¹Ja hulga aja pärast, kolmandal aastal, tuli Eelijale Issanda sõna, kes ütles: 'Mine näita ennast Ahabile, siis ma annan maale vihma!'

¹ Jirbi boobo banda, jiiri hinzanta ra, kala Rabbi sanno kaa Iliya do ka ne: «Ma koy ka ni boŋ cabe Ahab se, ay mo ga hari zumandi laabo boŋ.»

²Ja Eelija läks ennast Ahabile näitama. Samaarias oli aga suur nälg

² Iliya mo koy zama nga ma nga boŋ cabe Ahab se. Hara mo kankamandi Samariya ra.

³ja Ahab kutsus Obadja, kes oli kojaülem. Obadja kartis väga Issandat,

³ Ahab na Obadiya kaŋ g'a windo dabari ce. Obadiya wo mo ga humburu Rabbi gumo.

⁴ja kui Iisebel hävitas Issanda prohveteid, siis oli Obadja võtnud sada prohvetit ja peitnud need viiekümne kaupa koobastesse ning toitnud neid leiva ja veega.

⁴ Zama a ciya, alwaato kaŋ Yezabel na Rabbi annabey halaci, kala Obadiya na annabi zangu sambu ka tugu, waygu-waygu, tondi guusu fo ra, k'i kuru nda ŋwaari nda hari.

⁵Ja Ahab ütles Obadjale: 'Käi maa läbi, kõik veeallikad ja kõik jõed! Vahest leiame rohtu, et saame elus hoida hobused ja muulad ega peaks hävitama karju?'

⁵ Ahab binde ne Obadiya se: «Kala ni ma laabo kulu gana ka koy hari-moy kulu nda goorey kulu do. Hambara iri ga du subu iri ma bariyey da alambaaney fundey faaba, iri ma si mursu almaney kulu.»

⁶Ja nad jaotasid isekeskis läbikäidava maa: Ahab läks omaette ühte teed ja Obadja läks omaette teist teed.

⁶ Yaadin cine no i na laabo fay ngey game ra d'a zama ngey ma gana a ra. Ahab na fondo fo gana nga hinne, Obadiya mo na fondo fo gana nga hinne.

⁷Kui nüüd Obadja oli teel, vaata, siis tuli Eelija temale vastu. Teda ära tundes heitis ta silmili maha ja küsis: 'Kas see oled sina, mu isand Eelija?'

⁷ Kaŋ Obadiya go fonda boŋ, kala a go, Iliya kubay d'a. A n'a bay mo ka ye ganda nga moyduma boŋ ka ne: «Nin no, ya ay jine bora Iliya?»

⁸Ja ta vastas temale: 'Olen. Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!'

⁸ A tu a se ka ne: «Ay no. Ma koy ka ci ni koyo se ka ne: Iliya neeya.»

⁹Aga tema ütles: 'Mis pattu ma olen teinud, et sa tahad oma sulase anda Ahabi kätte, selleks et ta mu surmaks?

⁹ Kala Obadiya ne: «Taali woofo no ay te, kaŋ ni ga ay, ni tamo daŋ Ahab kambe ra, a m'ay wi?

¹⁰Nii tõesti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kuhu mu isand ei ole läkitanud sind otsima; ja kui nad ütlesid: Teda ei ole siin, siis ta laskis seda kuningriiki või rahvast vanduda, et sind ei ole leitud.

¹⁰ Ay ze da Rabbi ni Irikoyo fundo, laabu wala mayray si no kaŋ ay koyo mana donton i ma ni ceeci. D'i ga ne: ‹A si neewo,› kal a ma mayra din da dumo din daŋ zeyaŋ hal i mana di nin.

¹¹Ja nüüd sa ütled: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!

¹¹ Sohõ mo ni ne ay se: ‹Ma koy ka ci ni jina bora se ka ne: Iliya neeya.›

¹²Kui ma lähen sinu juurest ära ja Issanda Vaim viib su sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mu. Ometi kardab su sulane Issandat oma noorpõlvest peale.

¹² A ga ciya mo, d'ay dira ni do, Rabbi Biya ga ni sambu ka konda nin naŋ kaŋ ay si bay. Waati kaŋ ay koy ka ci Ahab se, a mana hin ka du nin mo, a g'ay wi. Amma ay, ni tamo, ay ga humburu Rabbi za ay go arwasu.

¹³Kas mu isandale pole jutustatud, mis ma tegin, kui Iisebel tappis Issanda prohveteid? Ma peitsin siis Issanda prohvetitest sada meest viiekümne kaupa koobastesse ning toitsin neid leiva ja veega.

¹³ Wala i mana ci ay jine bora se no, haŋ kaŋ ay te waato kaŋ Yezabel na Rabbi annabey wi? Kaŋ ay na Rabbi annabi zangu tugu tondi guusu ra, waygu-waygu. Ay n'i kuru mo da ŋwaari nda hari.

¹⁴Ja nüüd ütled sina: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin! Ta ju tapab mu!'

¹⁴ Sohõ mo ni ne ya koy ka ci ay jine bora se ka ne: ‹Iliya neeya!› nga mo g'ay wi.»

¹⁵Aga Eelija ütles: 'Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, täna näitan ma ennast temale!'

¹⁵ Iliya ne: «Ay ze nda Rabbi Kundeykoyo fundikoono, nga kaŋ jine ay goono ga kay, haciika ay ga bangay bonkoono se hunkuna.»

¹⁶Siis läks Obadja Ahabile vastu ja jutustas temale sellest. Ahab läks siis Eelijale vastu.

¹⁶ Obadiya binde tun zama nga ma Ahab kubay se, ka ci a se mo. Ahab mo koy zama nga ma Iliya kubay.

¹⁷Ja kui Ahab nägi Eelijat, siis küsis Ahab temalt: 'Kas sina oled see, kes saadab Iisraeli õnnetusse?'

¹⁷ A ciya binde, waato kaŋ Ahab na Iliya fonnay, Ahab ne a se: «E! Nin no, nin Israyla taabandikwa?»

¹⁸Ja ta vastas: 'Mina ei saada Iisraeli õnnetusse, küll aga sina ja su isa sugu, sest te jätate maha Issanda käsud ja sina käid baalide järel!

¹⁸ Iliya tu ka ne: «Manti ay no ka Israyla taabandi bo, amma nin da ni baaba windo no, mate kaŋ cine araŋ fay da Rabbi lordey, ni na Baalyaŋ gana mo.

¹⁹Aga nüüd läkita käsk, et minu juurde Karmeli mäele kogutaks kogu Iisrael ja need nelisada viiskümmend Baali prohvetit ja nelisada Aðera prohvetit, kes söövad Iisebeli lauas!'

¹⁹ Sohõ binde, kala ni ma donton ka Israyla kulu margu ay se i ma koy Karmel tondo boŋ, ngey da Baal annabey, i boro zangu taaci nda waygu, da Asera annabey, ngey mo zangu taaci, ngey kaŋ yaŋ go ga ŋwa Yezabel taablo do.»

²⁰Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.

²⁰ Ahab binde donton ka ne i ma Israyla izey kulu ce, ka annabey mo margu i ma koy Karmel tondo boŋ.

²¹Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: 'Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!' Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.

²¹ Iliya mo maan ka kaa borey kulu do ka ne: «Waati fo no araŋ ga fay da laakal hinka? Hala day Rabbi no ga ti Irikoy, araŋ m'a gana. Amma da Baal no, kulu araŋ ma soobay k'a gana.» Jama mana tu a se da baa sanni fo.

²²Siis Eelija ütles rahvale: 'Mina olen ainus järelejäänud Issanda prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.

²² Gaa no Iliya ne jama se: «Ay wo, ay hinne no ka cindi Rabbi wane annabi, amma Baal wane annabey zangu taaci nda waygu no.

²³Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks härjavärss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise härjavärsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.

²³ I binde, i m'iri no yeeji hinka. Ngey din ma yeeji fo suuban ngey boŋ se, i m'a dumbu-dumbu ka dake tuuri boŋ, i ma si danji daŋ a cire. Ay mo ga yeeji fa soola k'a dake tuuri boŋ, amma ay si danji daŋ a cire bo.

²⁴Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Issanda nime! See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!' Ja kogu rahvas kostis ning ütles: 'See kõne on hea!'

²⁴ Araŋ ma ce araŋ de-koyo maa gaa, ay mo ya Rabbi maa ce. Irikoyo kaŋ ga tu da danji, nga no ga ti Irikoy.» Jama kulu tu ka ne: «Sanno boori.»

²⁵Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: 'Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem! Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!'

²⁵ Iliya ne Baal annabey se: «Wa yeeji fo suuban araŋ boŋ se. Araŋ ma jin ka sintin soolayaŋ, zama araŋ ga baa gumo. Araŋ ma ce araŋ de-koyo maa gaa, amma araŋ ma si danji daŋ sarga cire bo.»

²⁶Ja nad võtsid härjavärsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: 'Baal, vasta meile!' Aga ei häält ega vastust. Ja nad karglesid ümber altari, mille nad olid teinud.

²⁶ Kal i na yeejo kaŋ i n'i no din sambu k'a soola. I na Baal ce za susubay kala zaari bindi, i go ga ne: «Ya Baal, ma tu iri se!» Amma jinde si no, boro kulu mana tu mo. Kal i goono ga sar-sar feema kaŋ i te din windanta.

²⁷Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: 'Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!'

²⁷ Hala zaari bindi Iliya n'i hahaara ka ne: «Wa kuuwa, zama nga wo irikoy fo no! Hambara a goono ga fongu-fongu no, wala a kamba no, wala a go diraw bindi ra, wala mo hambara a goono ga jirbi no, kal i m'a tunandi!»

²⁸Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama.

²⁸ I kuuwa ka ngey gaahamey tooru-tooru da zaama nda yaaji yaŋ, i alaada boŋ, kala kuri goono ga dooru ka fun i gaahamey ra.

²⁹Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.

²⁹ A ciya mo, waato kaŋ wayna siiri, i soobay ka annabitaray te kala wiciri kambu sargay teeyaŋ waate cine. Amma jinde si, boro kulu mo si no kaŋ tu wala kaŋ saal.

³⁰Siis ütles Eelija kogu rahvale: 'Astuge minu juurde!' Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Issanda altari, mis oli maha kistud.

³⁰ Kala Iliya ne jama kulu se: «Wa maan ay do.» Jama kulu binde maan ka kaa a do. A na Rabbi sargay feema kaŋ i zeeri din hanse.

³¹Ja Eelija võttis kaksteist kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Issanda sõna ja kellele oli öeldud: 'Su nimi olgu Iisrael!'

³¹ Iliya na tondi way cindi hinka sambu, Yakuba izey kundey baayaŋ hina me, nga kaŋ Rabbi sanno kaa a do ka ne: «Ni maa ga ciya Israyla.»

³²Ja ta ehitas kividest altari Issanda nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.

³² Tondey din mo no a na feema cina nd'a Rabbi maa ra. A na guusu fansi ka feema windi nda goota kaŋ a tafayyaŋ ga tuku fo hayni sambu.

³³Siis ta ladus puud ja raius härjavärsi tükkideks ning pani puude peale

³³ A na tuuri sasare ka yeejo dumbu-dumbu k'a dake tuuro boŋ. A ne: «Wa gulla taaci toonandi nda hari, k'a gusam sarga kaŋ i ga ton da tuuro mo boŋ.»

³⁴ja ütles: 'Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!' Siis ta ütles: 'Tehke seda teist korda!' Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: 'Tehke kolmandat korda!' Ja nad tegid kolmandat korda.

³⁴ A ne i m'a te sorro hinkanta, i n'a te mo sorro hinkanta. A ne i ma te sorro hinzanta, i n'a te mo sorro hinzanta.

³⁵Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.

³⁵ Haro mo na feema kulu windi ka goota toonandi nda hari.

³⁶Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: 'Issand! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!

³⁶ Wiciri kambu sargay teeyaŋo waate cine, kala annabi Iliya maan ka kaa ka ne: «Ya Rabbi, Ibrahim da Isaka nda Israyla Irikoyo, naŋ i ma bay hunkuna kaŋ nin no ga ti Irikoy Israyla ra, ay mo ni bannya no. Ay na woone wo kulu te no ni ciyaŋo boŋ.

³⁷Vasta mulle, Issand! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina, Issand, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!'

³⁷ Ya Rabbi, ma maa ay se! Ma maa ay se, zama jama wo ma bay kaŋ nin, Rabbi, nin no ga ti Irikoy, ni m'i biney bare mo.»

³⁸Siis Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis.

³⁸ Kala Rabbi danjo kaa ka kaŋ ka sarga kaŋ i ga ton din ŋwa, da tuuro, da tondey, da kusa. A na goota ra haro mo haŋ.

³⁹Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: 'Issand on Jumal! Issand on Jumal!'

³⁹ Saaya kaŋ jama kulu di woodin, i ye ganda ngey moydumey boŋ ka ne: «Rabbi no ga ti Irikoy! Rabbi no ga ti Irikoy!»

⁴⁰Aga Eelija ütles neile: 'Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!' Ja rahvas võttis nad kinni. Ja Eelija viis nad alla Kiisoni jõe äärde ning tappis nad seal.

⁴⁰ Iliya ne i se: «Wa Baal annabey di. Baa afolloŋ ma si yana.» Kal i n'i di. Iliya mo zumbu nd'ey Cison gooro me gaa. Noodin no a na ikulu wi.

⁴¹Ja Eelija ütles Ahabile: 'Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin kostab!'

⁴¹ Iliya ne Ahab se: «Ma ziji ka ŋwa ka haŋ mo, zama beene hari boobo yooje goono ga te.»

⁴²Ja Ahab läks sööma ja jooma. Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.

⁴² Ahab binde kaaru zama nga ma ŋwa ka haŋ se. Amma Iliya koy Karmel tondo yolla gaa, ka nga boŋ sumbal ganda ka nga moyduma daŋ nga kangey game ra.

⁴³Siis ta ütles oma teenrile: 'Mine nüüd ja vaata mere poole!' Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: 'Ei ole midagi.' Tema aga ütles: 'Mine tagasi!' Nõnda seitse korda.

⁴³ A ne nga zanka se: «Ma ziji sohõ ka guna teeko do haray.» A kaaru ka guna. A ne: «Hay kulu si no.» Iliya ne: «Ma ye ka kaaru koyne hala sorro iyye.»

⁴⁴Aga seitsmendal korral ütles teener: 'Vaata, pisike pilv nagu mehe kämmal tõuseb merest.' Siis ütles Eelija: 'Mine ütle Ahabile: Rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!'

⁴⁴ A ciya binde sorro iyyanta gaa, kala zanka ne: «Guna, beene buru fo neeya ga tun ka fun teeko ra, ikayna sanda boro kambe faata cine.» Iliya ne: «Tun ka ne Ahab se: ‹Ma ni torkey soola ka zumbu, beene haro ma si ni kosaray.› »

⁴⁵Ja vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu. Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli.

⁴⁵ A ciya binde hal a ga te kayna, kala beene batama bi tik! da hirriyaŋ da haw. Hari bambata te mo. Ahab kaaru ka koy Yezreyel.

⁴⁶Ja Issanda käsi tuli Eelija peale: ta pani enesele vöö vööle ja jooksis Ahabile ette Jisreeli teelahkmeni.

⁴⁶ Rabbi kamba mo go Iliya boŋ. A na nga canta haw ka zuru Ahab jine kala Yezreyel meyo gaa.