¹Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: 'Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?

¹ Gaa no Samuwila na ji sintili sambu, a n'a soogu Sawulu boŋo ra, a n'a garba sunsum ka ne: «Manti yaadin no, Rabbi na ni soogu nd'a ni ma ciya nga wane jama mayko?

²Kui sa täna mu juurest ära lähed, siis sa leiad kaks meest Raaheli haua juures Benjamini maa-alal Selsahis, ja need ütlevad sulle: Emaeeslid, keda sa käisid otsimas, on leitud; vaata, su isa on emaeeslite asja jätnud ja on mures teie pärast, öeldes: Mida peaksin tegema oma poja heaks?

² Hunkuna, in da nin fayyaŋ banda, ni ga boro hinka gar Rahila saara do haray, Zelza do haray, Benyamin hirro boŋ. I ga ne ni se: ‹Farkayey din kaŋ yaŋ ni koy ka ceeci, i du ey. A go mo, ni baaba ya fun farkayey din sanni ra, a goono ga karhã d'araŋ ka ne: Ifo n'ay ga te ay izo wo ciine ra?›

³Ja kui sa sealt edasi lähed ja jõuad Taabori tamme juurde, siis tulevad seal sulle vastu kolm meest, kes lähevad Jumala juurde üles Peetelisse: üks kannab kolme sikutalle, üks kannab kolme leivakakku ja üks kannab veinikruusi.

³ Waati din gaa ni ga bisa noodin, ni ga koy ka to Tabor shen* tuuri nyaŋo do. Noodin mo boro hinza ga kubay da nin, kaŋ yaŋ goono ga koy Irikoy do Betel. Afa gonda hincin ize hinza, afa gonda buuru kunkuni hinza, afa mo go ga duvan* humbur fo jare.

⁴Nemad küsivad sinult, kuidas su käsi käib, ja annavad sulle kaks leiba; võta need nende käest vastu!

⁴ I ga ni fo, i ga buuru kunkuni hinka no ni se, ni mo g'a ta i kambey ra.

⁵Ja selle järel tuled sa Jumala Gibeasse, kus asub vilistite linnavägi; ja kui sa jõuad sinna linna, siis sa kohtad ohvrikünkalt alla tulevat prohvetite salka, naablid, trummid, viled ja kandled ees, ja nad ise räägivad prohvetlikult.

⁵ Woodin banda ni ga kaa Irikoy fando gaa, nango kaŋ Filistancey gata go. Ni tooyanta kwaara ra, ni ga kubay da annabiyaŋ, i goono ga zulli ka fun sududuyaŋ nango do, da moolo da can-caŋ da seese da gurumi yaŋ ngey jine. Ni g'i gar i goono ga annabitaray te.

⁶Siis tuleb Issanda Vaim võimsasti su peale, sa hakkad koos nendega prohvetlikult rääkima ja muutud ise teiseks meheks.

⁶ Rabbi Biya mo ga zumbu ni boŋ da hin beeri. Ni ga annabitaray te i banda, ni ga bare ka te boro waani fo mo.

⁷Kui need märgid täide lähevad, siis tee, mis sul tuleb teha, sest Jumal on sinuga!

⁷ Waato kaŋ alaamey din du nin, kala ni ma te haŋ kaŋ alhaali cabe, zama Irikoy go ni banda.

⁸Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja vaata, ma tulen su juurde põletusohvreid ohverdama ja tänuohvreid tapma; oota seitse päeva, kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!'

⁸ Ay jine mo ni ga zumbu ka koy Jilgal. Guna mo, ay goono ga kaa ni do zama ay ma sargay kaŋ i ga ton yaŋ ton, ay ma saabuyaŋ sargayyaŋ mo dumbu. Jirbi iyye no ni ga batu hala ay ga kaa ni do ka ni cabe haŋ kaŋ ni ga te.»

⁹Kui Saul pööras selja, et minna Saamueli juurest ära, sündiski, et Jumal muutis tema südame teiseks, ja kõik need märgid läksid täide selsamal päeval.

⁹ Waato kaŋ a na banda bare Samuwila gaa ka dira mo, zama nga ma koy nangu fo haray, kala Irikoy n'a bina barme k'a no itaji. Alaamey din kulu binde te han din.

¹⁰Ja kui nad jõudsid Gibeasse, vaata, siis tuli temale vastu salkkond prohveteid. Ja Jumala Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima.

¹⁰ Waato kaŋ i koy ka to yongo fando do, kala annabi jama go, i kubay d'a. Irikoy Biya mo zumbu a boŋ da hin beeri. A na annabitaray te mo i banda.

¹¹Ja kui kõik, kes teda varem tundsid, nägid, ja vaata, ta rääkis prohvetlikult koos prohvetitega, siis ütles rahvas üksteisele: 'Mis Kiisi pojaga on juhtunud? Kas Saulgi on prohvetite seas?'

¹¹ A binde, borey kulu kaŋ yaŋ g'a bay waato, kaŋ i di a goono ga annabitaray te annabey banda, i ne ngey nda care se: «Ifo no woone kaŋ du Cis izo? Sawulu mo go annabey ra, wala?»

¹²Ja keegi sealolijaist vastas ning ütles: 'Ja kes on nende isa?' Seepärast on saanud kõnekäänuks: 'Kas Saulgi on prohvetite seas?'

¹² Noodin boro fo binde ne: «May no ga ti i baaba mo?» Woodin binde ciya yaasay sanni i se kaŋ i ga ne: «Sawulu mo go annabey ra, wala?»

¹³Ja kui ta oli lõpetanud prohvetliku rääkimise, siis tuli ta ohvrikünkale.

¹³ Waato kaŋ a na annabitaray te ka ban, a kaa sududuyaŋ nango do.

¹⁴Ja Sauli isa vend küsis temalt ja ta teenrilt: 'Kus te käisite?' Ta vastas: 'Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde.'

¹⁴ Sawulu baaba kayne fo ne Sawulu nda nga bannya se: «Man no araŋ koy?» A ne: «Farkayey ceeciyaŋ no iri koy. Kaŋ iri di kaŋ iri mana du ey mo, iri koy Samuwila do.»

¹⁵Siis ütles Sauli isa vend: 'Jutusta ometi mulle, mida Saamuel teile rääkis!'

¹⁵ Sawulu baaba kayno binde ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ni ma ci ay se haŋ kaŋ no Samuwila ci araŋ se.»

¹⁶Ja Saul vastas oma isa vennale: 'Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud.' Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi.

¹⁶ Sawulu ne nga baaba kayno se: «A ne iri se kaŋ daahir i du farkayey.» Amma mayra kaŋ sanni Samuwila te a se din, a mana woodin baaru dede a se.

¹⁷Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.

¹⁷ Kala Samuwila na jama ce i ma margu Rabbi do Mizpa.

¹⁸Ta ütles Iisraeli lastele: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.

¹⁸ A ne Israyla izey se: «Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ne: Ay na Israyla kaa Misira ra, ay n'araŋ soolam ka kaa Misirancey kambe ra da mayray kulu kambe ra mo kaŋ yaŋ n'araŋ kankam.

¹⁹Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!'

¹⁹ Amma hunkuna araŋ wangu araŋ Irikoyo, nga kaŋ nga bumbo no g'araŋ faaba araŋ masiibey d'araŋ kankamey gaa. Araŋ ne a se mo: Abada. Kala day i ma bonkooni daŋ iri se. Sohõ binde, kal araŋ m'araŋ boŋ cabe Rabbi jine, kunda-kunda nda zambar-zambar.»

²⁰Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.

²⁰ Yaadin cine no Samuwila na Israyla kundey kulu maanandi, i na Benyamin kunda sambu.

²¹Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.

²¹ A na Benyamin kunda mo maanandi, dumi-dumi, i na Matri almayaaley sambu. I na Sawulu, Cis ize mo suuban, amma waato kaŋ i n'a ceeci, i mana di a.

²²Siis nad küsisid veel kord Issandalt: 'Kas mees veel siia tuleb?' Ja Issand vastas: 'Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!'

²² Woodin se no i ye ka hã Rabbi gaa koyne hala boro fo go no kaŋ ga kaa ne jine? Rabbi tu ka ne: «Guna a goono ga tugu jinayey ra.»

²³Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

²³ I zuru ka koy k'a di noodin. Waato kaŋ a kay jama ra, kal a go, a ku da borey kulu za jase boŋo gaa ka koy beene.

²⁴Ja Saamuel ütles kogu rahvale: 'Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.' Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: 'Elagu kuningas!'

²⁴ Samuwila mo ne jama kulu se: «Araŋ di bora kaŋ Rabbi suuban, kaŋ a himandi si no jama kulu ra?» Jama kulu na jinde sambu ka ne: «Bonkoono aloomaro ma gay!»

²⁵Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.

²⁵ Gaa no Samuwila na jama bayrandi da mayra fonda. A n'a fonda hantum mo tira fo ra ka jisi Rabbi jine. Samuwila mo na jama kulu sallama, boro kulu ma koy nga kwaara.

²⁶Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.

²⁶ Sawulu mo koy nga kwaara Jibeya. Jama marga mo, ngey kaŋ yaŋ Irikoy n'i biney ham, i koy Sawulu banda.

²⁷Aga kõlvatud mehed ütlesid: 'Mis abi on meil temast?' Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.

²⁷ Amma boro laalo fooyaŋ ne: «Mate no boro wo ga te k'iri faaba nd'a?» I binde dond'a. I mana kande a se fooyaŋ hari fo. Amma nga wo dangay.