¹Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ei saanud ta sooja.

¹ Dawda zeen, a jiirey gooru mo. I n'a daabu nda bankaaray, amma a mana maa dungay.

²Siis ütlesid ta sulased temale: 'Otsitagu mu isandale kuningale tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku kuninga teenistuses ning olgu tema eest hoolitsejaks! Ta magagu su süles, et mu isand kuningas saaks sooja!'

² A tamey binde ne a se: «Naŋ iri ma wandiyo kayna fo ceeci koyo iri bonkoono se, a ma kay mo bonkoono jine. A ma ni saajaw, a ma kani mo ni gande ra, zama koyo iri bonkoono ma du dungay.»

³Nad otsisid siis ilusat tütarlast Iisraeli kõigist paigust ja leidsid suunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde.

³ I binde na wandiyo hanno ceeci Israyla laabo kulu me-a-me ra. I du Sunami wandiyo fo. A maa Abisag. I kande wandiya bonkoono do.

⁴Tütarlaps oli väga ilus; ta sai kuninga eest hoolitsejaks ja teenis teda; aga kuningas hoidus temast.

⁴ Wandiya binde ga sogo gumo. A na koyo saajaw mo, ka may a se, amma bonkoono mana margu nd'a.

⁵Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: 'Ma tahan saada kuningaks!' Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees.

⁵ Alwaato din Haggit ize Adoniya na nga boŋ beerandi ka ne: «Ay ga ciya bonkooni.» A na torkoyaŋ da bari-kariyaŋ da zajey mo soola, ngey boro waygu.

⁶Tema isa ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: 'Mispärast sa teed nõnda?' Adonijagi oli väga ilusa välimusega; ta oli sündinud pärast Absalomi.

⁶ Za doŋ mo a baabo mana doona k'a dukurandi baa ce fo, danga a mana ne izo se: «Ifo se no ni na woone te?» Bora mo alboro sogo no nda cimi. Absalom banda no i n'a hay.

⁷Ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja need hoidsid Adonija poole.

⁷ Kal a saaware nda Zeruwiya izo Yowab, da Alfa Abiyatar mo. Ngey mo na Adoniya gana k'a gaa.

⁸Aga preester Saadok ja Benaja, Joojada poeg, samuti prohvet Naatan ja Simei ja Rei ning Taaveti kangelased ei olnud Adonija poolt.

⁸ Amma Alfa Zadok da Yehoyda izo Benaya nda annabi* Natan, da Simey, da Rey, da soojey kaŋ yaŋ go Dawda se, ngey wo mana Adoniya gana.

⁹Kord tappis Adonija lambaid ja kitsi, veiseid ja nuumloomi Soheleti kivi juures, mis on Rogeli allika kõrval, ja kutsus kõik oma vennad, kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased,

⁹ Adoniya binde na feeji da haw yaŋ wi, ngey da alman izeyaŋ kaŋ i kuru hal i naasu. I na woodin te Zohelet tondo jarga kaŋ go En-Rogel jarga tak-tak. A na nga nya-izey kulu ce, bonkoono izey kulu, da bonkoono goy-teerey Yahudancey kulu.

¹⁰aga prohvet Naatanit, Benajat, ihukaitsjaid ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud.

¹⁰ Amma a mana annabi Natan ce, wala Benaya, wala soojey, wala nga kayne Suleymanu mo.

¹¹Siis rääkis Naatan Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: 'Kas sa ei ole kuulnud, et Haggiti poeg Adonija on saanud kuningaks, ilma et meie isand Taavet seda teaks?

¹¹ Gaa no Natan salaŋ Suleymanu nya Bat-Seba se ka ne: «Ni mana maa no kaŋ Haggit izo Adoniya ciya bonkooni, amma iri bonkoono Dawda mana bay woodin gaa?

¹²Aga tule nüüd, küllap ma annan sulle nõu, et saaksid päästa oma hinge ja oma poja Saalomoni hinge!

¹² Ni binde ma kaa, ay ga ni ŋwaaray no. Ay ma ni no saaware, ni ma du ka yana nda ni fundo da ni izo Suleymanu fundo mo.

¹³Tule, mine kuningas Taaveti juurde ja küsi temalt: Eks sina, mu isand kuningas, ole vandunud oma teenijale ja öelnud: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja tema istub minu aujärjele? Mispärast on siis Adonija saanud kuningaks?

¹³ Ma kaa ka koy ka furo bonkoono Dawda do ka ne a se: ‹Ya koyo ay bonkoono, manti ni ze ay, ni koŋŋa se ka ne kaŋ sikka si ay izo Suleymanu no ga ciya bonkooni ni banda ka goro ni karga boŋ? To, mate se no Adoniya ga ciya bonkooni?›

¹⁴Vaata, kui sa seal alles kuningaga kõneled, tulen mina sinu järel sisse ja kinnitan su sõnu.'

¹⁴ A go mo, za ni goono ga salaŋ bonkoono se, ay mo, ay ga furo ka kaa ni banda. Ay mo ga ni sanno kulu gana ka gaabandi.»

¹⁵Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli nüüd väga vana ja suunemlanna Abisag teenis kuningat.

¹⁵ Bat-Seba binde furo bonkoono do a kaniyaŋ fuwo ra. Bonkoono zeen gumo. Sunami waybora, Abisag mo goono ga bonkoono saajaw.

¹⁶Ja Batseba põlvitas ning kummardas kuninga ees. Ja kuningas küsis: 'Mida sa soovid?'

¹⁶ Kala Bat-Seba kaa ka sombu ka sumbal bonkoono jine. Bonkoono ne: «Ifo no ni ga ba?»

¹⁷Ja ta vastas temale: 'Mu isand, sa oled Issanda, oma Jumala juures vandunud oma teenijale: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja istub mu aujärjele.

¹⁷ A ne bonkoono se: «Ay koyo, ni ze ay, ni koŋŋa se Rabbi ni Irikoyo maa ra ka ne kaŋ sikka si ay izo Suleymanu no ga koytaray ŋwa ni banda, a ga goro mo ni karga boŋ.

¹⁸Aga vaata, nüüd on Adonija saanud kuningaks ja sina, mu isand kuningas, ei tea sellest midagi.

¹⁸ Sohõ mo a go, Adoniya no go ga may. Ni mo, koyo ay bonkoono, ni mana bay a gaa.

¹⁹Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning on kutsunud kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi; aga su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud.

¹⁹ A na haw da alman kaŋ i kuru hal i naasu da feeji yaŋ wi ka gusam. A na ni izey kulu da Alfa Abiyatar da wonkoyo Yowab ce mo, amma i mana ni tamo Suleymanu ce.

²⁰Sinu poole, mu isand kuningas, vaatavad nüüd kogu Iisraeli silmad, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda.

²⁰ Ni mo, koyo ay bonkoono, Israyla kulu moy go ni gaa. I goono ga hangan ka maa boro kaŋ no ni ga ne ga goro koyo ay bonkoono karga boŋ a banda.

²¹Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma vanemate juurde, siis jääme süüdlasteks, mina ja mu poeg Saalomon.'

²¹ Da manti yaadin, waati kaŋ koyo ay bonkoono ga kani nga kaayey banda, i ga in d'ay izo Suleymanu himandi taali-teeriyaŋ.»

²²Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli prohvet Naatan.

²² Amma za waybora goono ga salaŋ bonkoono se ya-cine day, kala annabi Natan mo go, a kaa ka furo.

²³Ja kuningale anti teada ning öeldi: 'Vaata, prohvet Naatan on siin.' Ja tema tuli kuninga ette ning kummardas silmili maha kuninga ees.

²³ I ci bonkoono se ka ne: «Annabi Natan neeya.» Waato kaŋ a furo bonkoono jine, a sombu bonkoono jine hala ganda.

²⁴Ja Naatan ütles: 'Mu isand kuningas! Sa oled muidugi öelnud: Adonija saab pärast mind kuningaks ja istub minu aujärjele?

²⁴ Natan mo ne: «Ya koyo ay bonkoono, Adoniya no ni ne ga ciya bonkooni ni banda, ka goro ni karga boŋ, wala?

²⁵Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: 'Elagu kuningas Adonija!'

²⁵ Zama hunkuna a zumbu ka haw da almaney kaŋ i kuru hal i naasu da feeji yaŋ wi ka gusam. A na ni izey kulu nda wongu jine borey ce mo, da Alfa Abiyatar. Guna mo, i goono ga ŋwa ka haŋ a jine ka ne: ‹Bonkoono Adoniya aloomaro ma gay!›

²⁶Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit ja Benajat, Joojada poega, ja su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud.

²⁶ Amma ay wo, ni tamo, da Alfa Zadok da Yehoyda izo Benaya, da ni tamo Suleymanu, a mana iri ce.

²⁷Kas see on sündinud mu isanda kuninga poolt, ilma et sa oleksid oma sulastele teada andnud, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda?'

²⁷ Wala koyo ay bonkoono no ka muraadu woodin te, ni man'a bangandi mo iri, ni bannyey se, ka ne boro kaŋ ga goro koyo ay bonkoono karga boŋ a banda?»

²⁸Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: 'Kutsuge mu juurde Batseba!' Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees.

²⁸ Gaa no Dawda tu ka ne: «Wa Bat-Seba ce ay se.» Waybora binde kaa bonkoono do ka kay bonkoono jine.

²⁹Ja kuningas vandus ning ütles: 'Nii tõesti kui elab Issand, kes mu hinge igast hädast on päästnud:

²⁹ Bonkoono mo ze ka ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, nga kaŋ n'ay fundo fansa masiibey kulu ra.

³⁰nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele - nõnda ma teengi täna!'

³⁰ Haciika, sanda mate kaŋ ay jin ka ze d'a ni se Rabbi, Israyla Irikoyo boŋ, kaŋ ay ne: ‹Haciika ni izo Suleymanu no ga te bonkooni ay banda, nga mo no ga goro ay karga boŋ ay nango ra.› Yaadin cine no ay ga te hunkuna, kaŋ sinda sikka.»

³¹Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: 'Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!'

³¹ Alwaato din binde Bat-Seba na nga moyduma ye ganda ka sumbal bonkoono jine ka ne: «Koyo ay bonkoono Dawda aloomaro ma gay hal abada.»

³²Ja kuningas Taavet ütles: 'Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!' Ja need tulid kuninga ette.

³² Bonkoono Dawda ne: «Wa Alfa Zadok da annabi Natan, da Yehoyda izo Benaya ce ay se.» I kaa bonkoono jine.

³³Ja kuningas ütles neile: 'Võtke enestega kaasa oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde!

³³ Bonkoono ne i se: «Wa araŋ koyo goy-teerey sambu ka kond'ey araŋ banda. Wa ay izo Suleymanu daŋ a ma kaaru ay alambaana boŋ, araŋ ma kond'a Jihon.

³⁴Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: 'Elagu kuningas Saalomon!'

³⁴ Alfa Zadok da annabi Natan mo ma ji soogu a boŋ noodin, a ma ciya bonkooni Israyla boŋ. Araŋ ma hilli kar ka ne: ‹Bonkoono Suleymanu aloomaro ma gay!›

³⁵Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks.'

³⁵ Za noodin araŋ ma kaaru k'a gana, nga mo ma kaa ka goro ay karga boŋ, zama a ga ciya bonkooni ay nango ra. Ay n'a daŋ mo a ma ciya Israyla nda Yahuda mo se jine boro.»

³⁶Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: 'Aamen! Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal!

³⁶ Kala Yehoyda izo Benaya tu bonkoono se ka ne: «Amin! Rabbi Irikoy, koyo ay bonkoono wano, a ma yadda nda woodin mo!

³⁷Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!'

³⁷ Sanda mate kaŋ cine Rabbi goro nin, koyo ay bonkoono banda, a ma goro yaadin cine mo Suleymanu banda. A ma naŋ mo a karga ma bisa koyo ay bonkoono Dawda wano beeray.»

³⁸Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde.

³⁸ Alfa Zadok binde, da annabi Natan, da Yehoyda izo Benaya, da bonkoono doogarey, i koy ka Suleymanu daŋ a ma kaaru bonkoono Dawda alambaana boŋ. I kand'a Jihon.

³⁹Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: 'Elagu kuningas Saalomon!'

³⁹ Alfa Zadok mo na jiyo hillo sambu hukumo ra, k'a soogu Suleymanu boŋ. I na hilli kar. Jama kulu mo ne: «Bonkoono Suleymanu aloomaro ma gay!»

⁴⁰Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast.

⁴⁰ Jama kulu mo ziji a banda k'a gana, i goono ga seeseyaŋ kar ka te farhã nda bine kaani gumo, kala baa laabo kortu i kosongo sabbay se.

⁴¹Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: 'Mispärast kostab linnast niisugune kära?'

⁴¹ Adoniya mo, nga nda yawey kulu kaŋ yaŋ go a banda, waato kaŋ i ŋwa ka ban, i maa kosongo. Waato kaŋ Yowab mo maa hillo karyaŋo, a ne: «Ifo ga ti kosongu woone sabaabu, kaŋ kwaara laakalo tun?»

⁴²Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: 'Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!'

⁴² Za a go sanno ciyaŋ gaa, kala Alfa Abiyatar izo Yonata kaa. Adoniya mo ne: «Ma furo, zama ni ya boro hanno no. Ni ga kaa mo da baaru hanno.»

⁴³Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: 'Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks.

⁴³ Yonata mo tu ka ne Adoniya se: «Haciika iri bonkoono Dawda na Suleymanu daŋ koytaray.

⁴⁴Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga muula selga.

⁴⁴ Bonkoono na Alfa Zadok da annabi Natan da Yehoyda izo Benaya, da koyo doogarey donton a banda. I na Suleymanu kaarandi bonkoono alambaana boŋ.

⁴⁵Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite.

⁴⁵ Alfa Zadok da annabi Natan mo na ji soogu a boŋ a ma ciya bonkooni Jihon ra. Za noodin no i kaaru. I go ga farhã hala kwaara kulu mo yooje. Nga no ga ti kosongo kaŋ araŋ goono ga maa din.

⁴⁶Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel.

⁴⁶ Suleymanu goono mo ga goro koytaray karga boŋ.

⁴⁷Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: 'Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!' Ja kuningas kummardas oma voodis.

⁴⁷ Hala mo faadancey kaa zama ngey ma bonkoono Dawda albarkandi, ka ne: ‹Ni Irikoyo ma bonkoono Suleymanu maa beerandi ni maa boŋ. A ma naŋ mo a karga ma bisa ni wano.› Bonkoono mo sududu nga dima boŋ.

⁴⁸Kuningas ütles veel nõnda: 'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda oma silmaga!'

⁴⁸ Bonkoono na woone mo ci ka ne: ‹Wa Rabbi Israyla Irikoyo sifa, nga kaŋ na _iri|_ no boro fo kaŋ ga goro ay karga boŋ hunkuna, ay moy mo go ga di a.› »

⁴⁹Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed.

⁴⁹ Kala Adoniya yawey kulu humburu. I tun ka dira, boro kulu te nga boŋ ciine.

⁵⁰Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras kinni altari sarvedest.

⁵⁰ Humburkumay na Adoniya di Suleymanu sabbay se. A binde tun ka koy ka sargay feema hilley di.

⁵¹Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: 'Vaata, Adonija kardab kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: 'Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma sulast!''

⁵¹ I ci Suleymanu se ka ne: «Guna, Adoniya neeya, a go ga humburu Bonkoono Suleymanu. Zama guna, a na sargay feema hilley di. A goono ga ne: ‹Bonkoono Suleymanu ma ze ay se hunkuna, hala nga si ay, nga bannya beeri nda takuba.› »

⁵²Siis ütles Saalomon: 'Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta surema.'

⁵² Kala Suleymanu ne: «Hala day a na nga boŋ cabe boro hanno, a hamni folloŋ si kaŋ ganda. Amma d'i na laala gar a do, a ga bu.»

⁵³Ja kuningas Saalomon läkitas talle järele ning laskis ta altarilt alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja Saalomon ütles temale: 'Mine oma kotta!'

⁵³ Bonkoono Suleymanu binde donton k'a zumandi k'a kaa feema boŋ. A kaa binde ka sombu ka sumbal Bonkoono Suleymanu se. Suleymanu mo ne a se: «Koy ni kwaara.»