¹Häda veresüüga linnale, kuhjaga täis valet ja röövimist! Ei lakka mahamurdmine.

¹Sisan suah hat khopi a tung a gik hi; juau leh kilohnain a dim khina; a sa keih uh tatlak lou ahi.

²Kuule! Piitsaplaks ja rattamürin, kihutavad hobused ja rappuvad vankrid.

²Jepna van gingte, kangtalai khe sin gingte, sakol tawm te, kangtalai tai guapguap te toh;

³Ratsud ajavad end püsti, mõõgad sähvivad ja piigid välguvad. Ja mahalööduid on palju, laipu on määratu hulk, korjustel pole lõppu, korjuste otsa komistatakse.

³Sakol tung tuang mi sakola tuangte, namsau te zolzolte, teipi te zualzual te toh; mi thah om lemlum te, luang om jiajua te toh; luangij bei chih mahmah a neikei; a luangte uh a sui ua:

⁴Ja seda kõike selle veetlevalt ilusa, nõiduses osava hoora arvutu hooratöö pärast, kes oma hooratöödega võrgutas rahvaid, ja nõidustega suguvõsasid.

⁴Huai tuh, kijuak mel hoih, bunsiamnu, a angkawmna jiaka nam juaka, a bum hatna jiaka inkuan juaknu angkawmna thupi mahmah jiaka hongawm ahi.

⁵Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand. Ma tõstan su hõlmad üle su näo ja näitan rahvaile su alastiolekut, kuningriikidele su häbistust.

⁵Sepaihte TOUPAN hichiin a chi: Ngaiin, ka hondou ahi; na mai lamah na puan ka lem dinga; na vuaktanna namte kiangah leh na zahlakna kumpipa gamte kiangah ka ensak ding.

⁶Ma viskan su peale jäledaid asju, häbistan sind ja panen sind silmaimeks.

⁶Nin kihhuai mahmahin ka hontheh dinga, zumhuai mahmahin ka honbawl dinga, muhnop adingin ka hon koih ding.

⁷Siis põgenevad su juurest kõik, kes sind näevad, ja ütlevad: 'Niineve on hävitatud!' Kes peaks teda kahetsema? Kust ma otsin talle trööstijaid?

⁷Huan, hichi ahi dinga, nang honmu peuhmahnanga kipan a taimang ding ua, Ninevi khua a hongse gawp ta hi:

⁸Kas sa oled parem Noo-Aamonist, kes asus jõgede ääres, ümberringi vesi, kraaviks meri, müüriks meri?

⁸Luite kikala om No-amon, a kima tuiin a um, a kulh dinga tuipi zanga a kulh bang dinga tuipi neisangin na hoih jaw ahia?

⁹Etioopia ja Egiptus olid ta otsatu jõud, Puut ja liibüalased olid ta aitajad.

⁹Ethipia leh Aigupta a hatna ahi a, huai bel tawp hun chih hei lou ahi; Put leh Lubim bel nang panpihte ahi uh.

¹⁰Siiski pidi ta minema asumisele, ta läks vangi. Temagi lapsed rebiti tükkideks igal tänavanurgal, tema auliste pärast heideti liisku ja kõik ta suurnikud pandi ahelaisse.

¹⁰Huchi pipiin leng lak mangin a om a, salin a tang a: kongzing teng tawpah a naupang neute a paih nen sak uh: a mi thahte adingin ai a san ua, a mi liante tengteng khainianga gak ahi uh.

¹¹Sinagi joobud, jääd oimetuks, sinagi pead otsima pelgupaika vaenlase eest.

¹¹Nang leng na kham sam dinga, selin na om ding; melma jiakin kulh kip na zong lai ding hi.

¹²Kõik su kindlused on nagu varajaste marjadega viigipuud: kui neid raputatakse, langevad marjad sööjale suhu.

¹²Na kulh tengteng theipi kung, gah min masa pu bang ahi ding ua: a lin peuhmah uleh nemi kamah a ke lut jel uh.

¹³Vaata, sinu sõjavägi su sees on nagu naised. Su maa väravad tehakse su vaenlastele pärani lahti. Tuli põletab su riivid.

¹³Ngaiin, na sunga na mipite numei ahi ua; na melmate din an kongpi a kihong heihou: na kikalhna sik tawnte meiin a kang tun ahi.

¹⁴Võta enesele piiramisajaks vett, tugevda oma kindlustusi, astu savisse ja sõtku savi, haara telliskivide vorm!

¹⁴Umkimvela na om sung adingin tui tawi inla, ka kulhte hihkipin: tungman omnaah hoh inla, suangmatna chil inla, lei hal takna thuk hihkipin.

¹⁵Seal neelab sind tuli, hävitab mõõk, see sööb sind otsekui rohutirtsu vastne. Olgugi sind nii palju nagu vastseid, olgugi sind nii palju nagu rohutirtse,

¹⁵Huailaiah meiin a hongkang tum dinga, namsauin a honsat lum dinga, singnget bangin a honhih mang thang ding. Singnget bangin kitamsak inla, khaukhup bangin kihihtamin.

¹⁶olgugi et oled enesele soetanud kaupmehi rohkem kui taevatähti - vastne ajab kesta ja lendab ära.

¹⁶Na sumsinmite van aksi sanga tamin na khang saka: singngetin a hihsiaa, a leng mang mai sek.

¹⁷Sul on valvureid nagu rohutirtse ja kirjutajaid rohutirtsude parvena, kes asuvad aedade ääres külmal päeval; kui päike tõuseb, siis nad põgenevad ja ükski ei tea nende asupaika.

¹⁷Lallukhu khu na mite lah khaukhup bang ahi ua, na sepaihte kho dam nia gawla khaupe hon bok khawm bang ahi uh, ahihhangin ni a hongsuaka, a leng mang ua, a omna mun himhim uh theih ahi kei.

¹⁸Su karjased tukuvad, Assuri kuningas, su aulised istuvad jõude, su rahvas pillutatakse mägedele ja kogujat ei ole.

¹⁸AW ASSURIA kumpipa, na belam chingmite a lusu uhi: na mi liante a khawl ua: na kipite tangte khawngah a dalh khin ua, pi kahwmmi kuamah a om kei uh.NA natna damna sing a om kei; na liamna a thupi mahmah hi: na husa zapeuhin khut a honbet khum ua; na gitlouhnain a tup gige louh kua a oma?

¹⁹Ei ole paranemist su vigastusel, su haav teeb haiget. Kõik, kes kuulevad sinust sõnumit, plaksutavad sinu pärast käsi. Sest kellest ei ole sinu kurjus lakkamata üle käinud?

¹⁹NA natna damna sing a om kei; na liamna a thupi mahmah hi: na husa zapeuhin khut a honbet khum ua; na gitlouhnain a tup gige louh kua a oma?