1Aga Issanda viha süttis taas põlema Iisraeli vastu ja ta kihutas Taavetit nende vastu, öeldes: 'Mine loe ära Iisrael ja Juuda!'
1 Rabbi bina ye ka tun Israyla izey se koyne. A na Dawda tuti i gaa a ma ne: « Wa koy ka Israyla nda Yahuda kulu kabu.»
2Siis ütles kuningas Joabile, sõjaväepealikule, kes oli tema juures: 'Käi nüüd läbi kõik Iisraeli suguharud Daanist kuni Beer-Sebani, ja loe ära rahvas, et ma saaksin teada rahva arvu!'
2 Bonkoono mo ne Yowab kaŋ ga ti wongu marga wonkoyo kaŋ go nga banda se: «Ma koy sohõ ka bar-bare ka Israyla kundey kulu gana za Dan gaa kal a ma koy Beyer-Seba gaa, ka borey kabu, zama ay ma borey lasaabo timmanta bay.»
3Aga Joab ütles kuningale: 'Issand, su Jumal, andku rahvale lisa sajakordselt enam, kui neid on, ja mu isand kuningas saagu seda näha oma silmaga! Aga miks mu isand kuningas peab seda vajalikuks?'
3 Yowab mo ne bonkoono se: «Rabbi ni Irikoyo ma borey baayaŋ tonton koyne sorro zangu, mate kaŋ cine i baa d'a kulu, hala koyo ay bonkoono moy ma di woodin. Amma ifo se no koyo ay bonkoono ga maa kaani nga ma woodin te?»
4Kuid kuninga sõna Joabile ja väepealikuile jäi kindlaks, ja Joab ja väepealikud läksid kuninga eest Iisraeli rahvast lugema.
4 Kulu nda yaadin, bonkoono sanno hin Yowab da wongu marga jine borey kulu wane. Yowab da wongu marga jine borey binde fatta bonkoono jine zama ngey ma koy ka Israyla borey kabu.
5Nad läksid üle Jordani ja jäid leeri Aroeri, paremale poole linna, mis on keset orgu Gaadi ja Jaaseri suunas.
5 I na Urdun daŋandi, i zumbu Arower ra, Gad gooro bindi ra kwaara se kambe ŋwaari haray, ka koy hala Yazer gaa.
6Siis tulid nad Gileadi ja alumisele Hodsimaale; seejärel tulid nad Daani, Jaani ja ringiga Siidoni juurde.
6 Waato din gaa i kaa Jileyad da Tatim-Hodsi. I kaa Dan-Yaan mo da nangu woodin windanta kulu kal a ma kaa Zidon.
7Siis tulid nad Tüürose kindlusesse ja kõigisse hiivlaste ja kaananlaste linnadesse ning läksid Juuda Lõunamaale Beer-Sebasse.
7 I kaa Tir wongu fuwo do da Hibancey kwaarey kulu da Kanaanancey waney. I dumbandi ka bisa Yahuda kura kaŋ go Negeb* ra ka koy hala Beyer-Seba.
8Ja nõnda käisid nad läbi kogu maa ning tulid Jeruusalemma üheksa kuu ja kahekümne päeva pärast.
8 Waato kaŋ i na bar-bareyaŋey kulu ban laabo ra, i kaa Urusalima handu yagga nda jirbi waranka bananta.
9Ja Joab andis äraloetud rahva arvu kuningale: Iisraelis oli kaheksasada tuhat vahvat meest, mõõgatõmbajat; ja Juuda mehi oli viissada tuhat meest.
9 Yowab na borey lasaabuyaŋ timmanta daŋ bonkoono kambe ra. Israyla ra gonda boro zambar zangu ahakku sooje yaarukom yaŋ, kaŋ yaŋ ga takuba foobu. Yahuda alborey ra mo gonda boro zambar zangu gu.
10Aga Taaveti südametunnistus vaevas teda pärast seda, kui ta oli rahva ära lugenud, ja Taavet ütles Issandale: 'Seda tehes olen ma teinud suure patu. Aga nüüd, Issand, anna siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!'
10 Dawda bina binde n'a gooru, waato kaŋ a na jama kabuyaŋo te kal a ne Rabbi se: «Ay na zunubi te gumo hayo wo kaŋ ay te do. Amma sohõ, ya Rabbi, ay ga ni ŋwaaray no, ma ay, ni tamo zunubo tuusu ka kaa, zama ay na saamotaray te gumo.»
11Ja kui Taavet hommikul tõusis, oli Issanda sõna tulnud prohvet Gaadile, Taaveti nägijale; ta oli öelnud:
11 Waato kaŋ Dawda tun susuba ra, Rabbi sanno kaa annabi Gad do, nga kaŋ ga fonnay Dawda se. A ne:
12'Mine ja ütle Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Ma annan sulle kolm võimalust, vali enesele neist üks, mis ma sinule peaksin tegema!'
12 «Koy ka salaŋ Dawda se ka ne: Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: Ay goono ga hari hinza salle ni se. Kala ni ma afo suuban i ra kaŋ ay ga te ni se.»
13Ja Gaad tuli Taaveti juurde, kuulutas seda ning ütles temale: 'Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!'
13 Gad binde kande baaro Dawda do k'a kulu dede a se. A ne Dawda se: «Jiiri iyye haray ma te ni laabo ra, wala ni ma zuru ni yanjekaari jine handu hinza kaŋ i goono ga ni ce kondo ŋwa, wala balaaw ma te jirbi hinza ni laabo ra? Sohõ, kala ni ma koy ka ni boŋ guna. Ma fongu haŋ kaŋ ay ga yeti nga kaŋ n'ay donton din se.»
14Ja Taavet ütles Gaadile: 'Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!'
14 Gaa no Dawda ne Gad se: «Ay furo kambe nda cimi! To, naŋ iri ma kaŋ Rabbi kambe ra, zama a suujo ga beeri. Amma ay ma si kaŋ Adam-izey kambe ra.»
15Siis saatis Issand Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest.
15 Rabbi binde na balaaw samba Israyla boŋ za susubay kal a to saaya kaŋ a waadu din. Za Dan gaa kal a koy Beyer-Seba gaa, borey ra boro zambar wayye no ka bu.
16Aga kui ingel sirutas oma käe Jeruusalemma kohale, et seda hävitada, siis kahetses Issand seda kurja ja ütles inglile, kes tegi rahva hulgas hävitustööd: 'Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!' Ja Issanda ingel oli siis jebuuslase Arauna rehealuse juures.
16 Saaya kaŋ cine malayka na nga kambe salle Urusalima kwaara boŋ zama nga m'a halaci se, kala Rabbi na ba ye koyne ka fay da masiiba teeyaŋ. A ne malayka kaŋ goono ga borey halaci din se: «A wasa, kala ma ni kamba gaay sohõ.» Rabbi* malayka go mo ga kay Arawna, Yebusi bora karayaŋ gangano do.
17Ja Taavet kõneles Issandaga, nähes inglit rahvast maha löövat, ja ütles: 'Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi. Aga mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu!'
17 Waato kaŋ Dawda di malayka kaŋ go ga borey kar, kal a salaŋ Rabbi se ka ne: «Guna ay no ka zunubi te. Oho, ay no ka siiriyaŋ goy te, amma feejey wo, ifo no i te? Ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ni kambe ma in d'ay baaba windo kar.»
18Ja Gaad tuli Taaveti juurde selsamal päeval ning ütles temale: 'Mine ja püstita Issandale altar jebuuslase Arauna rehealuse paika!'
18 Han din binde Gad kaa Dawda kwaara ka ne a se: «Ma ziji ka koy ka sargay feema cina Rabbi se Arawna, Yebusanca karayaŋ gangano ra.»
19Ja Taavet läks Gaadi sõna peale, nagu Issand oli käskinud.
19 Dawda binde ziji Gad sanno boŋ sanda mate kaŋ Rabbi n'a lordi nd'a.
20Ja kui Arauna välja vaatas ja nägi kuningat ja tema sulaseid tulevat tema juurde, siis läks Arauna välja, kummardas kuninga ees ja heitis silmili maha.
20 Arawna mo guna-guna ka di bonkoono nda nga tamey, i goono ga daŋandi ka kaa nga do. Arawna binde fatta ka nga boŋo sumbal bonkoono jine, hala ganda.
21Ja Arauna küsis: 'Mispärast mu isand kuningas tuleb oma sulase juurde?' Ja Taavet vastas: 'Et osta sinult rehealust ja ehitada Issandale altarit, et nuhtlus võetaks rahva pealt.'
21 Arawna ne: «Ifo se no koyo ay bonkoono kaa ay, nga tamo do?» Dawda mo ne: «Zama ay ma karayaŋ nango wo day ni gaa, ay ma sargay feema cina Rabbi se, zama i ma balaawo wo gaay a ma fay da jama.»
22Ja Arauna ütles Taavetile: 'Võtku ja ohverdagu mu isand kuningas, nagu ta silmis hea on! Näe, siin on veised põletusohvriks, pahmareed ja veiste ikked puudeks.
22 Arawna ne Dawda se: «Koyo ay bonkoono ma sambu haŋ kaŋ nga ga ba, a ma sargay te d'a. Hawyaŋ neeya sargay kaŋ i ga ton se. Karayaŋ torkey da hawey calu* bundey, ngey mo neeya tuuri se.
23Selle kõik, kuningas, annetab Arauna kuningale.' Ja Arauna ütles kuningale: 'Issand, su Jumal, olgu sulle armuline!'
23 Ya Bonkoono, woone yaŋ kulu, ay Arawna no g'i no bonkoono se.» Arawna ne bonkoono se mo: «Rabbi ni Irikoyo ma ni ŋwaara ta.»
24Aga kuningas ütles Araunale: 'Ei, vaid ma ostan need tõesti sinult täie hinna eest. Ma ei taha ohverdada Issandale, oma Jumalale, põletusohvreid, mis ilma on saadud!' Ja Taavet ostis rehealuse ja veised viiekümne hõbeseekli eest.
24 Amma bonkoono ne Arawna se: «Abada, zama daahir kal ay m'a day ni gaa da nooru. Zama ay si sargay kaŋ i ga ton yaŋ salle Rabbi ay Irikoyo se da hay fo kaŋ ay du yaamo.» Dawda binde na karayaŋ gangano day, nga nda hawey kulu, ka bana nzarfu sekel* waygu.
25Ja Taavet ehitas sinna altari Issandale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid. Ja Issand kuulis maa palvet ning Iisraelilt võeti nuhtlus.
25 Kala Dawda na feema cina Rabbi se noodin. A na sargay kaŋ i ga ton yaŋ da saabuyaŋ sargayyaŋ kulu te. Yaadin cine no Rabbi n'a ŋwaarayyaŋey ta d'a laabo sabbay se. I na balaawo mo gaay ka fay da Israyla.