¹Siis kogus Saalomon Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed, Iisraeli laste perekondade eestseisjad, kuningas Saalomoni juurde Jeruusalemma Issanda seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles tooma.

¹ Waato di gaa Suleymanu na Israyla arkusey da kundey kulu boro beerey, da Israyla izey kaayey windi jine borey margu. I kaa ka margu Bonkoono Suleymanu do Urusalima ra, zama ngey ma kande Rabbi sappa sundurko ka fun d'a Dawda birno ra, kaŋ ga ti Sihiyona.

²Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid pühadeks kuningas Saalomoni juurde eetanimikuus, mis on seitsmes kuu.

² Borey kulu margu Bonkoono Suleymanu do bato se Etanin hando ra, kaŋ ga ti handu iyyanta.

³Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid preestrid laeka

³ Israyla arkusey kulu kaa, alfagey mo na sundurko sambu.

⁴ja tõid üles Issanda laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; preestrid ja leviidid tõid need üles.

⁴ I na Rabbi sundurko sambu, i na kubayyaŋ hukumo mo sambu, da jinay hanantey kulu kaŋ go hukumo ra. Woodin yaŋ alfagey da Lawitey kand'ey.

⁵Kuningas Saalomon oli laeka ees, ja koos temaga oli kogu Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde; nad ohverdasid nii palju lambaid, kitsi ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata.

⁵ Bonkoono Suleymanu da Israyla jama kulu kaŋ yaŋ margu a do go a banda sundurko jine, i goono ga feejiyaŋ nda hawyaŋ wi. I baayaŋ bisa haŋ kaŋ me ga ci, wala i m'i lasaabu.

⁶Ja preestrid tõid Issanda seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla,

⁶ Alfagey furo nda Rabbi sappa sundurko ka koy a nango do, jina haray fu-izo ra, nango kaŋ ga hanan gumo, noodin ciiti malaykey fatey cire.

⁷sest keerubid laotasid oma tiivad laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.

⁷ Zama ciiti malaykey na ngey fatey salle sundurko nango boŋ, ka sundurko da nga goobey daabu beene.

⁸Ja kangid olid nii pikad, et kangide otsi võis näha pühamust, kõige pühama paiga eest, ent neid ei nähtud väljast; ja need on seal tänapäevani.

⁸ Goobey din ga ku, kal i g'i deeney fonnay za nangu hanna ra, kaŋ go nango kaŋ ga hanan gumo din jine. Amma fuwo taray hara, i si di ey. Noodin binde no i bara hala hunkuna.

⁹Laekas ei olnud muud kui need kaks kivilauda, mis Mooses oli Hoorebil sinna pannud, kui Issand tegi Iisraeli lastega lepingu nende tulles Egiptusemaalt.

⁹ Hay kulu si sundurko ra kala tondi walhã hinka kaŋ yaŋ Musa daŋ a ra yongo Horeb, waato kaŋ Rabbi sappe nda Israyla izey, i Misira laabu funyaŋo waate.

¹⁰Ja kui preestrid pühamust väljusid, siis sündis, et pilv täitis Issanda koja

¹⁰ A ciya mo, waato kaŋ cine alfagey fatta nangu hanna ra, kala buru fo na Rabbi fuwo toonandi.

¹¹ja preestrid ei võinud jääda teenima pilve pärast: sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.

¹¹ Hala alfagey si baa hin ka kay ka goyo te buro sabbay se, zama Rabbi darza na Rabbi fuwo toonandi.

¹²Siis kõneles Saalomon: 'Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses.

¹² Kala Bonkoono Suleymanu ne: «Rabbi ne nga ga goro kubay bi tik ra.

¹³Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.'

¹³ Ay mo, haciika ay na goray fuwo cina ni se, nangu kaŋ ni ga goro hal abada.»

¹⁴Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.

¹⁴ Kala bonkoono zagu ka Israyla jama kulu albarkandi. Israyla jama kulu mo go ga kay.

¹⁵Ja ta ütles: 'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes oma käega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, öeldes:

¹⁵ A ne: «I ma Rabbi, Israyla Irikoyo sifa, nga kaŋ salaŋ da nga me ay baaba Dawda se, a n'a toonandi mo nda nga kambe.

¹⁶Sellest päevast alates, kui ma tõin oma Iisraeli rahva ära Egiptusest, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtegi linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi; aga ma valisin Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.

¹⁶ A ne: ‹Za han kaŋ hane ay fun nd'ay jama Israyla Misira laabo ra ay mana gallu kulu suuban Israyla kundey kulu ra kaŋ ay ga fu cina, zama ay maa ma goro noodin. Amma ay na Dawda suuban a ma ciya ay jama Israyla jine boro.›

¹⁷Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda, Iisraeli Jumala nimele,

¹⁷ Za doŋ mo ay baaba Dawda gonda miila nga ma windi cina Rabbi, Israyla Irikoyo se.

¹⁸aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on.

¹⁸ Amma Rabbi ne ay baaba Dawda se: ‹Za kaŋ a go ni bina ra ni ma windi cina ay maa sabbay se, ni booriyandi, za kaŋ woodin go ni bina ra.

¹⁹Ometi ei ehita sina seda koda, vaid su poeg, kes su niudeist välja tuleb, ehitab mu nimele koja.

¹⁹ Kulu nda yaadin manti nin no ga windo cina bo, kala ni izo kaŋ ga fun ni baso gaa, nga no ga windi cina ay maa sabbay se.›

²⁰Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele.

²⁰ Rabbi na nga sanno kaŋ a ci din kayandi mo, zama ay wo, ay tun ay baaba Dawda kayyaŋ nango ra. Ay go ga goro Israyla karga boŋ, sanda mate kaŋ cine Rabbi na alkawli sambu nd'a. Ay na windo wo cina mo Rabbi, Israyla Irikoyo maa sabbay se.

²¹Ja ma olen valmistanud paiga laekale, mille sees on Issanda leping, mille ta tegi meie vanematega, kui ta tõi nad ära Egiptusemaalt.'

²¹ Nango din ra binde ay na sundurko nangu te, kaŋ ra Rabbi sappa bara, kaŋ a te da iri kaayey waato kaŋ a n'i kaa Misira laabo ra.»

²²Siis astus Saalomon Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed taeva poole

²² Suleymanu binde kay Rabbi sargay feema jine, nga nda Israyla jama kulu go ga care guna. A na nga kambey salle beene,

²³ning ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal: sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,

²³ ka ne: «Ya Rabbi, Israyla Irikoyo, ni wadde Irikoy fo kulu si no beene beena ra, wala ne ganda ndunnya ra, kaŋ gonda alkawli nda baakasinay suuji ga gaay ni tamey se, ngey kaŋ yaŋ goono ga dira ni jine da ngey biney kulu.

²⁴sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.

²⁴ Nin no ka alkawlo kaŋ ni sambu ni tamo, ay baaba Dawda se din toonandi. Haciika ni salaŋ da ni me, ni n'a toonandi mo da ni kamba, sanda mate kaŋ a go hunkuna.

²⁵Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad peavad oma teed, käies mu ees, nõnda nagu sina oled käinud mu ees.

²⁵ Sohõ binde, ya Rabbi, Israyla Irikoyo, ni ma haya kaŋ ni n'a alkawli sambu ni tamo ay baaba Dawda se toonandi, kaŋ ni ne: ‹I si jaŋ ay jine ni wane boro fo kaŋ ga goro Israyla karga boŋ, da day ni izey te laakal da ngey fondey kaŋ i ga gana ka dira ay jine, sanda mate kaŋ cine ni dira ay jine.›

²⁶Ja nüüd, Iisraeli Jumal, saagu ometi tõeks su sõnad, mis sa oled kõnelnud oma sulasele, mu isale Taavetile!

²⁶ Sohõ binde, ya Israyla Irikoyo, ay ga ni ŋwaaray, ma yadda i ma ni sanney kaŋ ni ci ni tamo ay baaba Dawda se din tabbatandi.

²⁷Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.

²⁷ Amma daahir no kaŋ Irikoy ga goro ndunnya ra? A go, beeney da beena beeney ni si ban i ra, sanku fa binde fu woone kaŋ ay cina!

²⁸Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane täna palvetab sinu ees,

²⁸ Kulu nda yaadin, kala ni ma laakal da ay, ni tamo adduwa d'ay ŋwaarayyaŋey, ya Rabbi ay Irikoyo, zama ni ma hanga jeeri ay hẽeno d'ay adduwa se kaŋ ay, ni tamo goono ga te ni jine hunkuna.

²⁹et su silmad oleksid lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud: Seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!

²⁹ Ni moy ma bara feerante fu woone wo do haray cin nda zaari, naŋ kaŋ ni ci ka ne: ‹Ay maa ga goro nango din ra.› Zama ni ma hangan ka maa adduwey kaŋ ay, ni tamo ga te ka guna nangu woone do haray.

³⁰Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!

³⁰ Ma hangan mo ay, ni tamo ŋwaarayyaŋey se, da ni jama Israyla waney mo se, waati kaŋ i ga adduwa te ka nango wo do haray guna. Oho, ma maa beena ra ni nangora do. Waati kaŋ ni maa mo, kala ni ma yaafa.

³¹Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,

³¹ Da boro fo na zunubi te nga gorokasin se, hal i na zeyaŋ dake a boŋ ka ze, d'a kaa mo ka ze ni sargay feema jine windo wo ra,

³²siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!

³² kala ni ma maa beena ra. Ma goy ka ciiti ni tamey se. Ni ma boro laalo zeeri, k'a goyo candi ka kande a boŋ. Ni ma adilante* mo hanandi, ka bana a se mo nga adilitara boŋ.

³³Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad tagasi su juurde ja kiidavad sinu nime, palvetavad su poole ja anuvad sind selles kojas,

³³ Waati kaŋ ni jama Israyla na goobu haŋ ngey ibarey kambey ra, zunubo kaŋ i te ni se din sabbay se, nga no, d'i bare ka ye ni do haray, ka ni maa seeda, ka adduwa te, ka ŋwaaray ni gaa fuwo wo ra,

³⁴siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud nende vanematele!

³⁴ kala ni ma maa i se beena ra. Ma ni jama Israyla zunubey yaafa i se, ma ye ka kand'ey laabo kaŋ ni n'i kaayey no din ra.

³⁵Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,

³⁵ Da beena daabu, hala hari si kaŋ i zunubey kaŋ i te ni se din sabbay se, d'i na adduwa te ka nango wo guna, ka ni maa seeda, ka bare ka fay da ngey zunubey waati kaŋ ni n'i kaynandi,

³⁶siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud pärisosaks oma rahvale!

³⁶ kala ni ma maa beena ra. Ma ni tamey zunubey yaafa, da ni jama Israyla waney, hala ni m'i dondonandi fondo hanna kaŋ ra i ga hima ka dira. Ma ye ka hari samba ni laabo boŋ, wo kaŋ ni na ni jama no a ma ciya tubu hari.

³⁷Kui maale tuleb nälg, kui tuleb katk, kui tulevad viljakõrvetus või -rooste, rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlane teda rõhub ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,

³⁷ Da haray go laabo ra, wala da buuyaŋ balaaw furo, wala yeeni kaŋ ga ntaaso di, wala bunkusyaŋ, wala do, wala nooni, d'i yanjekaarey n'i daŋ game i kwaarey windante batamey ra, wiyaŋ doori kulu kaŋ dumi no, wala doori kulu kaŋ dumi no ya day,

³⁸kui siis iganes palvetatakse või anutakse, olgu ükskõik missuguse inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma südame häda ja sirutavad oma käed selle koja poole,

³⁸ adduwa nda ŋwaarayyaŋ kulu dumi kaŋ i te, boro fo kulu Israyla jama ra, ngey kaŋ ga ti ni jama, boro kulu goono ga bay nga bina dooro gaa, a na kambe salle ka fu wo guna,

³⁹siis kuule sina taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning tee nõnda, et sa annad igaühele tema tegusid mööda, nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned kõigi inimlaste südameid,

³⁹ kala ni ma maa beena ra kaŋ ga ti ni nangoray. Ma yaafa i se, ma goy ka boro kulu bana nga goyo kulu hina me, nin wo kaŋ g'a bina bay (zama ni hinne no ga Adam-izey kulu biney bay.)

⁴⁰et nad kardaksid sind kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!

⁴⁰ Zama i ma humburu nin jirbey kulu kaŋ i go laabo kaŋ ni na iri kaayey no din ra ga goro.

⁴¹Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu nime pärast

⁴¹ Yaw sanni mo, kaŋ manti ni jama Israyla wane no, d'a fun laabu mooro fo ka kaa ni maa sabbay se,

⁴²- sest nad kuulevad sinu suurest nimest, sinu vägevast käest ja sinu väljasirutatud käsivarrest - ja ta tuleb ning palvetab selle koja poole,

⁴² (zama i ga maa ni maa beero baaru da ni kamba kaŋ gonda hina, da ni kambe sallanta.) Waati kaŋ a kaa ka te adduwa, a goono ga fu wo do haray guna,

⁴³kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!

⁴³ kala ni ma maa beene ni nangora ra. Ma goy hay kulu boŋ kaŋ yawo din goono ga ni ce ka ni ŋwaaray, zama ndunnya dumi cindey kulu ma ni maa bay, i ma humburu nin mo, sanda mate kaŋ cine ni jama Israyla goono ga humburu nin. I ma bay mo kaŋ fu wo kaŋ ay cina, ni maa no i g'a ce d'a.

⁴⁴Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlase vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad Issanda poole selle linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,

⁴⁴ Da ni jama koy ka wongu da ngey ibarey, fondo kulu kaŋ dumi ra no ni g'i donton, d'i ŋwaaray mo Rabbi gaa, i goono ga kwaara wo kaŋ ni suuban da fuwo wo kaŋ ay cina ni maa se do haray guna,

⁴⁵siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!

⁴⁵ kala ni ma maa i adduwa nd'i ŋwaarayyaŋey beena ra k'i cimo gaakasinay mo.

⁴⁶Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja sina vihastad nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale,

⁴⁶ I ga zunubi te ni se (zama boro kulu si no kaŋ si zunubi te). Ni mo ga futu i se, ni g'i daŋ ngey ibarey kambe ra, hal i ma kond'ey ngey laabey ra k'i daŋ tamtaray, laabu kaŋ ga mooru wala kaŋ ga maan.

⁴⁷aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, öeldes: Me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasteks,

⁴⁷ I ga fongu noodin ngey tamtara laabo ra naŋ kaŋ i kond'ey din, i ga bare ka tuubi ka ŋwaaray ni gaa noodin, borey kaŋ kond'ey tamtaray din laabo ra. I ga ne: ‹Iri na zunubi te, iri na hartayaŋ goy te, iri na goy laalo te.›

⁴⁸ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest nende vaenlaste maal, kes on nad vangi viinud, ja paluvad sind oma maa suunas, mille sa oled andnud nende vanematele, linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,

⁴⁸ I ga ye ka kaa ni do da ngey biney kulu da ngey fundey kulu ngey yanjekaarey laabo ra, kaŋ yaŋ kond'ey tamtaray, i ga adduwa te ni gaa ka moyduma ye ngey laabo kaŋ ni n'i kaayey no do haray, kwaara kaŋ ni suuban, da fu wo kaŋ ay cina ni maa se mo.

⁴⁹siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust

⁴⁹ D'i na woodin kulu te, kala ni ma maa i adduwey d'i ŋwaarayyaŋey beene ni nangora ra. Ni m'i cimo mo gaa.

⁵⁰ja anna oma rahvale andeks see, milles nad sinu vastu on pattu teinud, ja kõik nende vastuhakkamised, millega nad sulle on vastu hakanud, ja lase neil leida halastust oma vangiviijate ees, et need halastaksid nende peale!

⁵⁰ Ma ni jama yaafa, ngey kaŋ na zunubi te ni se, d'i taaley kulu kaŋ do i na taali te ni se. Ma naŋ i ma ciya bakaraw hari borey kaŋ kond'ey tamtaray yaŋ din kambe ra, zama i ma suuji cabe i se.

⁵¹Sest nad on sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid ära Egiptusest, rauasulatusahjust.

⁵¹ Zama ngey ya ni jama no, ni suubanante yaŋ mo no kaŋ ni soolam ka kaa Misira ra, guuru dudal danji beeri bindo ra.

⁵²Olgu su silmad lahti su sulase anumise ja su Iisraeli rahva anumise poole, et sa neid kuuleksid kõiges, mille pärast nad sind hüüavad!

⁵² Ni moy ma bara feerante ay, ni tamo ŋwaarayey, da ni jama Israyla ŋwaarayey gaa mo, zama ni ma hanga jeeri ka maa waati kaŋ i ga hẽ ni gaa.

⁵³Sest sina oled nad eraldanud enesele pärisosaks kõigi maa rahvaste hulgast, nõnda nagu sa rääkisid oma sulase Moosese läbi, kui sa tõid meie vanemad ära Egiptusest, oh Issand Jumal!'

⁵³ Zama ni n'i fayanka ndunnya dumey kulu ra, i ma ciya ni wane jama, sanda mate kaŋ cine ni ci ni tamo Musa me ra, waato kaŋ ni n'iri kaayey fattandi Misira ra, ya Rabbi, Koy Beero.»

⁵⁴Ja kui Saalomon oli lõpetanud palvetamise Issanda poole, kõik need palved ja anumised, siis ta tõusis üles Issanda altari eest, kus ta oli põlvitanud, käed sirutatud taeva poole,

⁵⁴ Suleymanu go ga sombu, a kambey goono ga salle beene haray. Waato kaŋ cine a na ŋwaarayey da adduwey kulu te Rabbi gaa ka ban, kal a tun Rabbi feema jine.

⁵⁵ja astus ette ning õnnistas kogu Iisraeli kogudust, öeldes valju häälega:

⁵⁵ A tun ka kay ka Israyla jama kulu albarkandi da jinde beeri. A ne:

⁵⁶'Kiidetud olgu Issand, kes on andnud rahu oma Iisraeli rahvale, nõnda nagu ta on öelnud! Ainsatki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta headest sõnadest, mis ta oma sulase Moosese läbi on rääkinud.

⁵⁶ «I ma Rabbi sifa, nga kaŋ na nga jama Israyla no fulanzamay, hayey kulu kaŋ yaŋ a na alkawli sambu boŋ. Sanni fo kulu mana gaze a alkawli hanna kulu ra, naŋ kaŋ a na alkawli sambu nga tamo Musa me ra.

⁵⁷Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist,

⁵⁷ Rabbi iri Irikoyo ma goro iri banda sanda mate kaŋ nga nda iri kaayey goro. A ma si fay da iri, a ma si iri furu.

⁵⁸vaid ta pööraku meie südamed enese poole, et käiksime kõigil ta teedel ja peaksime ta käske, määrusi ja seadlusi, nagu ta meie vanemaid on käskinud!

⁵⁸ Zama a ma soobay ka iri biney bare ka ye nga do haray, iri m'a fondey d'a hin sanney, d'a farilley kulu gana, kaŋ yaŋ a na iri kaayey lordi nd'a.

⁵⁹Ja olgu need minu sõnad, millega ma olen anunud Issanda ees, Issanda, meie Jumala juures päevad ja ööd, et ta teeks õigust oma sulasele ja oma Iisraeli rahvale, nagu iga päev on tarvis,

⁵⁹ Ay sanney wo mo kaŋ ay na ŋwaarayyaŋ te d'a Rabbi jine, i ma maan Rabbi iri Irikoyo gaa cin nda zaari, zama a ma ay, nga tamo cimo tabbatandi, d'a jama Israyla cimo mo, mate kaŋ zaari kulu ga laami nd'a.

⁶⁰nõnda et kõik maa rahvad saaksid teada, et Issand on Jumal, aga mitte keegi teine!

⁶⁰ Zama ndunnya dumi cindey kulu ma bay kaŋ Rabbi no ga ti Irikoy. A cine fo si no mo.

⁶¹Ja teie süda olgu siiras Issanda, meie Jumala vastu, et te käiksite tema määruste järgi ja peaksite tema käske nagu täna!'

⁶¹ Araŋ biney ma ciya kayanteyaŋ Rabbi iri Irikoyo jine, kaŋ ga naŋ araŋ m'a hin sanney gana. Araŋ m'a lordey haggoy mo, sanda mate kaŋ cine araŋ goono ga te hunkuna.»

⁶²Siis ohverdas kuningas ja kogu Iisrael koos temaga Issanda ees tapaohvreid.

⁶² Kala bonkoono da Israyla kulu a banda na sargayyaŋ te Rabbi jine.

⁶³Saalomon ohverdas tänuohvriks, mida ta Issandale ohverdas, kakskümmend kaks tuhat veist ning sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse. Nõnda pühitsesid kuningas ja kõik Iisraeli lapsed Issanda koja.

⁶³ Suleymanu na saabuyaŋ sargayyaŋ te Rabbi se. Wo kaŋ yaŋ a te lasaabo neeya: haw zambar waranka cindi hinka, da feeji zambar zangu nda waranka. Yaadin cine no bonkoono da Israyla kulu na Rabbi windo feeri nd'a.

⁶⁴Selsamal päeval pühitses kuningas Issanda koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvri ja roaohvri ning tänuohvri rasvu, kuna vaskaltar Issanda ees oli liiga väike, et mahutada põletus- ja roaohvrit ning tänuohvri rasvu.

⁶⁴ Han din hane binde bonkoono na Rabbi windo bindo ra batama kaŋ go fuwo jine din hanandi, zama noodin no a na sargay kaŋ i ga ton yaŋ te, da ŋwaari sargay, da saabuyaŋ sargay maaney. Zama guuru-say feema kaŋ go Rabbi jine kayna. Sargayey kaŋ i ga ton nda ŋwaari sargay nda saabuyaŋ sargay maaney din si du ka ban a ra.

⁶⁵Nõnda pidas Saalomon sel ajal Issanda, meie Jumala ees püha, ja kogu Iisrael koos temaga - üks suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani - seitse päeva ja seitse päeva, see on neliteist päeva.

⁶⁵ Yaadin cine no Suleymanu na bato te alwaato din, nga nda Israyla kulu nga banda, jama bambata kaŋ kaa ka fun za Hamat furanta kal a ma koy Misira gooro gaa. I te jirbi iyye hinka batu Rabbi iri Irikoyo jine, sanda jirbi way cindi taaci nooya.

⁶⁶Kaheksandal päeval saatis ta rahva ära; nad õnnistasid kuningat ja läksid oma telkide juurde rõõmsatena ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Issand oli teinud oma sulasele Taavetile ja oma Iisraeli rahvale.

⁶⁶ Jirbi way cindi guwanta hane a na jama sallama, ngey mo na albarka gaara bonkoono se, ka koy fu da farhã da bine kaani, gomney kulu kaŋ Rabbi cabe nga tamo Dawda nda nga jama Israyla se din sabbay se.