¹Prohvet Habakuki nähtud ennustus:

¹Puakgik jawlnei Habakkukin a muh

²'Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid?

²Aw TOUPa, bangtan kei kikou dinga, nang honza lou ding? Hiam gamna thu-ah na kiangah ka kikou khia, nang na hondawng nuam kei.

³Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt? Hävitus ja vägivald on mu ees - on tulnud riid ja tõusnud tüli.

³Bang dinga thulimlouhna honmu sak a, ginatlouhna honensak na hia? lohna leh hiamgamna lah ka maah a om ngal ua: kilanna a oma, kinakna a hongom hi.

⁴Seepärast on Seadus jõuetu ja õigus ei tule iial esile. Sest õel piirab õiget - nõnda tekib väänatud õigus.

⁴Huaijiakin dan a jia a ola, vaihawmna a kuan khe ngei kei: gilouten lah diktatte a umsuak vek ngal ua; huaijiakin vaihawmna pawt khia hekkawiin om hi.

⁵Vaadake ringi paganate seas ja pange tähele, imestage ja hämmastuge! Sest teie päevil tehakse tegu, mida te ei usuks, kui sellest jutustataks.

⁵Namte lak en unla, thei unla, lamdangtakin lamdang sa un: na damsungte un nasep ka sem ngala, huaibel honhilh mahle uh na um nuam kei ding uhi.

⁶Sest vaata, ma lasen tõusta kaldealased, kibeda ja tormaka rahva, kes käib maa laiuti läbi, et vallutada eluasemeid, mis pole tema omad.

⁶Ngai un, Kaldaite ka bawl khia hi, huai nam heh leh man-gang; huaite, amaua hi lou tenna munte tang dingin, lei vailam kantain a pai uh.

⁷Ta on kardetav ja julm, temast enesest tuleb ta õigus ja vägi.

⁷A mulkimhuai un a lauhuai ua; a vaihawmna uh leh a lalna uh amau ngeia kipanin a pawt khia hi.

⁸Tema hobused on kiiremad kui pantrid, metsikumad kui hundid õhtul. Tema ratsud trambivad - kaugelt tulevad ta ratsanikud, lendavad nagu saagile sööstvad kotkad.

⁸A sakolte uleng gialbemte sangin a kinjaw ua, nitaklam ngiate sangin a lauhuai jaw uh; sakol tungtuangmite uh a kiphalh ua; ahi, a sakol tungtuanmite uh gamla pia kipana hongpai ahi uh; ne gai dinga kinoh muvanlai bangin a leng uh.

⁹Kõik nad tulevad tegema vägivalda; nende näod vaatavad otse ette ja nad koguvad vange nagu liiva.

⁹Hiamgam dingin a vek un a hong ua; suahlam huih bangin kilawp takin a maite uh dohsain a om; piaunel bangin salte a kaikhawm uhi.

¹⁰Nad pilkavad kuningaid ja aukandjad on neile naerualuseks. Nad naeravad iga kindlust, kuhjavad kokku mulda ja vallutavad selle.

¹⁰A hi, aman kumpipate a nuihsana, amaha dingin lalte nuihzatna ahi uh; kulh muanhuai chiteng a nuihsanna; leivui a vuma, a lak jek jiakin.

¹¹Siis nad tormavad kui tuul ja tõttavad edasi. Nad teevad omaenese jõu enestele jumalaks.

¹¹Huaichiangin huih bangin a leng dinga, atalek dinga, a moh dinga, huai amah hatna a pathian hi pa ngei.

¹²Eks ole sina, Issand, muistsest ajast mu püha Jumal? Ära lase meil surra! Issand! Sina oled nad pannud meie üle kohut mõistma, sina, kalju, oled määranud nad meile nuhtlejaiks.

¹²Aw TOUPA ka Pathian, ka Mi siangthou, khantawna kipan na hi ka hia? ka si kei ding uh, Aw TOUPA, vaihawmna adingin amah na hihkipta dingin amah na tungkheta hi.

¹³Sinu silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja, ja sina ei või vaadata õnnetust. Mispärast sa vaatad uskmatute peale, vaikid, kui õel neelab selle, kes on temast õigem,

¹³Gilou muhna ding sanga nang mit chim jaw, hoihlouhna ensim theilou, bang dinga lepchiahtaka thil bawlte mu a, gilouin amah sanga diktat jaw mi a nawmvalh lai a dai mai maha;

¹⁴teed inimesed mere kalade sarnaseks, otsekui roomajaiks, kellel pole valitsejat?

¹⁴Mite tuipi ngasate bang, a tung ua vaihawmtu neilou, thil bokvakte banga bawl maimah na hia?

¹⁵Need kõik tõmbavad nad õngega üles, veavad oma noota ja koguvad võrku; seepärast nad rõõmustavad ja hõiskavad.

¹⁵Ngakuaiin a vek un a khaikhe tou a, a lenin amau a mana, amaute a ngasuahin a huai khawm hi; huai jiakin nuam a saa, a kipak.

¹⁶Seepärast ohverdavad nad oma noodale ja suitsutavad võrgule, sest nende abil on nende saak rasvane ja roog rammus.

¹⁶Huaijiakin a len adingin a kithoihna, a ngasuah adingin gimlim a hai; amaute jiaka a tan a hoiha, a sa a tm jiakinHuaijiakin a len a hih vuakin, anmte hihlum gige lou dingin a om peuhmah ding maw?

¹⁷Kas nad võivad nõnda lõpmatult tühjendada oma noota, rahvaid armuta tappes?

¹⁷Huaijiakin a len a hih vuakin, anmte hihlum gige lou dingin a om peuhmah ding maw?