¹Eks hüüa tarkus, eks tõsta arukus häält?

¹Haddaba xigmaddu sow ma dhawaaqin? Waxgarashaduna codkeedii sow kor uma qaadin?

²Küngastel tee ääres, teelahkmetel, on ta võtnud aset.

²Waxay taagan tahay meelaha sarreeya Oo jidka agtiisa ah, meesha waddooyinku ku kulmaan.

³Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:

³Oo waxay ka qaylisaa irdaha agtooda, Meesha magaalada laga soo galo, Iyo meesha albaabbada laga soo galoba.

⁴'Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!

⁴Nimanyahow, idinkaan idiin dhawaaqayaa, Oo codkayguna wuxuu u yeedhayaa binu-aadmiga.

⁵Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!

⁵Garaadlaawayaashow, miyir lahaada, Nacasyadoy, waxgarasho qalbiga ku haysta.

⁶Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!

⁶I maqla, waayo, waxaan ku hadlayaa waxyaalo wanaagsan, Oo waxaan bushimaha u kala qaadayaa waxyaalo qumman.

⁷Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe, aga õelus on mu huultele jäle.

⁷Maxaa yeelay, afkaygu run buu ku hadlayaa; Oo bushimahayguna shar bay karhaan.

⁸Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära.

⁸Erayada afkayga oo dhammi waa xaq, Oo innaba wax qalloocan ama maroorsan lagama helo.

⁹Need kõik on selged arukale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse.

⁹Iyagu dhammaantood waa u cad yihiin kii wax garanaya, Oo waana u qumman yihiin kuwa aqoonta hela.

¹⁰Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigem teadlikkus kui valitud kuld!

¹⁰Edbintayda qaata, lacagse ha qaadanina, Oo aqoontana ka hor doorta dahabka saafiga ah.

¹¹Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellega võrdne.

¹¹Waayo, xigmaddu waa ka sii wanaagsan tahay luulka, Oo wax alla waxa la damci karo oo dhanna iyada lalama simi karo.

¹²Mina, tarkus, olen mõistlikkuse naaber, ja ma leian tunnetuse ning targa nõu.

¹²Anigoo xigmad ahu, waxaan la fadhiyaa miyir, Oo waxaan helaa aqoon iyo digtoonaan.

¹³Issanda kartus on kurja vihkamine. Ma vihkan kõrkust ja ülbust, halbu eluviise ja pöörast suud.

¹³Rabbiga ka cabsashadiisu waa in sharka la naco. Kibirka, iyo madaxweynaanta, iyo jidka sharka, Iyo afka qalloocan ayaan anigu necbahay.

¹⁴Mul on nõu ja kordaminek, ma olen mõistus, mul on võimus.

¹⁴Talo iyo xigmad anigaa iska leh, Oo waxaan ahay waxgarasho, xoogna waan leeyahay.

¹⁵Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust.

¹⁵Boqorradu gacantayday wax ku xukumaan, Oo amiirraduna amarkaygay garta ku gooyaan.

¹⁶Minu abiga valitsevad vürstid ja suursugused, kõik õiged kohtumõistjad.

¹⁶Taliyayaasha iyo saraakiisha iyo weliba xaakinnada dunida oo dhammuna Anigay wax iigu taliyaan.

¹⁷Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind, need leiavad minu.

¹⁷Anigu kuwa i jecel waan jeclahay, Oo kuwa aad iyo aad ii doonaana way i heli doonaan.

¹⁸Minu juures on rikkus ja au, jääv varandus ja hüvang.

¹⁸Anigaa iska leh taajirnimo iyo sharaf. Iyo weliba maal raagaya iyo xaqnimoba.

¹⁹Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu saak on parem kui valitud hõbe.

¹⁹Midhahaygu way ka sii wanaagsan yihiin dahab, haah, oo xataa dahab aad u wanaagsan way ka sii wanaagsan yihiin, Oo waxa ii kordhaana way ka sii wanaagsan yihiin lacag la doortay.

²⁰Ma jäin õigluse rajale, keset õiguse jalgteid,

²⁰Anigu waxaan ku socdaa jidka xaqnimada, Iyo waddooyinka garta dhexdooda,

²¹et anda jõukust neile, kes mind armastavad, ja et täita nende varakambreid.

²¹Si aan kuwa i jecel uga dhigo inay maal dhaxlaan, Oo aan khasnadahooda ugu buuxiyo.

²²Issand lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal.

²²Rabbigu wuxuu i lahaan jiray bilowgii jidkiisa Iyo shuqulladiisii hore ka hor.

²³Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust.

²³Aniga aakhirada hore waa lay taagay, waxaan jiray bilowgii ugu horreeyey, Ama intaan dunidu jirin ka hor.

²⁴Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad.

²⁴Anigu waxaan dhashay intaan moolal jirin ka hor, Iyo intaanay jirin ilo biyo ka buuxaan.

²⁵Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina,

²⁵Intaan la qotomin buuraha Iyo kuraha ka hor ayaan anigu dhashay,

²⁶kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki.

²⁶Intaanuu isagu samayn dhulka iyo berrimmada, Amase ciiddii dunida ugu horraysay.

²⁷Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale,

²⁷Markuu samooyinka hagaajiyey anigu waan joogay, Markuu xariijinta ku wareejiyey moolka dushiisa,

²⁸kui ta kinnitas pilved ülal, kui said jõuliseks sügavuse allikad,

²⁸Markuu cirka sare taagay, Markii ilaha moolku xoog yeesheen,

²⁹kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused,

²⁹Markuu badda xad u yeelay Si aan biyuhu amarkiisa ugu xadgudbin, Markuu aasaaskii dhulka dhigay,

³⁰siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees,

³⁰Markaas anigu isagaan dhinac joogay, anigoo ah sidii hawlhoggaamiye, Oo anigu maalin kasta faraxiisaan ahaa, Oo mar kasta hortiisaan ku rayrayn jiray;

³¹mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.

³¹Waxaan ku rayrayn jiray inta dhulkiisa la degay, Oo waxaan ku farxi jiray binu-aadmiga.

³²Ja nüüd, pojad, kuulge mind! Õndsad on need, kes hoiavad minu teed.

³²Haddaba sidaas daraaddeed, wiilashoy, bal i maqla; Waayo, waxaa barakaysan kuwa jidadkayga xajiya.

³³Kuulge õpetust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata!

³³Edbinta dhegaysta, oo caqli yeesha, Oo ha diidina.

³⁴Õnnis on inimene, kes kuulab mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures.

³⁴Waxaa barakaysan ninka i maqla, Oo maalin kasta irdahayga igu dhawra, Oo albaabbadayda igu suga.

³⁵Sest kes leiab minu, leiab elu ja saab Issanda hea meele osaliseks.

³⁵Waayo, ku alla kii i helaa wuxuu helaa nolol, Oo Rabbiguna raalli buu ka ahaan doonaa.Laakiinse kii igu dembaabaa naftiisuu wax yeelaa, Kuwa aniga i neceb oo dhammu waxay jecel yihiin dhimasho.

³⁶Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma.'

³⁶Laakiinse kii igu dembaabaa naftiisuu wax yeelaa, Kuwa aniga i neceb oo dhammu waxay jecel yihiin dhimasho.