¹Ja Joonale tuli teist korda Issanda sõna; ta ütles:

¹Huan, TOUPA thu Jona kiangah a hongtung nawn leuleu a.

²'Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele jutlus, nagu ma sind käsin!'

²Thou inla, Ninevi khua, khopi thupi takah hoh inla, thu gen di ka honchih va tangkou pihin, chiin.

³Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale Niinevesse; Niineve oli suur linn Jumala ees: kolm päevateekonda.

³Huchiin, Jona a thoua, TOUPA thu bangin Ninevi khua ah a hohta hi. Ninevi bel khopi thupi petmah, nithum pai a ching a.

⁴Ja Joona hakkas linna läbi käima; käies esimese päeva teed, ta hüüdis ja ütles: 'Veel nelikümmend päeva ja Niineve hävitatakse!'

⁴Jona ni khat pai chiang khopi sungah a valut phota, Tua pat ni sawmliin, Ninevi hihman ahi sin hi, chiin, a kikou a.

⁵Ja Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse, nii suured kui väikesed.

⁵Ninevi miten Pathian a gingta ua; an ngawl ding chiin a phuang ua, a lak ua a lianpen akipan a neupen tanin saiip puan a silh uh.

⁶Ja kui sõna sellest jõudis Niineve kuningani, tõusis too oma aujärjelt ja võttis mantli seljast, kattis ennast kotiriidega ja istus tuha peale.

⁶Huai thu Ninevi kho kumpipa bil a hongtungta, a laltutphah akipanin a thoua, a lalpuan a suaha, saiip puan a silha, vut ah a tuta hi.

⁷Siis ta laskis Niineves kuulutada ja öelda: 'Kuninga ja tema ülikute käsul öeldakse: Inimesed ja loomad, veised, lambad ja kitsed ärgu söögu midagi, ärgu käigu karjas ja ärgu joogu vett,

⁷Kumpipa leh a mi liante thupiakin kumpipan Ninevi khosung ah thu a phuangin a pulakta. Mihing hiam, gan hiam, bawng hon hiam, belam hon hiamtein bangmah chiam kei u hen: nein tui leng dawn kei uhen:

⁸vaid nad katku endid kotiriidega, inimesed ja loomad, ja hüüdku võimsasti Jumala poole ja igaüks pöördugu oma kurjalt teelt ja vägivallast, mis nende käte küljes on!

⁸Mihing leh ganten saiip puan silh jaw uhenla, nakpi takin Pathian sam uhen: ahi, mi chihin amau lampi hoih lou leh a khut ua hiamgamna lehngatsan uhen.

⁹Kes teab, vahest Jumal pöördub ja kahetseb, pöördub oma tulisest vihast, nii et me ei hukku.'

⁹I man louhna dingin, Pathian lungheiin lungsim kilehheiin, a heh mahmahna akipan a kilehhei kei ding chih kuan ahia thei? chiin.Huchiin, Pathianin a thilhihte uh enin, a lampi hoih lou uh a lehngatsan uh chih a mua; a kiang ua a chihsa, hih a tup thil hoihlou Pathianin a leh ngatsana; a hihta kei hi.

¹⁰Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda.

¹⁰Huchiin, Pathianin a thilhihte uh enin, a lampi hoih lou uh a lehngatsan uh chih a mua; a kiang ua a chihsa, hih a tup thil hoihlou Pathianin a leh ngatsana; a hihta kei hi.