¹Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest Issanda nime tõttu, siis ta tuli teda mõistuküsimustega kimbutama.

¹ Waato kaŋ Seba wayboro bonkoono maa Suleymanu maa beera kaŋ a te Rabbi maa sabbay se, kal a kaa zama nga m'a si da hãayaŋ kaŋ ga sandi.

²Ta tuli Jeruusalemma väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli.

² A kaa Urusalima nda jama beeri bambata, da yoyaŋ kaŋ go ga yaazi jinayyaŋ jare, da wura boobo, da taalam tondiyaŋ kaŋ nooru ga baa. Waato kaŋ a kaa Suleymanu do kal a na hay kulu kaŋ go nga bina ra kaa taray a se.

³Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud kuningale liiga raske, ta suutis vastata kõigile.

³ Suleymanu mo tu a se a hãayaŋey kulu boŋ. Hay fo kulu si tugante bonkoono se kaŋ a mana ci wayboro bonkoono se.

⁴Kui Seeba kuninganna nägi kõike Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,

⁴ Waato kaŋ Seba wayboro bonkoono di Suleymanu laakalo kulu, da windo kaŋ a cina,

⁵rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema jooke ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Issanda kojas, siis ta jäi otse hingetuks.

⁵ d'a taablo ŋwaaro, d'a tamey gora dumi, d'a windi goy-izey kayyaŋo dumi, d'i bankaarayey, da ngey kaŋ yaŋ g'a no haŋyaŋ hari, da mate kaŋ i ga sargay salle Rabbi windo ra, kala waybora gaa yay.

⁶Ja ta ütles kuningale: 'See kõne oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja sinu tarkusest.

⁶ A ne bonkoono se: «Cimi baaruyaŋ no ay maa ay laabo ra ni muraadey ciine ra, da ni laakalo wane.

⁷Aga mina ei uskunud neid jutte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki. Sinul on rohkem tarkust ja vara kui kuulduses, mida ma olin kuulnud.

⁷ Kulu nda yaadin, ay mana sanney cimandi bo, kala waato kaŋ ay kaa ka di a d'ay moy. A go mo, wiiza, i mana baa jara ci ay se. Ni laakalo da ni albarka bisa ni maa beero kaŋ ay maa din.

⁸Õnnelikud on su mehed, õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust.

⁸ Bine-kaani-koyyaŋ no ni borey, bine-kaani-koyyaŋ mo no ni tamey, kaŋ yaŋ goono ga kay ni jine han kulu, ka maa ni laakalo.

⁹Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani su Iisraeli aujärjele! Sellepärast et Issand Iisraeli igavesti armastab, on ta sind pannud kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige.'

⁹ I ma Rabbi ni Irikoyo sifa mo, nga kaŋ maa ni kaani hal a na ni daŋ Israyla karga boŋ, zama Rabbi ga ba Israyla hal abada. Woodin se no a na ni daŋ koytaray, zama ni ma cimi ciiti da adilitaray te se.»

¹⁰Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ning väga palju palsameid ja kalliskive; nii suurt hulka palsameid kui see, mis Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile, ei toodud enam kunagi.

¹⁰ Kala wayboro bonkoono na bonkoono no wura danga ton gu nda jare cine, da yaazi jinay boobo mo, hala nda taalam tondi caadanteyaŋ. Boro kulu mana ye ka kande yaazi jinay sanda wo kaŋ Seba wayboro bonkoono kande ka bonkoono Suleymanu no baayaŋ cine.

¹¹Ka Hiirami laevad, mis olid toonud kulda Oofirist, tõid Oofirist väga palju almugipuud ja kalliskive.

¹¹ Hiram hiyey mo, kaŋ yaŋ ga kande wura ka fun Ofir, i kande almug* dubi boobo, da taalam tondi caadante boobo ka fun Ofir.

¹²Ja kuningas valmistas almugipuust tugiosad Issanda kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; niisugust almugipuud ei ole toodud ega nähtud enam tänapäevani.

¹² Bonkoono mo na bonjareyaŋ te da almug bundu Rabbi windo da bonkoono windo se. A na moolo kayna nda moolo beeri yaŋ te d'a mo doonkoy se. Boro kulu mana ye ka kande almug dubiyaŋ, boro kulu mana ye ka di i cine yaŋ mo hala hunkuna.

¹³Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, lisaks sellele, mis temale oli antud kuningas Saalomoni jõu kohaselt; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale, tema ja ta sulased.

¹³ Bonkoono Suleymanu na Seba wayboro bonkoono no hay kulu kaŋ a ga ba kaŋ a ŋwaaray mo, kaŋ waana haŋ kaŋ Suleymanu n'a no nga koytara yulwa ra. Waybora binde bare ka ye nga laabu, nga nda nga tamey.

¹⁴Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,

¹⁴ Wura kaŋ ga kaa Suleymanu do jiiri fo ra, a neesiyaŋ ga ti ton waranza cine, wura wane koonu,

¹⁵lisaks see, mis tuli suurkaupmeestelt ja kaubitsejate tulust, samuti kõigilt Araabia kuningailt ja maa asevalitsejailt.

¹⁵ kaŋ baa si haŋ kaŋ i ga du dillaŋey jangalo do haray, da fatawc'izey, da kunda dumi-dumey, da laabu-laabukoy kayney do haray.

¹⁶Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada suurt kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit kulda üheks kilbiks;

¹⁶ Bonkoono Suleymanu na koray beeri zangu hinka te da wura danante. Koray fo kulu tiŋay ga to wura kilo iddu cine.

¹⁷ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolm miini kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.

¹⁷ A na koray dumi fo mo te da wura danante, i boro zangu hinza. I kulu gonda kilo hinza da jare cine koray fo ra. Bonkoono n'i daŋ faada kaŋ se i ga ne Liban tuuri zugay faada ra.

¹⁸Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.

¹⁸ Bonkoono na karga bambata fo te da cebeeri hinjeyaŋ. A n'a daabu mo da wura hanno.

¹⁹Aujärjel oli kuus astet ja aujärje tagakülg oli pealt ümmargune; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja käetugede kõrval seisid kaks lõvi.

¹⁹ Kaarimi hari iddu go no hal i ga to karga do. Karga boŋo mo koomakoy no banda, nangora do mo gonda kambe yaŋ kuray hinka kulu. Muusu beeri hinka mo go ga kay, afo go kambu kulu haray.

²⁰Ja seal seisid kaksteist lõvi kummalgi pool kuuel astmel; niisugust ei ole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.

²⁰ Muusu beeri way cindi hinka mo goono ga kay, kambu woone da ya-haray kambo mo gaa, kaarimi hari iddo boŋ. I mana karga din cine te mayray kulu ra.

²¹Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid kõik Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedasi ei olnudki, seda ei peetud Saalomoni ajal mikski,

²¹ Suleymanu haŋyaŋ gaasiyey mo, i kulu wurayaŋ no. Liban tuuri zugay faada taasey mo, i kulu wura hanno wane yaŋ no, nzarfu wane baa afo si i ra. Nzarfu manti hay fo kaŋ i ga saal no Suleymanu jirbey ra.

²²sest kuningal olid merel Tarsise laevad koos Hiirami laevadega: igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad ja tõid kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.

²² Zama bonkoono gonda Tarsis hi boobo teeko boŋ, ngey da Hiram hiyey mo care banda. Jiiri hinza kulu ra Tarsis hiyey ga kaa sorro folloŋ, i ga kande wura da nzarfu da cebeeri hinjeyaŋ da foonoyaŋ, da makka curoyaŋ.

²³Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal.

²³ Bonkoono Suleymanu binde bisa ndunnya koyey kulu arzaka da laakal.

²⁴Ja kogu maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.

²⁴ Ndunnya kulu mo soobay ka Suleymanu ceeci zama ngey ma maa laakalo kaŋ Irikoy daŋ a bina ra.

²⁵Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.

²⁵ I afo kulu mo ga kande nga nooyaŋo: nzarfu taasayaŋ, da wura taasayaŋ, da bankaaray, da wongu kwaayyaŋ, da yaazi jinay yaŋ, da bariyaŋ, da alambaanayaŋ, yaadin cine no jiiri kulu.

²⁶Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need ta paigutas vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

²⁶ Suleymanu mo na torkoyaŋ da bari-kariyaŋ margu. A gonda torko zambar fo da zangu taaci. A gonda bari-kari zambar way cindi hinka mo kaŋ yaŋ a fay-fay ka jisi torkey kwaarey ra, da bonkoono do mo Urusalima.

²⁷Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

²⁷ Bonkoono na nzarfu ciya sanda tondiyaŋ Urusalima ra. A na sedre* bundu mo ciya sanda durmi kaŋ go gooru batama ra cine, baayaŋ se.

²⁸Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.

²⁸ Bariyey kaŋ yaŋ go Suleymanu se, Misira no i ga fun d'ey kuru-kuru. Bonkoono dillaŋey no ga kand'ey, kuru fo kulu nda nga hayo.

²⁹Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest, ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hettide ja süürlaste kuningaile.

²⁹ Torko fo ga fun Misira nzarfu kilo iyye cine boŋ, bari fo mo kilo hinka cine boŋ. Yaadin mo no i te Hittancey da Suriya bonkooney kulu se. I kaa dillaŋey din kambe ra.