1Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: 'Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!' Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
1 Han fo binde Sawulu ize Yonata ne arwaso kaŋ goono ga nga wongu jinayey jare din se: «Kaa iri ma daŋandi ka koy Filistancey gata do, kaŋ go ya-haray daŋanta.» Amma a mana ci nga baabo se.
2Saul istus siis Gibea servas Migronis oleva granaatõunapuu all ja temaga koos olevat rahvast oli ligi kuussada meest,
2 Sawulu binde goono ga goro Jibeya meyo gaa garenad* tuuri nya cire kaŋ go Migron ra. Borey kaŋ go a banda mo ga to boro zangu iddu cine.
3ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Issanda preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.
3 Ahiya, Ahitub ize, Ikabod nya-ize, Fineyas ize, Eli ize, kaŋ ga ti Rabbi alfaga Silo ra goono ga daabu nda efod* kwaay noodin. Jama mana bay hala Yonata koy bo.
4Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
4 Furoyaŋ nangey kaŋ do Yonata ga ba nga ma furo ka daŋandi ka to Filistancey gata do, kambu woodin gaa gonda tondi deenekoy fo, kambu woone mo gaa gonda tondi deenekoy fo mo koyne. Afa maa Bozez, afa mo maa Sene.
5Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.
5 Tondi fa salle azawa kambe haray Mikmas jine, afa mo go dandi kambe haray, Geba jine.
6Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: 'Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!'
6 Yonata ne arwaso kaŋ goono ga nga jinayey jare se: «Kaa, iri ma daŋandi ka koy borey kaŋ si dambangu din gata do. Hambara Rabbi ga goy iri se, zama hay kulu si ganji Rabbi ma faaba goy te da boro boobo wala jama kayna kambe ra.»
7Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: 'Tee kõik, milleks su süda kutsub, mine! Vaata, ma olen sinuga ühel nõul!'
7 A jinay jarekwa ne a se: «Haŋ kaŋ go ni bina ra kulu me-a-me, ni m'a te. Iri ma koy, ay go ni banda ni bina miila boŋ.»
8Ja Joonatan ütles: 'Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.
8 Gaa no Yonata ne: «Guna, iri go ga daŋandi ka koy alborey wo do haray k'iri boŋ bangandi i se.
9Kui nad ütlevad meile nõnda: Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.
9 D'i ne iri se, ‹Wa kay hala iri ma kaa araŋ do.› kal iri ma kay iri nango ra, iri si koy i do.
10Aga kui nad ütlevad meile nõnda: Tulge üles meie juurde!, siis me läheme, sest siis on Issand andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!'
10 Amma d'i ne: ‹Wa ziji ka kaa iri do,› kal iri ma koy, zama Rabbi n'i daŋ iri kambe ra no. Woone wo, nga no ga te alaama iri se.»
11Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: 'Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud.'
11 Kal i boro hinka kulu na ngey boŋ bangandi Filistancey gata se. Filistancey mo ne: «Guna, Ibraniyancey neeya ga fun ngey guusey ra, nangey kaŋ i tugu.»
12Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: 'Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!' Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: 'Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!'
12 Gata borey binde ne Yonata nda nga jinay jarekwa se: «Wa ziji ka kaa iri do, iri mo m'araŋ cabe hay fo.» Yonata ne nga jinay jarekwa se: «Kaa k'ay banda gana, zama Rabbi n'i daŋ Israyla kambe ra.»
13Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga.
13 Yonata mo, fananyaŋ no a ziji nd'a, a jinay jarekwa go a banda. Filistancey kaŋ mo Yonata jine, a jinay jarekwa mo go g'i wi a banda.
14See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.
14 Wiyaŋ sintina kaŋ Yonata nda nga jinay jarekwa te, danga alboro waranka cine no. Nango mo si bisa fari fo batama jare cine beeray.
15Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!
15 I jijiri mo gata ra da batama ra da borey kulu ra mo. Gata batukoy, da ce gaa wongaarey mo gaahamey jijiri. Laabo mo zinji. Jijiriyaŋ no kaŋ fun Irikoy do.
16Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna.
16 Sawulu batukoy kaŋ go Jibeya, Benyamin wano ra guna kal i ibarey marga go, i manne. I kar ka say ka te afo-fo.
17Ja Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: 'Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!' Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja.
17 Saaya din Sawulu ne borey kaŋ yaŋ go nga banda din se: «Wa kabu sohõ ka di boro kaŋ fatta iri do.» Waato kaŋ i na kabo te, kal i di Yonata nda nga jinay jarekwa si noodin.
18Siis ütles Saul Ahijale: 'Too Jumala laegas siia!' Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.
18 Sawulu mo ne Ahiya se: «I ma kande Irikoy sundurko neewo» (zama jirbey din Irikoy sundurko go Israyla izey do.)
19Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistite leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: 'Tõmba oma käsi tagasi!'
19 A ciya binde, za Sawulu goono ga salaŋ nda alfaga yaadin, kala gartyaŋo kaŋ go Filistancey gata ra go ga tonton ka ziji. Sawulu binde ne alfaga din se: «Ni kambe kaa.»
20Siis Saul ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur.
20 Sawulu nda jama kulu kaŋ go a banda margu ka kaa wongo do. Kala _Filistancey ra|_ boro fo kulu takuba go ga gaaba nda nga cala wane, i na hasaraw boobo te da cimi.
21Ja need heebrealased, kes olid endisest ajast vilistite juures, kes olid koos nendega leeri tulnud, nemadki liitusid Iisraeli lastega, kes olid koos Sauli ja Joonataniga.
21 Ibraniyancey kaŋ yaŋ go Filistancey banda mo za doŋ, kaŋ yaŋ tun i banda ka koy gata do, kaŋ yaŋ ga fun laabo kulu ra i windanta, kala ngey mo bare ka ye Israyla borey do haray kaŋ yaŋ go Sawulu nda Yonata banda.
22Ja kui kõik need Iisraeli mehed, kes olid peitu pugenud Efraimi mäestikus, kuulsid, et vilistid põgenesid, siis ajasid ka nemad neid tapluses taga.
22 Baa Israyla borey kulu kaŋ yaŋ tugu Ifraymu tondey laabo ra, waato kaŋ i maa baaru Filistancey goono ga zuru, kala ngey mo na Filistancey haabu ka gaaray wongo ra.
23Nõnda aitas Issand sel päeval Iisraeli ja taplus kandus teisele poole Beet-Aavenit.
23 Rabbi na Israyla faaba mo han din hane. Wongo bisa mo ka gana Bayt-Aben.
24Kuigi Iisraeli mehed olid sel päeval väga vaevatud, ometi vannutas Saul rahvast, öeldes: 'Neetud olgu see mees, kes sööb leiba enne õhtut ja enne kui ma olen kätte maksnud oma vaenlastele!' Ja kogu rahvas ei maitsnud leiba.
24 Israyla alborey kankam han din hane, zama Sawulu ze no jama se ka ne: «Laalante no boro kulu kaŋ na ŋwaari dumi kulu ŋwa kala wiciri kambo ma to, hala ay ma fansa bana ay ibarey boŋ.» Jama ra binde sinda boro kulu kaŋ na ŋwaari taba.
25Aga kui kogu rahvas jõudis metsa, siis oli seal mesi maas.
25 Jama kulu mo furo saajo ra, saajo wo mo gonda yu boobo ganda.
26Kui rahvas läks metsa sisse, vaata, siis voolas seal mett, aga ükski ei tõstnud oma kätt suu juurde, sest rahvas kartis vannet.
26 Waato kaŋ cine borey furo saajo ra binde, kala yu go ga tolli, amma boro kulu si no kaŋ na kambe daŋ nga me gaa, zama jama ga humburu ngey zeyaŋo.
27Joonatan ei olnud aga kuulnud, et tema isa rahvast oli vannutanud; seepärast ta sirutas kepi, mis tal käes oli, ja kastis selle otsa meekärjesse ning pani oma käe suhu: siis hakkasid ta silmad särama.
27 Amma Yonata mana maa waato kaŋ nga baabo kaseeti borey gaa da zeyaŋo. Woodin se no a na goobo kaŋ go nga kamba ra din salle ka yu fanta zuku nd'a, ka nga kamba daŋ nga me gaa. A moy binde te fas!
28Ent keegi rahva hulgast võttis sõna ja ütles: 'Su isa vannutas rahvast kõvasti ja ütles: Neetud olgu mees, kes täna leiba sööb! Seepärast on rahvas nii väsinud.'
28 Gaa no jama ra boro fo ne a se: «Ni baaba kaseeti borey gaa da gaabi hala nda zeyaŋ ka ne: ‹Laalante no boro kaŋ na ŋwaari ŋwa hunkuna!› Jama mo taabi.»
29Ja Joonatan ütles: 'Mu isa saadab maa õnnetusse! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sellepärast et ma maitsesin pisut seda mett!
29 Yonata ne: «Ay baaba na laabo taabandi. Ay g'araŋ ŋwaaray, wa guna mate kaŋ ay moy te fas za day ay na yuwo din taba kayna.
30Palju parem oleks olnud, kui rahvas täna tõesti oleks söönud saagist, mida saadi oma vaenlastelt. Sest nüüd ei ole vilistite kaotus mitte suurenenud.'
30 Sanku fa binde i ma ne jama na ngey ibarey arzaka ŋwa wongo ra taŋante, naŋ kaŋ i n'a gar. Zama doŋ i na wiyaŋ ce-kayante fo te Filistancey ra.»
31Sel päeval olid nad löönud vilisteid Mikmasist Ajjalonini ja rahvas oli väga väsinud.
31 Han din binde i na Filistancey kar za Mikmas kal a ma kaa Ayyalon. Jama binde taabi gumo.
32Seepärast kippus siis rahvas saagi kallale ja võttis lambaid, kitsi, veiseid ja vasikaid ja tappis need palja maa peal; ja rahvas sõi neid koos verega.
32 Jama mo kaŋ wongu arzaka boŋ. I na feeji da haw da handayze yaŋ sambu k'i wi ganda. Borey n'i kulu ŋwa hala nda i kuro mo.
33Aga Saulile anti teada ja üteldi: 'Vaata, rahvas teeb pattu Issanda vastu, kui ta sööb koos verega.' Ja tema ütles: 'Teie ei ole olnud truud. Veeretage nüüd mu juurde üks suur kivi!'
33 Kal i ci Sawulu se ka ne: «Guna jama goono ga zunubi te Rabbi se, za kaŋ i goono ga ham ŋwa hala nda kuro.» A ne: «Araŋ na amaana ŋwa. Day, wa tondi bambata fo gunguray ka kand'a ay se neewo sohõ.»
34Ja Saul ütles: 'Minge laiali rahva sekka ja öelge neile: Igaüks toogu minu juurde oma härg ja lammas ja tapku need siin ning söögu; ärgu tehtagu pattu Issanda vastu, süües koos verega!' Ja sel ööl tõi kogu rahvast igaüks oma härja oma käega ja nad tapsid need seal.
34 Sawulu ne koyne: «Wa say jama ra ka ne i se: ‹Boro fo kulu ma kande ay se nga yeejo neewo, boro fo kulu mo ma kande ay se nga feejo, i m'i _wi ka|_ dumbu-dumbu neewo ka ŋwa. Araŋ ma si zunubi te Rabbi se ka ham ŋwa nda kuri.› » Jama kulu binde, i boro fo kulu kande nga yeejo nga banda han din cino din ra k'i dumbu-dumbu noodin.
35Ja Saul ehitas altari Issandale; see oli esimene altar, mille ta Issandale ehitas.
35 Sawulu mo na sargay feema cina Rabbi se noodin. Woodin no ga ti feema sintina kaŋ a cina Rabbi se.
36Ja Saul ütles: 'Lähme öösel vilistitele järele ja riisume neid kuni hommikuvalgeni; ärgem jätkem neist alles ühtainsatki!' Ja nemad vastasid: 'Tee kõik, mis su silmis hea on!' Aga preester ütles: 'Astugem siia Jumala ette!'
36 Sawulu mo ne: «Iri ma zulli ka Filistancey buti cin, iri m'i ku hala mo ga bo. Iri ma si baa boro folloŋ cindi i se.» I ne: «Kala ni ma te haŋ kaŋ ni ga ba.» Waato din gaa no alfaga ne: «Iri ma maan Irikoy.»
37Siis küsis Saul Jumalalt: 'Kas pean minema vilistitele järele? Kas sa annad nad Iisraeli kätte?' Aga Issand ei vastanud temale sel päeval.
37 Sawulu binde na saaware ceeci Irikoy gaa. A ne: «Ay ma zulli ka Filistancey gana no? Ni g'i daŋ Israyla kambe ra no?» Amma a mana tu a se han din hane.
38Siis ütles Saul: 'Tulge siia, kõik rahva juhid, uurige ja vaadake, kelle läbi on täna see patt sündinud!
38 Sawulu ne: «Wa maan neewo sohõ, araŋ jama jine borey kulu. Araŋ ma bay, araŋ ma guna mo naŋ kaŋ cine no zunubo wo go hunkuna.
39Sest nii tõesti kui elab Issand, kes Iisraeli on päästnud: kui see ka oleks mu poja Joonatani süü, siis peab ta surema!' Aga rahva hulgast ei vastanud ükski temale.
39 Zama ay ga ze da Rabbi fundikoono, nga, Rabbi kaŋ ga Israyla faaba. Baa day a go ay izo Yonata do no, daahir a ga bu.» Amma jama mana tu a se, baa boro folloŋ.
40Siis ütles Saul kogu Iisraelile: 'Olge teie ühel pool, mina ja mu poeg Joonatan oleme teisel pool!' Ja rahvas vastas Saulile: 'Tee, mis su silmis hea on!'
40 Gaa no a ne Israyla kulu se: «Wa ye kambu fo. Ay mo, in d'ay izo Yonata, iri ga ye ya-haray kambo ka goro.» Jama ne Sawulu se: «Kala ni ma te haŋ kaŋ ni di ga hagu.»
41Ja Saul ütles Issandale, Iisraeli Jumalale: 'Anna tummim!' Siis langes liisk Joonatanile ja Saulile ning rahvas sai vabaks.
41 Sawulu binde ne Rabbi Irikoy, Israyla wano se: «Ma cimi bangandi.» Kala goŋ na Sawulu nda Yonata di, amma jama fatta.
42Siis ütles Saul: 'Heitke liisku minu ja mu poja Joonatani vahel!' Ja liisk langes Joonatanile.
42 Sawulu ne mo: «I ma goŋ te in d'ay izo Yonata mo game ra.» Goŋo na Yonata di.
43Ja Saul ütles Joonatanile: 'Räägi mulle, mida sa oled teinud?' Ja Joonatan jutustas talle ning ütles: 'Ma maitsesin tõesti minu käes olnud kepi otsaga pisut mett. Siin ma olen, valmis surema!'
43 Sawulu ne Yonata se: «Ma ci ay se haŋ kaŋ no ni te.» Yonata ci a se ka ne: «Cimi no, ay na yu kayna ham, ikayniyo, d'ay goobo kaŋ go ay kambe ra. Ay n'a taba mo. A go mo sohõ, tilas kal ay ma bu.»
44Siis ütles Saul: 'Jumal tehku minuga ükskõik mida, aga sina pead surema, Joonatan!'
44 Sawulu ne: «Hala day ni mana bu, Yonata, Irikoy m'ay laali.»
45Aga rahvas ütles Saulile: 'Kas Joonatan peab surema, tema, kes on saavutanud selle suure võidu Iisraelis? Jäägu see kaugele! Nii tõesti kui Issand elab, ei tohi juuksekarvgi tema peast maha langeda, sest sel päeval tegi ta seda koos Jumalaga!' Nõnda päästis rahvas Joonatani surmast.
45 Jama ne Sawulu se: «Yonata ma bu zaati, nga kaŋ na faaba bambata wo dumi candi ka kande Israyla ra? Irikoy ma boriyandi! Iri ze da Rabbi fundikoono! Baa Yonata boŋ-hamni folloŋ si kaŋ ganda, zama hunkuna a goy Irikoy banda.» Jama binde na Yonata faaba, a mana bu mo.
46Siis Saul läks ära ega ajanud vilisteid taga, ja vilistid läksid oma paika.
46 Gaa no Sawulu tun ka fay da Filistancey ganayaŋ. Filistancey mo koy ngey nangey do.
47Kui Saul oli saanud kuningavõimu Iisraeli üle, siis sõdis ta kõigi ümberkaudsete vaenlaste vastu: moabide, ammonlaste, edomlaste, Sooba kuningate ja vilistite vastu, ja kuhu ta iganes pöördus, seal ta karistas.
47 Waato kaŋ cine Sawulu te bonkooni Israyla boŋ, a wongu nda nga ibarey kuray kulu. A gaaba nda Mowab, da Amon izey, da Edom, da Zoba bonkooney, da Filistancey. Naŋ kaŋ a bare kulu, zaama no a ga te.
48Ta osutas vahvust, lõi amalekke ja päästis Iisraeli ta rüüstajate käest.
48 A na yaarutaray te mo, ka Amalekancey kar, a na Israyla faaba ka kaa borey kaŋ yaŋ n'i ku kambe ra.
49Sauli pojad olid Joonatan, Jisvi ja Malkisuua; ja tema kahe tütre nimed olid: esmasündinu nimi oli Meerab ja noorema nimi Miikal.
49 Sawulu izey ga ti Yonata nda Isbi nda Malci-Suwa. A ize wayboro hinka mo maayey neeya: ize way beero maa ga ti Merab, ikayna mo maa Mikal.
50Ja Sauli naise nimi oli Ahinoam, Ahimaasi tütar. Ja tema sõjaväepealiku nimi oli Abner, Sauli lelle Neeri poeg.
50 Sawulu wando maa Ahinowam, Ahimaz ize way no. A wongu bonkoono maa Abner, Ner izo, Sawulu baaba kayno.
51Kiis, Sauli isa, ja Neer, Abneri isa, olid Abieli pojad.
51 Cis mo, nga no ga ti Sawulu baaba. Ner mo Abner baaba no, Abiyel ize.
52Aga kogu Sauli eluaja oli äge sõda vilistite vastu; ja kui Saul iganes nägi mõnda tublit ja vaprat meest, võttis ta selle enese juurde.
52 Sawulu jirbey kulu ra i na wongu korno te da Filistancey. Waati kaŋ Sawulu di boro kaŋ wongaari no, wala yaarukom no, kal a ma bora sambu ka kande nga do.