1Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu - ta hävitatakse sootuks.
1Kitam gawpsakpa na mai maah a hongpawt hi: galvan keiin inla, lampi vengin, na kawng khausak inla na thilhihtheihna hat takin bawl hoihin
2Pillutaja tuleb su vastu. Ole valvel! Pea silmas teed! Kinnita vööd! Võta jõud hästi kokku!
2Israelte thupina bangin Jakopte thupina TOUPAN a tungding nawn ngal a: hih-awngmiten amau a hih-awng khinta ua, a grepte uh a hihseta ngal ua
3Sest Issand taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse, kuigi rüüstajad on rüüstanud neid ja on hävitanud nende võsud.
3A mi hatte lum sansak ahi a, mi hangsante a san-auin a kivan ua; a kisakna niin kangtalaite kahpasik tetin a te kolkola, teipite mulkim huai takin a phe zolzol hi.
4Tema kangelaste kilbid on punased, sõjamehed ise purpurpunaseis riideis; ta määratud päeval on sõjavankrid otsekui tõrvikute tuli ja ratsud on rahutud.
4Kangtalaite kongzingah a tai gomgoma; lamlian jate ah a kiphu okok ua; meisel bangin a lang ua, khophia bangin a tai jualjual uh ahi.
5Vankrid kihutavad tänavail, tormavad turgudel sinna ja tänna; need paistavad tõrvikuina, sähvivad otsekui välgud.
5A mi liante a thei khiaa: a kituaka pai uh a kisui ua; kulh bang lam juanin a kinoh ua, thil belh ding a bawl ua.
6Tema vägevad kutsutakse kokku: nad komistavad teel, nad tõttavad müürile, aga juba on püstitatud kaitsekatus.
6Lui kongkhakte hon ahi a, kumpipa in hihbeiin a om.
7Jõeväravad avatakse ja palee hakkab vankuma.
7Huan, Huzzab a lem ua, a paimang pih ua, a sikhanuten a awm uh tumin vakhu ham bangin a kah ua.
8Kuninganna tõstetakse püsti, võetakse paljaks, viiakse ära. Tema teenijad halavad, häälitsevad nagu tuvid, taovad enestele vastu rinda.
8Nidang laia kipan Ninevi khua jaw dil bang ahi a; himahleh kuamah a kihei nawn kei uh.
9Niineve on nagu veetiik, mille veed voolavad ära. 'Pidage! Seiske!' Aga keegi ei pöördu tagasi.
9Dangka sik sumte lak sak unla, dangkaeng sumte lak sak un; thil sek khawm leh van hoih tengteng thupi danin tawpni beini a nei ngal keia.
10Riisuge hõbedat, riisuge kulda! Varandust on otsatult! Võtke enestele kandam kõigist kalleist asjust!
10Sukvuakin a oma, a vuak keuhkeuha, a siang sipsip: lungtang a zul manga, khukte a kihot ua, kawng tengteng a na tuntuna, a vek ua mel a mual khin vek ahi.
11Tühjus, lagedus ja häving! Julgus kaob, põlved võbisevad, kõigis niudeis on värin ja kõik palged õhetavad.
11Kuamah suklau louha a omna uh, humpinelkai tal te, humpinelkai pi te, humpinelkai nou te a pai vialvialna uh himpinelkai bu jang leh humpinelkai nouten a nekna mun uh koi ah ahia?
12Kus on nüüd lõvide pesapaik ja noorte lõvide söödamaa, kuhu lõvi sai pugeda ja kus viibis lõvikutsikas, ilma et keegi neid oleks peletanud?
12Humpinelkai talin a noute kham khop a bot nena, humpinelkai pite a din a kei luma, a kokhukte uh sa keihin a dim saka, a bu jangte saluang boh janin.Sepaihte TOUPAN, ngaidih, ka hondou ahi, a kangtalaite ka hah thu vung vung dinga, na humpinelkai noute namsauin a hihmang ding; huan, leia na sa keih ka sutawp dinga, na palaite aw jak ahi nawnta kei ding, a chi a.
13Kus on lõvi, kes murdis oma kutsikate tarviduseks ja kägistas emalõvide jaoks, kes täitis oma urkad saagiga ja pesapaigad sellega, mis ta murdis?
13Sepaihte TOUPAN, ngaidih, ka hondou ahi, a kangtalaite ka hah thu vung vung dinga, na humpinelkai noute namsauin a hihmang ding; huan, leia na sa keih ka sutawp dinga, na palaite aw jak ahi nawnta kei ding, a chi a.
14Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand, ja ma põletan su sõjavankrid suitsuks, mõõk hävitab su noored lõvid. Ma lõpetan maa pealt su röövteo ja enam ei kosta su käskjalgade hääl.