¹Kui Saalomon oli lõpetanud Issanda koja ja kuningakoja ehitamise ja täitnud kõik Saalomoni südamesoovid, mis ta igatses teoks teha,

¹ Waato kaŋ Suleymanu na Rabbi windo da bonkoono windo cina ka ban, da muraadu kulu kaŋ kaan nga, Suleymanu se kaŋ a ga ba nga ma du ka te,

²siis ilmutas Issand ennast Saalomonile teist korda, nagu ta oli ennast ilmutanud temale Gibeonis.

² kala Rabbi ye ka bangay Suleymanu se koyne sorro hinkanta, sanda mate kaŋ cine a bangay a se waato Jibeyon ra.

³Ja Issand ütles temale: 'Ma olen kuulnud su palvet ja anumist, mis sa oled saatnud minu poole. Ma olen pühitsenud selle koja, mille sa ehitasid, et ma võiksin panna sinna oma nime igaveseks ajaks. Mu silmad ja mu süda on alati seal.

³ Rabbi ne a se: «Ay maa ni adduwa da ni ŋwaarayyaŋey kaŋ ni te ay jine. Ay na fu woone kaŋ ni cina hanandi, zama ay m'ay maa sinji a ra hal abada. Ay moy d'ay bina mo ga bara noodin duumi.

⁴Kui sa käid minu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, tehes vaga ja õiglase südamega kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi ja seadlusi,

⁴ Ni ciine binde, hala day ni dira ay jine, mate kaŋ cine ni baaba Dawda te, bine hananyaŋ da adilitaray ra, hala mo ni ga te hay kulu boŋ kaŋ ay na ni lordi d'a, m'ay hin sanney d'ay farilley haggoy,

⁵siis ma kinnitan igaveseks su kuningriigi aujärje Iisraelis, nõnda nagu ma olen rääkinud su isale Taavetile, öeldes: Sul ei puudu mees Iisraeli aujärjel.

⁵ ay mo, kal ay ma ni mayray karga sinji Israyla boŋ hal abada. Ay g'a te alkawlo kaŋ ay sambu ni baaba Dawda se din boŋ, kaŋ ay ne a si jaŋ boro kaŋ ga goro Israyla karga boŋ.

⁶Aga kui te taganete minu järelt, teie ja teie lapsed, ega pea mu käske ja seadlusi, mis ma teile olen andnud, vaid lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,

⁶ Amma d'araŋ bare ka fay d'ay ganayaŋ, da nin no wala ni izey no, araŋ mana ay lordey d'ay hin sanney haggoy, kaŋ yaŋ ay daŋ araŋ jine, amma araŋ koy ka may tooru fooyaŋ se, ka sumbal i jine,

⁷siis ma hävitan Iisraeli sellelt maalt, mille ma neile olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, ma tõukan ära oma palge eest. Ja Iisrael saab kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.

⁷ ay mo ga Israyla gaaray ka kaa laabo kaŋ ay n'i no din ra. Fu woone mo kaŋ ay hanandi ay maa sabbay se, ay m'a furu ay banda. Israyla ga ciya yaasay da hahaarayaŋ hari dumey kulu game ra.

⁸Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja vilistab. Ja kui küsitakse: Mispärast talitas Issand nõnda selle maa ja selle kojaga?,

⁸ Fu wo mo kaŋ gonda beeray ya-cine, boro kulu kaŋ bisa ga te dambara ka cuusu ka ne: ‹Ifo se no Rabbi na woodin te laabo nda fu wo se?›

⁹siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha Issanda, oma Jumala, kes tõi nende vanemad ära Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on Issand lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse.'

⁹ I ga tu ka ne: ‹Zama i fay da Rabbi ngey Irikoyo, nga kaŋ n'i kaayey kaa Misira laabo ra. I na de-koy* fooyaŋ sambu ka sumbal i se, ka may i se mo. Woodin se no Rabbi na masiiba woone kulu candi ka kande i boŋ.› »

¹⁰Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas need mõlemad kojad - Issanda koja ja kuningakoja.

¹⁰ Jiiri waranka bananta, kaŋ Suleymanu na windi hinka din cina, danga Rabbi windo da bonkoono windo nooya,

¹¹Et Hiiram, Tüürose kuningas, oli Saalomoni toetanud seedri- ja küpressipuude ja kullaga, niipalju kui ta soovis, siis andis kuningas Saalomon Hiiramile kakskümmend linna Galileamaal.

¹¹ waato din gaa no, bonkoono Suleymanu na Tir bonkoono Hiram no kwaara waranka Galili laabo ra. Zama Hiram na sedre da sipres* bundu samba ka no Suleymanu se, da wura mo haŋ kaŋ cine a ga ba kulu.

¹²Aga kui Hiiram tuli Tüürosest vaatama neid linnu, mis Saalomon temale oli andnud, siis ei olnud need tema silmis head,

¹² Hiram mo fun Tir ka kaa zama nga ma di kwaarey kaŋ yaŋ Suleymanu na nga no, i binde mana kaan a se.

¹³ja ta ütles: 'Mis linnad need on, mis sa mulle oled andnud, mu vend?' Seepärast hüütakse neid tänapäevani 'Kabuuli maaks'.

¹³ Kal a ne: «Ya ay nya-izo, kwaara woofo dumiyaŋ no ni n'ay no wo?» A ne i se Kabul laabu, maa kaŋ i gonda hala ka kaa sohõ.

¹⁴Hiiram oli aga kuningale saatnud sada kakskümmend talenti kulda.

¹⁴ Hiram na wura danga ton gu nda jare cine samba bonkooni se.

¹⁵Ja niisugune oli lugu töökohustusega, mille kuningas Saalomon oli peale pannud, et ehitada Issanda koda, oma koda, kindlust, Jeruusalemma müüre, Haasorit, Megiddot ja Geserit:

¹⁵ Woone no ga ti doole goy kaŋ bonkoono Suleymanu te din sabaabu, zama i ma Rabbi windo da bonkoono windo, da Millo, da Urusalima windanta cinaro, da Hazor, da Mejiddo, da Gezer mo cina.

¹⁶vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle andnud kaasavaraks oma tütrele, Saalomoni naisele.

¹⁶ Misira bonkoono Firawna jin ka kaaru ka Gezer ŋwa, k'a ton da danji. A na Kanaanancey kaŋ goono ga goro noodin kwaara ra wi, k'a no nga ize wayo Suleymanu wande se a ma ciya a hiijay-daŋ-banda.

¹⁷Saalomon ehitas siis üles Geseri ja alumise Beet-Hooroni,

¹⁷ Suleymanu na Gezer da Bayt-Horon ganda ce,

¹⁸Baalati ja Taamari maal olevas kõrbes

¹⁸ da Baalat, da Tadmor kaŋ go saajo ra, Yahuda laabo ra,

¹⁹ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja sõjavankrite linnad ja ratsanike linnad ja muud, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonil ja kõikjal oma valitsusmaal.

¹⁹ da Suleymanu arzaka jisiyaŋ kwaarey kulu cina, sanda kwaarey kaŋ i cina a wongu torkey se, da wo kaŋ yaŋ i cina a bari-karey se, da hay kulu kaŋ Suleymanu ga ba nga ma cina ndunnya kaani maayaŋ se Urusalima ra nda Liban ra, d'a mayray laabey kulu ra.

²⁰Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hettidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraeli laste hulgast,

²⁰ Amorancey, da Hittancey, da Perizancey, da Hibancey, da Yebusancey do haray borey kulu kaŋ cindi ciine ra, kaŋ yaŋ manti Israyla izeyaŋ no,

²¹nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud suutnud sootuks hävitada, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.

²¹ i izey kaŋ cindi i banda laabo ra, kaŋ yaŋ Israyla izey mana hin ka halaci ka ban parkatak, i boŋ no Suleymanu na doole goy dake hala hunkuna.

²²Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi orjaks, vaid neist said sõjamehed, tema sulased ja pealikud, tema vankrivõitlejad, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.

²² Amma Israyla izey ra Suleymanu mana tam kaa, amma ngey no ga ti soojey kaŋ ga goy a se, d'a laabukoy kayney d'a yaarukomey, da torkey maykoy, da bari-karey.

²³Neid asevalitsejate ametimehi, kes olid Saalomoni tööde ülevaatajad, oli viissada viiskümmend; nemad valitsesid tööd tegeva rahva üle.

²³ Woodin yaŋ no ga ti jine borey kaŋ go Suleymanu goyo boŋ, i boro zangu gu nda waygu no kaŋ yaŋ ga borey kaŋ goono ga taabi goyo te may.

²⁴Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehitanud; sel ajal ehitas ta ka kindluse.

²⁴ Amma Firawna ize wayo ziji ka fun Dawda birno ra ka kaa nga windo kaŋ Suleymanu cina a se din ra. Alwaato din no Suleymanu na Millo cina.

²⁵Ja Saalomon ohverdas kolm korda aastas põletus- ja tänuohvreid altaril, mille ta Issandale oli ehitanud, ja suitsutas altaril, mis oli Issanda ees. Nõnda sai ta koja valmis.

²⁵ Sorro hinza jiiro ra Suleymanu ga sargay kaŋ i ga ton da saabuyaŋ sargayyaŋ te feema kaŋ a cina Rabbi se din boŋ. A ga dugu ton mo i banda feema kaŋ go Rabbi jine din ra. Yaadin no a na windo cina ka ban d'a.

²⁶Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal.

²⁶ Bonkoono Suleymanu na hari hiyaŋ te mo Eziyon-Geber ra, kaŋ go Elat jarga, Teeku Cira me gaa, Edom laabo ra.

²⁷Hiiram läkitas aga laevadesse oma sulaseid, laevamehi, kes tundsid merd, koos Saalomoni sulastega.

²⁷ Hiram na nga tamyaŋ donton hiyey marga din ra, hi goy-teerey kaŋ ga waani teeku goy, i go Suleymanu goy-teerey banda.

²⁸Need läksid Oofiri ja võtsid sealt nelisada kakskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.

²⁸ I kaa Ofir. Noodin i na wura ku, danga ton waranka afo si cine no, ka kand'a bonkoono Suleymanu do.