¹Tisbelane Eelija, Gileadi Tisbest, ütles Ahabile: 'Nii tõesti kui elab Issand, Iisraeli Jumal, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!'

¹ Kala Iliya, Tisbi bora kaŋ goono ga goro Jileyad ra ne Ahab se: «Rabbi Israyla Irikoyo, nga kaŋ jine ay go ga kay, ay ze d'a fundo ka ne: harandaŋ wala beene hari si te jiirey wo ra, kala nd'ay ci.»

²Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:

² Rabbi sanno kaa a do mo ka ne a se:

³'Mine siit ära ja pöördu ida poole ning ole varjul Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit!

³ «Tun ka koy wayna funay haray, ka tugu Kerit gooro ra kaŋ go Urdun tanjay haray.

⁴Jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita.'

⁴ A ga ciya mo, ni ga haŋ gooro haro gaa. Ay na gaaruyaŋ lordi mo ka ne i ma ni kuru noodin.»

⁵Ja ta läks ning tegi Issanda sõna järgi: ta läks ja elas Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit.

⁵ A binde koy ka goy Rabbi ciyaŋo boŋ. Zama a koy ka goro Kerit gooro kaŋ go Urdun tanjay me gaa.

⁶Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest.

⁶ Gaaruyaŋ mo go ga kande a se buuru nda ham susubay nda wiciri kambo mo, a haŋ mo gooro haro gaa.

⁷Aga mõne aja pärast juhtus, et jõgi kuivas, sest maal ei olnud vihma.

⁷ A ciya mo, kaŋ a gay kayna gooro mo koogu, zama beene hari siino ga te laabo ra.

⁸Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:

⁸ Rabbi sanno kaa a do koyne ka ne:

⁹'Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal! Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.'

⁹ «Ma tun ka koy Zarefat, Zidon laabo ra, ka goro noodin. Guna, ay na wayboro fo kaŋ kurnyo bu lordi noodin ka ne a ma ni kuru.»

¹⁰Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: 'Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!'

¹⁰ Iliya binde tun ka koy Zarefat. Waato kaŋ a kaa birno meyo gaa, kala wayboro fo kaŋ kurnyo bu go noodin ga tuuri ku. Kala Iliya n'a ce ka ne a se: «Ay ga ni ŋwaaray, ma kand'ay se hari kayna zollo ra zama ay ma haŋ.»

¹¹Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: 'Too mulle ka paluke leiba!'

¹¹ Waybora goono ga koy ka kande haro kala Iliya n'a ce ka ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma kand'ay se maasa zanjari kayna ni kamba ra.»

¹²Aga naine vastas: 'Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.'

¹² Waybora ne: «Ay ze da Rabbi ni Irikoyo kaŋ gonda fundi, ay sinda baa zanjarmi kayna, kala hamni kambe zora nda ji kayna kulba ra. Guna mo, ay go ga tuuri ize hinka kumna zama ay ma koy k'a hanse in d'ay izo se, iri m'a ŋwa ka bu.»

¹³Siis ütles Eelija temale: 'Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!

¹³ Iliya ne a se: «Ma si humburu. Koy ka te haya kaŋ ni ci din, amma ma jin ka te ay se maasa kayna za sintina ka kand'a ay se. Kokor banda ma te nin da ni izo se.

¹⁴Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.'

¹⁴ Zama yaa no Rabbi Irikoy, Israyla wano ci ka ne: Hamni kuso si koosu, ji kulba mo si koosu, kala han kaŋ hane Rabbi na hari zumandi laabo boŋ.»

¹⁵Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:

¹⁵ Kala waybora koy ka te Iliya sanno boŋ. Nga din da Iliya d'a windo, i kulu ŋwa jirbi boobo.

¹⁶jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.

¹⁶ Hamni kuso mana koosu, ji kulba mo mana koosu Rabbi sanno boŋ kaŋ a ci Iliya me ra.

¹⁷Ja pärast seda lugu sündis, et naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi.

¹⁷ Woodin banda, kala waybora, kaŋ ga ti fu-koyo, a ize arwaso jante. A dooro mo kankam hala fulanzamyaŋ mana cindi a ra.

¹⁸Siis ütles naine Eelijale: 'Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juurde mu süütegu meelde tuletama ja mu poega surma saatma.'

¹⁸ Waybora ne Iliya se: «Ya nin Irikoy bora, ifo k'ay zaa da nin? Wala ni kaa ay do no zama ni m'ay zunubey kaa taray, k'ay izo wi mo?»

¹⁹Aga ta vastas temale: 'Anna mulle oma poeg!' Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse.

¹⁹ Iliya ne a se: «Ay no ni izo.» Kal a n'a ta waybora gande ra, k'a sambu ka kond'a beene kaniyaŋ fuwo ra, naŋ kaŋ nga din bara nda goray. A na arwaso dake nga bumbo daaro boŋ.

²⁰Siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: 'Issand, mu Jumal, kas sa oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et oled surmanud tema poja?'

²⁰ Day, a hẽ Rabbi gaa ka ne: «Ya Rabbi ay Irikoyo, wayboro wo kaŋ ay goono ga goro a do mo, ni na masiiba candi ka kande nga mo boŋ no, k'a izo wi?»

²¹Seejärel ta sirutas ennast poisi üle kolm korda ja hüüdis Issanda poole ning ütles: 'Issand, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!'

²¹ Kala Iliya na nga gaahamo salle zanka gaahamo boŋ hala sorro hinza. A na Rabbi ce ka ne: «Ya Rabbi ay Irikoyo, ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ arwaso wo fundo ma ye ka kaa a gaa.»

²²Ja Issand kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu.

²² Kala Rabbi maa Iliya jinda. Arwaso fundo mo ye ka kaa a gaa hal a funa.

²³Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles: 'Vaata, su poeg elab!'

²³ Iliya binde na arwaso sambu ka zumbu nd'a ka fun nga kaniyaŋ fuwo ra. A kond'a ganda fuwo ra ka no nyaŋo se. Iliya ne mo: «Ni izo neeya, a gonda fundi.»

²⁴Siis naine ütles Eelijale: 'Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Issanda sõna sinu suus on tõde.'

²⁴ Waybora ne Iliya se: «Sohõ no ay bay kaŋ ni ya Irikoy boro no, Rabbi sanno mo kaŋ go ni me ra ya cimi no.»