¹Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.

¹Ahihhangin, huaiin Jona a lunghi sak het keia, a heh hi.

²Ja ta palus Issandat ning ütles: 'Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja.

²TOUPA kiang aha thuma, AW TOUPA, ka honngen hi, hiai ka gam ua ka om laia ka gen hi lou hia? Hiai jiakin Tarsis lamah ka tai mang paha: hehepih thei Pathian, lainatnaa dim, heh mengmenglou, chitna hau, thil hoih lou lehngatsan sek nahi chih ka thei hi.

³Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!'

³Huaijiakin, AW TOUPA, tuin ka hinna honlaksak dingin ka honngen hi; kei dingin hin sang in sih a hoih zo ngala, a chi a.

⁴Aga Issand küsis: 'Kas sul on õigus vihastada?'

⁴Huan, TOUPAN, N aheh maawk na hih dik hia? a chi a.

⁵Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga juhtub.

⁵Huchiin, Jona bel khopi akipan a pai khiaa, khopi suahlam pangah a tua, huaiah sawlbuk a lama, khopi tung a thil hongtung ding muh tumin a nuai limah a tu nilouh hi.

⁶Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.

⁶Huan, TOUPA Pathianin umgui a nasep khawla, huai tuh Jona tungah a jamsaka, a haksatna akipan honkhe dinga a lu liah dingin. Huchiin Jona umgui jiakin a kipak mahmah hi.

⁷Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.

⁷Ahihhangin Pathianin, a jingsang phalvakin, leikha a nasep khawla, huaiin umgui a seuha, a hongvuaita hi.

⁸Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: 'Mul on parem surra kui elada!'

⁸Huan, hichi ahia, ni a hongsuahin pathianin suahlam huih a na sep khawla; huan, niin Jona lu a haia, a sibupa, amaha din sih a ngena, Kei dingin hin sangin sih a hoihjaw, a chi a.

⁹Aga Jumal küsis Joonalt: 'Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu pärast?' Tema vastas: 'Küllap mul on õigus vihastada surmani.'

⁹Huan, pathianin Jona kiangah, umgui tungtang thuah na heh mawk na hih dik hia? achia. Aman, Sih loh hialaka heh, ka hih dik ahi, a chi a.

¹⁰Siis ütles Issand: 'Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus,

¹⁰Huan, TOUPAN, Na gimpih louh, na khansak leng hi sam lou, jan khat tha a hongoma, jan khat thua mang nawn umgui na hehpihaNinevi khua, khopi thupi tak, a sunga mi nuai khat leh sing nih sanga tam, a taklam uleh a veilam uleng khen tuan theilou te leh ganhon tampi omna, ka hehpih kei dia hia? a chi a.

¹¹aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!'

¹¹Ninevi khua, khopi thupi tak, a sunga mi nuai khat leh sing nih sanga tam, a taklam uleh a veilam uleng khen tuan theilou te leh ganhon tampi omna, ka hehpih kei dia hia? a chi a.