh, kokhuka pai suksate kiangah lum uhi.
30Seal on põhjamaa vürstid tervikuna ja kõik siidonlased, kes koos mahalöödutega on läinud alla, kes hoolimata hirmust nende vägevuse ees on jäänud häbisse; nad magavad ümberlõikamatuna mõõgaga mahalöödute juures ja kannavad oma häbi koos nendega, kes on läinud alla hauda.
30Huailaiah mallam heutute, a vek un, Sidon mi tengteng, thahte laka pai suksate a om ua, a hatna un mi a gallau sak sek naa, a zum ua, zeksumlouhin namsaua thahte lakah a lum ua; kokhuka paisuk khinte toh a zahlak khawmta uhi.
31Neid saab vaarao näha ja võib ennast trööstida kogu oma hiilguse pärast, mõõgaga mahalöödud vaarao ja kõik ta sõjavägi, ütleb Issand Jumal.
31Pharoin a na mu dinga, a mite tengteng a lungmuan loh ding, Pharo leh a sepaih hon tengteng, namsau a thahte ngei leng, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi.Mihing gamah gallauna a lengsak a, zeksumlouh, namsaua thahte lakah a lum ding, Pharo leh a mi tengteng ngei, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi, a chi a.
32Sest ma panen ta hirmu elavate maale. Seepärast pannakse vaarao ja kogu ta väehulk magama ümberlõikamatute sekka koos mõõgaga mahalöödutega, ütleb Issand Jumal.'
32Mihing gamah gallauna a lengsak a, zeksumlouh, namsaua thahte lakah a lum ding, Pharo leh a mi tengteng ngei, chih TOUPA PATHIAN thu pawt ahi, a chi a.