¹Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.

¹ Rehobowam koy Sekem zama Israyla kulu koy Sekem zama ngey m'a didiji bonkooni.

²Seda kuulis Jerobeam, Nebati poeg, sest ta oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, ja Jerobeam elas Egiptuses.

² A ciya binde, Nebat ize Yerobowam maa baaro din, (zama waato a go Misira, naŋ kaŋ a zuru Suleymanu se ka koy. Waato kaŋ a go Misira da goray,

³Ja nad läkitasid käskjalad ning kutsusid tema; ja Jerobeam ning kogu Iisraeli kogudus tulid, ja nad rääkisid Rehabeamiga, öeldes:

³ kal a corey donton k'a ce.) Kala Yerobowam da Israyla jama kulu tun ka kaa ka salaŋ Rehobowam se ka ne:

⁴'Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!'

⁴ «Ni baaba n'iri taabandi da calu* kaŋ ga tin. Sohõ binde kala ni ma rongome te iri se da tamtaray konna kaŋ ni baaba n'iri daŋ, d'a calu tiŋa kaŋ a dake iri boŋ, iri mo ga may ni se.»

⁵Aga tema vastas neile: 'Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juurde!' Ja rahvas läks.

⁵ Bonkoono ne i se: «Wa tun ka koy hala ne ka guna jirbi hinza, gaa no araŋ ma ye ka kaa ay do.» Borey binde tun ka dira.

⁶Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, öeldes: 'Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?'

⁶ Bonkoono Rehobowam binde saaware nda arkusey kaŋ ga kay nga baabo Suleymanu jine za a ga funa. A ne: «Saaware woofo dumi no araŋ g'ay no, zama ay ma tu borey wo se?»

⁷Nad vastasid temale, öeldes: 'Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulasteks.'

⁷ Kal i salaŋ a se ka ne: «Da ni yadda ka ciya tam jama wo se hunkuna, ka may i se, ka tu i se, ka gomni sanni te i se mo, kala ngey mo ma ciya ni tamyaŋ hal abada.»

⁸Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.

⁸ Amma Rehobowam na arkusey saawara kaŋ i n'a no din furu. A na nga waddey kaŋ yaŋ beeri nga banda saaware ceeci, ngey kaŋ yaŋ go ga kay a jine.

⁹Ja ta ütles neile: 'Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?'

⁹ A ne i se: «Man araŋ saawara, zama iri ma tu jama wo se, kaŋ yaŋ ne ay se: ‹Ma jarawo kaŋ ni baaba dake iri boŋ din dogonandi?› »

¹⁰Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: 'Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!

¹⁰ Kala a waddey kaŋ yaŋ beeri a banda salaŋ a se ka ne: «Ya-cine no ni ga ne borey din se kaŋ yaŋ salaŋ ni se ka ne: ‹Ni baaba na jaraw tiŋandi iri boŋ, amma nin wo, ni m'a dogonandi iri se.› Ya-cine no ni ga ne i se: ‹Ay kambe koda bisa ay baaba canta wargayaŋ.

¹¹Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa. Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega.'

¹¹ A binde, mate kaŋ cine ay baaba na jaraw tiŋo dake araŋ boŋ, ay mo g'a tonton. Ay baaba na araŋ gooji da barzuyaŋ, amma ay wo, daŋyaŋ no ay g'araŋ gooji nd'a.› »

¹²Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: 'Tulge kolmandal päeval tagasi mu juurde!'

¹² Yerobowam binde, nga nda borey kulu kaa Rehobowam do zaari hinzanta hane, sanda mate kaŋ bonkoono n'i lordi ka ne: «Wa kaa ay do zaari hinzanta hane.»

¹³Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid andnud,

¹³ Bonkoono mo tu jama se da futay. A wangu arkusey saawara kaŋ i te a se.

¹⁴ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: 'Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa. Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega.'

¹⁴ A salaŋ i se nga waddey saawara boŋ ka ne: «Ay baaba na jaraw tiŋandi araŋ boŋ, amma ay wo g'a tonton. Ay baaba na araŋ gooji nda barzuyaŋ, amma ay wo g'araŋ gooji nda daŋyaŋ.»

¹⁵Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Issandalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Issand oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.

¹⁵ Yaadin no bonkoono mana hangan jama se, zama waadu hari no kaŋ fun Rabbi do, zama nga ma nga sanno kaŋ Rabbi ci Nebat ize Yerobowam se Ahiya Silo bora me ra din tabbatandi.

¹⁶Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, öeldes nõnda: 'Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas. Oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!' Ja Iisrael läks oma telkidesse.

¹⁶ Waato kaŋ Israyla jama kulu di kaŋ bonkoono baa si nda ngey, jama tu bonkoono se ka ne: «Baa woofo no iri se binde Dawda do? Iri sinda tubu fo mo Yasse izo do. Ya Israyla, wa koy araŋ kwaarey do. Ya Dawda, kala ni ma laakal da ni boŋ kunda.» Israyla binde dira ka koy fu.

¹⁷Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.

¹⁷ Amma Israyla ize cindey kaŋ yaŋ goono ga goro Yahuda laabo ra, i sanni, Rehobowam n'i may.

¹⁸Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise astus aga kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.

¹⁸ Waato din gaa bonkoono Rehobowam na Adoram donton, nga kaŋ go doole goyo boŋ. Israyla kulu binde n'a catu-catu nda tondiyaŋ kal a bu. Bonkoono Rehobowam binde tun da cahãyaŋ ka kaaru torko boŋ zama nga ma zuru ka koy Urusalima.

¹⁹Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.

¹⁹ Israyla binde murte Dawda dumey gaa hala ka kaa sohõ.

²⁰Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis läkitasid nad talle järele ja kutsusid ta koguduse juurde ning tõstsid ta kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.

²⁰ A ciya binde, waato kaŋ Israyla kulu maa baaru kaŋ Yerobowam ye ka kaa, i donton k'a ce jama marga do, k'a didiji bonkooni Israyla kulu boŋ. Boro kulu mana Dawda kunda gana, kala Yahuda kunda hinne.

²¹Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.

²¹ Waato kaŋ Rehobowam kaa Urusalima, a na Yahuda kunda nda Benyamin kunda kulu margu, boro suubananteyaŋ zambar zangu nda wahakku kaŋ soojeyaŋ no, zama i ma Israyla dumo wongu ka ye ka kande mayra Suleymanu ize Rehobowam kambe ra.

²²Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:

²² Amma Irikoy sanno kaa Irikoy bora Semaya do ka ne:

²³'Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:

²³ «Ma salaŋ Yahuda bonkoono Suleymanu izo Rehobowam se, nga nda Yahuda da Benyamin kulu da jama cindo mo se ka ne:

²⁴Nõnda ütleb Issand: Te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest see lugu on lastud sündida minu poolt!' Ja nad võtsid kuulda Issanda sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Issand oli käskinud.

²⁴ ‹Haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: Araŋ ma si ziji fa! Araŋ ma si araŋ nya-izey Israyla izey wongu mo. Boro kulu ma ye ka koy nga kwaara, zama woone wo, ay do no a fun.› » I binde maa Rabbi sanno ka ngey fondo di ka ye, Rabbi sanno boŋ.

²⁵Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mäestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.

²⁵ Waato din gaa no Yerobowam na Sekem cina Ifraymu tondey laabo ra, ka goro a ra. A tun noodin ka koy ka Penuwel cina.

²⁶Ja Jerobeam mõtles oma südames: 'Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.

²⁶ Yerobowam ne nga bina ra: «Sohõ da jama wo ziji zama ngey ma sargay te Urusalima, Rabbi windo ra, mayra ga ye ka kaa Dawda dumo do haray.

²⁷Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Issanda kojas Jeruusalemmas, siis pöördub selle rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole ja nad tapavad minu ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole.'

²⁷ Saaya din jama wo biney ga ye ka bare ka guna ngey bonkoono gaa haray, kaŋ ga ti Yahuda bonkoono Rehobowam. I g'ay wi mo ka ye Yahuda bonkoono Rehobowam do.»

²⁸Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: 'Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt.'

²⁸ Woodin se no bonkoono na saaware te ka ne i ma handayze hinka te, wura wane yaŋ. A ne jama se: «Araŋ dira ka koy Urusalima yaŋ wo, a wasa. Guna, ya Israyla, ni irikoyey neeya, ngey kaŋ yaŋ kande nin ka fun Misira laabo ra.»

²⁹Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.

²⁹ Yerobowam na afo daŋ Betel ra, a na afa mo daŋ Dan ra.

³⁰Sellest aga tuli patt, et rahvas läks neist ühe juurde kuni Daanini.

³⁰ Haya din binde ciya zunubi, zama jama koy zama ngey ma sombu ka sududu wo kaŋ go hala Dan ra din jine.

³¹Ja Jerobeam ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.

³¹ A ye ka sududuyaŋ nangu fooyaŋ te tudey boŋ, ka alfagayaŋ mo daŋ kaŋ yaŋ ga ti ikayney jama kulu ra, kaŋ manti Lawi izey wane yaŋ no.

³²Ja ta seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, mis ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.

³² Yerobowam binde lordi ka ne i ma batu te handu ahakkanta ra, hando jirbi way cindi guwanta, batu kaŋ i ga te Yahuda ra misa boŋ. Nga mo koy sargay feema din do. Yaadin mo no a te Betel ra, ka sargayyaŋ te handayzey kaŋ nga te se. Betel ra mo a na alfagayaŋ daŋ tudey boŋ nangey kaŋ a te yaŋ se.

³³Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli määranud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.

³³ A ziji mo feema kaŋ a te Betel ra din do, handu ahakkanta jirbi way cindi guwa, hando kaŋ a suuban nga bina ra din nooya. A na batu sinji mo Israyla izey se, ka ziji mo feema do zama nga ma dugu ton.