¹Ja Issanda sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:

¹Amittai tapa Jona kiangah TOUPA thu a hongtunga,

²'Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!'

²Thou inla, Ninevi kua, khopi thupi takah hoh inla, a tung thu kikou pih in; a gitlouhna uh ka maah a hongtung touta ngala, chiin.

³Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda silma alt ära.

³Himahleh Jona bel TOUPA maa kipan Tarsis ah tai mang dingin a thou a; huan, Joppa khuaah a hoh suka, Tarsis juan ding long a mua; huchiin, atuan man a piaa, TOUPA maa kipan Tarsis juan dingte toh hoh dingin longah a lut suk hi.

⁴Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes suur torm ja näis, et laev hukkub.

⁴Himahleh TOUPAN huih hat mahmah tuipi ah a nungsaka, tuipi ah huihpi hat mahmah a nunga, huchiin, long kitam ding bangin a om ta hi.

⁵Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas sügavasti.

⁵Huan, long miten a lau ua, amau Pathian a sam chiat ua; log janna dingin long sunga vante tuipi ah a pai khia uhi. Jona bel long sunggil penah na lutkhinsa ahia; a luma, a nakiitmut bawl a.

⁶Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: 'Kuidas sa saad nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!'

⁶Huchiin long heutu a kiangah a honga, Aw nang ihmu, bang chidan ahia? thou inla, na Pathian samin, Pathianin, i manlouhna dingin a hongngaihtuah khamoh dia, a chi a.

⁷Aga isekeskis nad rääkisid: 'Lähme ja heidame liisku, et saaksime teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!' Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Joonale.

⁷Huan, Khai, hiai thil hoihlou i tung ua hongom kua jiak ahia chih i theihna dingin, ai i san ding, chiin a kihou ua. Huchiin, ai a san ua, aisan Jona tungah a keta hi.

⁸Siis nad ütlesid temale: 'Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?'

⁸Huchiin, a kiang ah, Hiai thil hoih lou i tung ua om kua jiak ahia, hon hilhin, ka hon ngen uh; na nasep bang ahia? koi akipana hong na hia? koi lam gama mi na hia? bang nam mi na hia? a chi ua.

⁹Ja ta vastas neile: 'Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.'

⁹Aman a kiang uah, Hebru mi ka hi; tuipi leh gam bawlpa TOUPA, van Pathian ka lau ahi, a chi a.

¹⁰Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: 'Miks sa seda tegid?' Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud.

¹⁰Huan, miten a kihta mahmah ua, a kiangah, Bangdia hiai bang na hih na hia? a chi ua a hilhkhitsa a hih jiakin miten lah TOUPA maa kipana taimang ahi chih a natheita ngal ua.

¹¹Ja nad küsisid temalt: 'Mida me peaksime sinuga tegema, et meri võiks meie poolest rahuneda?' Sest meri hakkas üha enam mässama.

¹¹Huchiin, a kiangah, Kou dia tuipi a kihoh louhna dingin na tungah bang ka hih ding ua? a chi ua, tuipi lah a kihot sang hulhul ngal a.

¹²Ja ta vastas neile: 'Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu pärast.'

¹²Huan, aman a kiang uah, Hondom kang unla, tuipi ah hon lawn khia un; huchiin tuipi nou adingin a kihot nawn kei ding; kei jiakin na tunguah hiai huihpi thupitak a nung ahi chih lah ka thei ngala, a chi a.

¹³Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama.

¹³Himahleh miten gama kik dingin nakpiin a kal ua; ahihhangin a hithei kei: tuipi lah a tunguah a nak kihoh semsem ngala.

¹⁴Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: 'Oh Issand, ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära pane meie peale süütu verd, sest sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule meelepärane!'

¹⁴Huaijiakin TOUPA a sam ua, AW TOUPA, hiai mipa hinna jiakin honhihmang ken la, mi hioh sisan moh ka tung ua nga mahmah lou dingin nakpi takin ka honngen uh, ka honngen uh: TOUPA, nang na deih banga na hih ahi ngala a chi ua.

¹⁵Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere raev.

¹⁵Huchiin Jona a dom kang ua, tuipi ah a lawn kheta uh: huan, tuipi kihawt phul vonvon a daita hi.

¹⁶Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi.

¹⁶Huchiin, miten TOUPA nakpi takin a lau ua; TOUPA kiangah kithoihna a lan ua, thute achiamta uhi.Huan, TOUPAN Jona valh dingin nga lian tak a nasep khina; huia nga gilsungah Jona ni thum leh jan thum a om.

¹⁷Huan, TOUPAN Jona valh dingin nga lian tak a nasep khina; huia nga gilsungah Jona ni thum leh jan thum a om.