¹Aga kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi - moabe, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hette -

¹ Amma Bonkoono Suleymanu ga ba wayboro yaw boobo kaŋ waana Firawna izo, danga Mowab wayborey, da Amonancey, da Edomancey, da Zidonancey, da Hittancey,

²rahvaist, kelle kohta Issand oli öelnud Iisraeli lastele: 'Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate poole!' Neisse kiindus Saalomon armastusega.

² dumey kaŋ yaŋ ra Rabbi ne Israyla izey se doŋ: «Araŋ ma si furo i ra, ngey mo ma si furo araŋ game ra, zama daahir i ga araŋ biney bare ka ye ngey toorey ganayaŋ do haray.» Suleymanu naagu mo wayborey din gaa, zama a ga ba r'ey.

³Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame.

³ A gonda wande zangu iyye kaŋ i kulu bonkooni izeyaŋ no, da wahay zangu hinza. A wandey mo n'a bina bare.

⁴See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate poole; ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda.

⁴ Zama a ciya, waato kaŋ Suleymanu zeen, a wandey n'a bina bare k'a ye tooru fooyaŋ ganayaŋ banda. A bina mana goro toonante koyne Rabbi a Irikoyo ganayaŋ ra, sanda a baabo Dawda bine cine.

⁵Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel.

⁵ Zama Suleymanu na Astoret, Zidonancey wayboro tooro gana, da Milkom, Amonancey fanta haro mo.

⁶Saalomon tegi kurja Issanda silmis ega käinud ustavalt Issanda järel nagu tema isa Taavet.

⁶ Suleymanu binde na hari te kaŋ ga laala Rabbi diyaŋ gaa. A mana Rabbi gana nda bine folloŋ sanda mate kaŋ a baabo Dawda te.

⁷Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabide jäledusele, Jeruusalemma ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele.

⁷ Gaa no Suleymanu na sududuyaŋ do cina Kemos se, Mowabancey fanta haro, tondo kaŋ ga Urusalima guna din boŋ. A na afo mo cina Molek se, Amonancey fanta haro.

⁸Seda tegi ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.

⁸ Yaadin mo no a te nga mebaraw wandey kulu se, ngey kaŋ yaŋ ga dugu ton, i ga sargayyaŋ wi mo ngey toorey se.

⁹Aga Issand vihastas Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära pööranud Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda ilmutanud

⁹ Rabbi mo te Suleymanu se bine, zama a bina bare ka fay da Rabbi, Israyla Irikoyo ganayaŋ, nga kaŋ bangay a se sorro hinka,

¹⁰ja oli temale andnud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Issand oli käskinud.

¹⁰ hala a n'a lordi mo harey din boŋ ka ne a ma si tooruyaŋ gana. Amma Suleymanu mana haya kaŋ Rabbi na nga lordi nd'a din haggoy.

¹¹Ja Issand ütles Saalomonile: 'Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele.

¹¹ Woodin se no Rabbi ne Suleymanu se: «Za kaŋ ni na woone wo te, ni mana ay sappa nd'ay hin sanney haggoy mo, kaŋ yaŋ ay na ni lordi nd'a, haciika ay ga mayra kom ni gaa k'a no ni tamo se.

¹²Aga su isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest.

¹² Amma ay si woodin te ni jirbey ra bo, ni baaba Dawda sabbay se. Amma ay g'a kom ni izo kambe ra.

¹³Ometi ei kisu ma ära kogu kuningriiki: ühe suguharu ma annan su pojale oma sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud.'

¹³ Kulu nda yaadin, ay si mayra kulu kom bo, amma ay ga kunda folloŋ no ni izo se ay tamo Dawda sabbay se, da Urusalima kaŋ ay suuban mo se.»

¹⁴Ja Issand tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost.

¹⁴ Rabbi mo na ibare fo tunandi Suleymanu se, kaŋ maa Hadad, Edomance fo kaŋ Edom bonkoono dumey ra no a go.

¹⁵Kui Taavet oli löönud Edomit ja väepealik Joab läks mahalööduid matma ja hävitas Edomis kogu meessoo -

¹⁵ Zama waato kaŋ Dawda go Edom, Yowab, a wongu marga jine bora jin ka kaaru zama nga ma buukoy fiji se, kal a na Edom ra alborey kulu wi.

¹⁶sest Joab ja kogu Iisrael viibisid seal kuus kuud, kuni ta Edomis oli hävitanud kogu meessoo -,

¹⁶ (Zama Yowab da Israyla kulu goro noodin handu iddu, kal a na Edom ra alborey kulu halaci.)

¹⁷siis põgenes Hadad, tema ja mõned Edomi mehed ta isa sulaste hulgast koos temaga, et minna Egiptusesse; Hadad oli alles väike poiss.

¹⁷ Amma Hadad wo zuru, nga nda nga baabo tam fooyaŋ. I koy Misira. Hadad go zanka kayniyo jina.

¹⁸Nad läksid Midjanist teele ja tulid Paaranisse; Paaranist võtsid nad mehi enestega kaasa ja tulid Egiptusesse vaarao, Egiptuse kuninga juurde; vaarao andis Hadadile koja, lubas temale leiba ja andis temale maad.

¹⁸ I tun Midiyan ka kaa Paran. I na noodin boro fooyaŋ sambu ngey banda Paran ra, ka kaa Misira ka di Misira bonkoono Firawna. Nga mo n'a no windi nda ŋwaari, da laabu mo.

¹⁹Hadad leidis suurt armu vaarao silmis, kes andis temale naiseks oma naise õe, kuninganna Tahpenesi õe.

¹⁹ Hadad binde du gaakuri gumo Firawna do, hal a n'a no nga bumbo wando kayne, Hadad m'a hiiji, danga bonkoono wande Tafanes kayne nooya.

²⁰Tahpenesi õde tõi temale ilmale ta poja Genubati ja Tahpenes võõrutas tolle vaarao kojas; ja Genubat jäi vaarao kotta, vaarao poegade seltsi.

²⁰ Tafanes kayno binde na ize alboro hay a se kaŋ maa Genuba, kaŋ Tafanes n'a kosu nyaŋo gaa Firawna windo ra. Genuba go no mo noodin Firawna windo ra, Firawna izey game ra.

²¹Kui Hadad Egiptuses kuulis, et Taavet oli läinud magama oma vanemate juurde ja et väepealik Joab oli surnud, siis ütles Hadad vaaraole: 'Lase mind, et võiksin minna oma maale!'

²¹ Waato kaŋ Hadad go Misira laabu, kal a maa Dawda bu ka kani nga kaayey banda. Yowab kaŋ ga ti wongu marga bonkoono, nga mo bu. Kala Hadad ne Firawna se: «Kala ni ma yadda ay se ya koy ay laabu.»

²²Aga vaarao küsis temalt: 'Mis sul minu juures puudub, et sa nüüd tahad minna oma maale?' Ja ta vastas: 'Mitte midagi, kuid lase mind siiski minna!'

²² Waato din gaa Firawna ne a se: «Day, ifo no ni jaŋ ay do, hala ni ga ba ni ma ye ni laabu?» Nga mo ne: «Manti hay fo no, amma kulu nda yaadin, mate kulu kaŋ no, naŋ day ay ma tun ka koy.»

²³Ja Jumal tõstis temale vastaseks ka Resoni, Eljada poja, kes oli põgenenud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri juurest.

²³ Irikoy na yanjekaari fo mo tunandi Suleymanu se, Rezon Eliyada ize no, nga kaŋ zuru nga koyo Hadad-Ezer se, kaŋ ga ti Zoba bonkoono.

²⁴Tema kogus enese juurde mehi ja sai röövjõugu pealikuks; pärast seda kui Taavet neid oli tapnud, läksid nad Damaskusesse, elasid seal ja valitsesid Damaskuses.

²⁴ Nga mo na boro fooyaŋ margu nga do ka ciya wurrandi izeyaŋ jine boro. Waato kaŋ Dawda na Zoba borey wi, woodin banda hal i koy Damaskos ka goro noodin, i may Damaskos ra.

²⁵Tema oli Iisraeli vastane kogu Saalomoni eluaja, tehes kurja nagu Hadadki; ta põlgas Iisraeli ja ta sai Süüria kuningaks.

²⁵ A ciya Israyla gaabakasina Suleymanu zamano kulu ra, ka waana hasaraw kaŋ Hadad te, a na Israyla fanta mo. A goono ga Suriya laabo may.

²⁶Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.

²⁶ Yerobowam, Nebat ize, Ifraymu boro fo, Zereda kwaara boro no, Suleymanu tam, kaŋ a nya maa Zeruwa, wayboro kaŋ kurnye bu no, boro woodin mo murte bonkoono gaa.

²⁷Ja see on põhjus, miks ta tõstis oma käe kuninga vastu: Saalomon ehitas kindlust ja sulges läbimurdekoha oma isa Taaveti linnas.

²⁷ Haŋ kaŋ naŋ a murte bonkoono gaa neeya: Suleymanu na Millo cina, ka nga baabo Dawda kwaara windante cinaro guuso fansi ka hanse.

²⁸Jerobeam oli väga tubli mees, ja kui Saalomon nägi, kuidas see noor mees tööd tegi, siis ta pani tema kogu Joosepi soo töökohustuse ülevaatajaks.

²⁸ Yerobowam wo mo, sooje beeri no. Suleymanu na laakal daŋ ka faham da arwaso din, a gonda kookari, kal a na Yusufu kunda kulu doole goyo daŋ a kambe ra.

²⁹Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemmast välja ja prohvet, siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; ainult nemad kahekesi olid väljal.

²⁹ A ciya mo alwaato din, saaya kaŋ cine Yerobowam fatta Urusalima ra, annabi Ahiya Silo bora n'a gar fonda gaa. Ahiya binde gonda kwaay taji nga gaa. I boro hinka mo go fari fo ra ngey hinne.

³⁰Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest, mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks

³⁰ Ahiya binde na kwaay tajo kaŋ go nga jinda gaa din di k'a tooru. A n'a fay iway cindi hinka.

³¹ning ütles Jerobeamile: 'Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme suguharu sinule.

³¹ A ne Yerobowam se: «Ni ma sambu ni boŋ se kanandi way, zama haŋ kaŋ Rabbi, Israyla Irikoyo ci neeya: ‹Guna, ay ga koytara tooru ka kaa Suleymanu kambe ra, ay ma kunda way no ni se.

³²Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma linna pärast, mille ma olen valinud kõigi Iisraeli suguharude seast,

³² Amma nga din ga kunda fa gaay, ay tamo Dawda sabbay se da Urusalima mo se, kwaara kaŋ ay suuban Israyla kundey kulu ra.

³³sellepärast et nad jätsid mind maha ja kummardasid siidonlaste jumalannat Astartet, moabide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomi ega käinud minu teedel, et teha, mis õige on minu silmis minu määruste ja seadluste järgi, nõnda nagu tema isa Taavet.

³³ Za kaŋ i n'ay furu, i sombu ka sududu Astoret se, Zidonancey wayboro tooro, da Mowab tooro Kemos se, da Amon izey tooro Milkom se. I mana dira ay fondey ra mo zama ngey ma goyey kaŋ ga saba ay diyaŋ gaa te, i man'ay hin sanney d'ay farilley haggoy mo, sanda mate kaŋ a baabo Dawda te.

³⁴Mina aga ei võta tema käest siiski mitte tervet kuningriiki, vaid lasen teda olla vürstiks kogu ta eluaja oma sulase Taaveti pärast, kelle ma valisin, kes pidas mu käske ja määrusi.

³⁴ Amma ay si mayra kulu ta a kambe ra bo, day ay g'a koytara tabbatandi a jirbey kulu ra, ay tamo Dawda sabbay se, nga kaŋ ay suuban, zama a n'ay lordey d'ay hin sanney gana.

³⁵Aga tema poja käest ma võtan kuningriigi ja annan selle sinule - need kümme suguharu.

³⁵ Amma ay ga mayra ta Suleymanu izo kambe ra, k'a no ni se, sanda kunda way nooya.

³⁶Tema pojale ma annan ühe suguharu, et mu sulasel Taavetil võiks alatiselt olla lamp mu palge ees Jeruusalemmas, linnas, mille ma enesele olen valinud, et panna sinna oma nimi.

³⁶ A izo mo, ay g'a no kunda fo zama ay tamo Dawda ma goro nda fitilla duumi ay jine Urusalima ra, kwaara kaŋ ay suuban ay boŋ se, y'ay maa daŋ a ra.

³⁷Aga sind ma võtan, et sa valitseksid kõige üle, mida su hing himustab: sina saad Iisraeli kuningaks!

³⁷ Ay ga ni daŋ mo ni ma mayray te hay kulu boŋ kaŋ ni bina ga muraadu, ka ciya bonkooni Israyla boŋ.

³⁸Ja kui sa võtad kuulda kõike, mis ma sind käsin, ja käid minu teedel ning teed, mis minu silmis õige on, pidades mu määrusi ja käske, nõnda nagu mu sulane Taavet tegi, siis ma olen sinuga ja ehitan sulle püsiva koja, nõnda nagu ma ehitasin Taavetile, ja annan Iisraeli sinule.

³⁸ A ga ciya mo, da ni ga hanga jeeri hari kulu gaa kaŋ ay na ni lordi nd'a, k'ay fondey gana, ni ma haŋ kaŋ yaŋ ga saba te ay diyaŋ gaa, ni m'ay hin sanney nd'ay lordey haggoy mo, sanda mate kaŋ cine ay tamo Dawda te, kal ay mo ay ma goro ni banda. Ay ma kunda tabbatante sinji ni se, sanda mate kaŋ cine ay sinji Dawda se, ay ma Israyla mo no ni se.

³⁹Sel põhjusel ma alandan Taaveti sugu, aga mitte alatiseks.'

³⁹ Woodin se binde ay ga Dawda banda kaynandi, amma manti hal abada bo.› »

⁴⁰Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata; aga Jerobeam võttis kätte ja põgenes Egiptusesse, Egiptuse kuninga Siisaki juurde; ja ta jäi Egiptusesse kuni Saalomoni surmani.

⁴⁰ Woodin se no Suleymanu ceeci nga ma Yerobowam wi, amma Yerobowam tun ka zuru ka koy Misira hala Misira bonkoono Sisak do. A goro noodin mo kala Suleymanu buuyaŋ.

⁴¹Ja mis veel tuleks öelda Saalomonist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema tarkusest, eks sellest ole kirjutatud Saalomoni Tegude raamatus?

⁴¹ Suleymanu goy cindey binde, da hay kulu kaŋ a te, d'a laakalo, manti i n'i hantum Suleymanu goyey tira ra bo?

⁴²Ja aega, mis Saalomon Jeruusalemmas valitses kogu Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat.

⁴² Jirbey kaŋ yaŋ Suleymanu na mayray te Israyla kulu boŋ Urusalima ra, jiiri waytaaci no.

⁴³Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.

⁴³ Suleymanu kani nga kaayey banda. I n'a fiji nga baabo Dawda kwaara ra. A izo Rehobowam te bonkooni a nango ra.