¹Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.

¹ Boro fo go no Benyamin dumi, kaŋ maa Cis Abiyel ize, Seror ize, Bekorata ize, Afiya ize, Benyamin boro fo ize, kaŋ wongaari no.

²Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

² A gonda mo ize alboro kaŋ maa Sawulu, arwasu no kaŋ ga sogo. Israyla ra boro si no kaŋ ga bis'a sogotaray. A jase boŋey me ka koy beene a bisa borey kulu kuuyaŋ.

³Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: 'Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!'

³ Han fo Sawulu baabo Cis farkayyaŋ daray. Cis mo ne nga izo Sawulu se: «Ma sambu bannya fo. Araŋ ma tun ka koy care banda ka farkayey ceeci.»

⁴Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.

⁴ Kala Sawulu gana Ifraymu tondey laabo ra, a ye ka kaa koyne Salisa laabu, amma i mana di farkayey. Gaa no i gana Salim laabu, i gar noodin mo i si no. A ye ka Benyamin laabo gana, noodin mo i mana di ey.

⁵Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: 'Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!'

⁵ Waato kaŋ i to Zuf laabu, Sawulu ne bannya kaŋ go nga banda din se: «Kaa, iri ma ye fu. Ay baaba ma si koy fun farkayey ciine ra ka soobay ka karhã iri se.»

⁶Aga see vastas temale: 'Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!'

⁶ Bannya mo ne a se: «Guna, sohõ, kwaaro wo ra Irikoy boro fo go no kaŋ boro kulu g'a beerandi. Hay kulu kaŋ a ci no ga tabbat. Kaa iri ma koy noodin. Hambara a g'iri no iri dirawo kaŋ ra iri go wo baaru.»

⁷Siis ütles Saul oma teenrile: 'Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?'

⁷ Kala Sawulu ne nga bannya se: «Amma a go, d'iri koy, ifo no iri ga konda bora din se? Zama buuro ban iri saana ra, hay fo kulu mo si no nooyaŋ wane kaŋ iri ga no Irikoy boro wo se. Ifo ka bara iri se?»

⁸Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: 'Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!'

⁸ Kala bannya ye ka tu Sawulu se ka ne: «Ay gonda sekel* jare taacante, nzarfu wane. Nga no ay ga no Irikoy bora din se, zama a m'iri fonda ci iri se.»

⁹Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: 'Tulge, lähme nägija juurde!' Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.

⁹ (Waato Israyla ra da boro koy zama nga ma hã Irikoy gaa, yaa no a ga ne: «Kaa iri ma koy bora kaŋ ga fonnay do.» Zama boro kaŋ se sohõ i ga ne annabi, waato boro kaŋ ga fonnay no i ga ne a se.)

¹⁰Ja Saul ütles oma teenrile: 'Su kõne on hea, tule, lähme!' Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.

¹⁰ Waato din gaa no Sawulu ne nga bannya se: «Haŋ kaŋ ni ci din ga boori. Kaa, iri ma koy.» I binde koy kwaara kaŋ Irikoy bora go.

¹¹Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: 'Kas nägija on siin?'

¹¹ Waato kaŋ i goono ga fando kaaru ka koy kwaara do, i na wandiyoyaŋ gar kaŋ yaŋ goono ga fatta ka koy hari guruyaŋ. I ne wandiyey se: «D'a ta day, bora kaŋ ga fonnay din go no?»

¹²Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: 'On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal!

¹² Wandiyey tu i se ka ne: «A go no. Nga neeya ni jine. Sohõ binde wa waasu, zama hunkuna no a furo kwaara ra zama jama gonda sargayyaŋ sududuyaŋ nango do.

¹³Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!'

¹³ Araŋ kwaara ra furanta sahãadin araŋ g'a gar, za a mana ziji ka koy sududuyaŋ nango do zama nga ma ŋwa. Zama jama si hin ka ŋwa kala nd'a kaa jina, zama nga no ga albarka gaara sarga gaa. Woodin banda no borey kaŋ yaŋ i ce, ngey mo ga ŋwa. Wa ziji fa, zama alwaati woone ra araŋ g'a gar.»

¹⁴Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.

¹⁴ I binde ziji ka koy kwaara ra. I tooyanta kwaara ra, kala Samuwila kuband'ey, kaŋ a goono ga ziji ka koy sududuyaŋ nango do.

¹⁵Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:

¹⁵ Amma danga suba cine kaŋ Sawulu ga kaa, hunkuna Rabbi salaŋ Samuwila hanga ra ka ne:

¹⁶'Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!'

¹⁶ «Suba ya-cine ay ga boro fo donton ni gaa kaŋ ga fun Benyamin laabo ra. Ni g'a tuusu nda ji. A ga ciya ay jama Israyla bonkooni, k'ay borey faaba Filistancey kambe, zama ay na jama guna, zama i hẽeno to hala ay do.»

¹⁷Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: 'Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!'

¹⁷ A binde, waato kaŋ Samuwila di Sawulu, kala Rabbi ne a se: «Bora kaŋ ay ci ni se din, nga neeya. Boro wo no g'ay jama may.»

¹⁸Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: 'Juhata mulle, kus on see nägija koda!'

¹⁸ Gaa no Sawulu maan Samuwila do kwaara meyo gaa ka ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma ci ay se man no bora kaŋ ga fonnay din windo go?»

¹⁹Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: 'Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!

¹⁹ Samuwila tu Sawulu se ka ne: «Ay no ga ti bora kaŋ ga fonnay din. Kala araŋ ma bisa ay jine ka ziji ka koy sududuyaŋ nango do, zama hunkuna araŋ ga ŋwa ay banda. Susuba ay ma ni sallama, ya ci ni se hay kulu kaŋ go ni bina ra.

²⁰Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?'

²⁰ Zama ni farkayey kaŋ yaŋ daray sanni mo, hunkuna i jirbi hinza, ma si ni laakal ye i do haray, zama i du ey. Israyla muraadu kulu mo, may se no i bara? Manti ni se no i go, nin da ni baaba windo kulu mo?»

²¹Aga Saul kostis ning ütles: 'Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?'

²¹ Sawulu tu ka ne: «Ay wo, manti Benyamin ra no ay fun, dumi no kaŋ kayna ka bisa i kulu Israyla kundey ra. Ay windo mo, manti a kayna ka bisa i kulu Benyamin kunda windey ra? Day ifo se kaŋ ni ga sanni woone dumi te ay se?»

²²Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.

²² Samuwila binde na Sawulu nda nga bannya sambu ka kond'ey yaw fuwo ra. A n'i daŋ i ma goro nangoray boŋ kaŋ bisa borey kaŋ yaŋ i ce kulu waney boŋ, danga boro waranza cine no.

²³Ja Saamuel ütles keetjale: 'Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!'

²³ Samuwila ne hinakwa se: «Ma sambu baa kaŋ ay no ni se, hayey kaŋ ay ci ni se ka ne ni ma jisi ni jarga.»

²⁴Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: 'Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.' Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.

²⁴ Hinakwa na jasa nda haŋ kaŋ goono ga lamba a gaa sambu k'i jisi Sawulu jine. Samuwila ne: «Haŋ kaŋ i fay waani neeya! M'a daŋ ni jine k'a ŋwa, zama ni se no i n'a jisi alwaati kaŋ i kosu boŋ. Zama ay ne: ‹Ay na borey wo ce.› » Sawulu binde ŋwa Samuwila banda han din.

²⁵Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.

²⁵ Kaŋ i zumbu ka fun sududuyaŋ nango do, i furo kwaara ra. Samuwila nda Sawulu fakaaray jidan bisa boŋ.

²⁶Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: 'Tõuse üles, ma saadan sind!' Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.

²⁶ I tun susubay nda hinay, i go no sanda mo boyaŋ waate cine, kala Samuwila na Sawulu ce jidan bisa boŋ ka ne: «Tun, ya ni sallama.» Sawulu binde tun. I boro hinka kulu mo, nga nda Samuwila fatta taray.

²⁷Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: 'Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!' Ja poiss läks. 'Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!'

²⁷ Waato kaŋ i goono ga zumbu ka koy kwaara me gaa, kala Samuwila ne Sawulu se: «Ne ni bannya se a ma waasu iri se.» Nga mo sosoro i se kayna. «Amma nin wo, Sawulu, ma kay hala ay ma ni kabarandi nda Irikoy sanno.»