1Ja Saamuel ütles Saulile: 'Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.
1 Samuwila ne Sawulu se: «Rabbi n'ay donton zama ya ni tuusu nda ji, ni ma ciya bonkooni a jama Israyla boŋ. Sohõ binde kala ni ma hangan ka maa Rabbi sanney se.
2Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.
2 Rabbi Kundeykoyo ne nga na laakal ye haŋ kaŋ Amalek te Israyla se gaa, kaŋ a kay a se da gaaba fonda boŋ, waato kaŋ a fun Misira ra.
3Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!'
3 Sohõ binde, kala ni ma koy ka Amalek kar, ni ma hay kulu kaŋ go i se halaci. Ma si bakar i se, amma alboro nda wayboro, attaciriya nda naanandi, haw da feeji, yo da farka, ni m'i wi.»
4Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.
4 Kala Sawulu na jama ce k'i kabu Telim ra: ce-koyey boro zambar zangu hinka no, da Yahuda boro zambar way.
5Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.
5 Sawulu binde kaa Amalek kwaara do, a gum noodin gooro ra.
6Ja Saul ütles keenlastele: 'Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest.' Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.
6 Sawulu ne Keniya borey se: «Wa tun ka dira. Araŋ ma zulli ka fay da Amalek borey, ay ma si araŋ halaci i banda, zama araŋ na gomni kulu cabe Israyla izey se waato kaŋ i fun Misira.» Keniya borey binde tun ka fun Amalek borey ra.
7Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.
7 Sawulu mo na Amalekancey kar, za Habila gaa kal a ma koy Sur kaŋ go Misira fonda gaa.
8Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.
8 A na Amalek bonkoono Agag di da fundi, amma a na boro cindey kulu wi da takuba, parkatak!
9Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.
9 Amma Sawulu da jama na Agag fay waani, nga nda haŋ kaŋ yaŋ ga boori feejey da hawey ra, da wo kaŋ yaŋ i kuru, da feej'izey, da hari hanno kulu. I mana yadda k'i halaci parkatak bo. Amma hari ziibo kulu, da fanta harey, i n'i halaci parkatak!
10Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:
10 A binde, Rabbi sanno kaa Samuwila do ka ne:
11'Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku.' Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.
11 «A dooru ay gaa kaŋ ay na Sawulu daŋ a ma ciya bonkooni, zama a bare ka fay da ay ganayaŋo, a mana ay lordo toonandi.» Samuwila mo futu, a hanna ka jinde tunandi Rabbi gaa.
12Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: 'Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse.'
12 Samuwila tun susuba za da hinay zama nga ma kubay da Sawulu. I ci mo Samuwila se ka ne: «Sawulu kaa Karmel. A go, a na cinari sinji nga boŋ se, a ye ka tun koyne ka bisa, ka zulli ka koy Jilgal.»
13Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: 'Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud.'
13 Kala Samuwila kaa Sawulu do. Sawulu mo ne a se: «Albarka go ni gaa, Rabbi do wane! Ay na Rabbi lordo toonandi!»
14Aga Saamuel küsis: 'Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?'
14 Samuwila ne: «Feeji hẽeni kaŋ ay goono ga maa ay hanga ra binde, da haw kosongu mo kaŋ ay goono ga maa, ifo ga ti i sabaabu?»
15Ja Saul vastas: 'Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks.'
15 Sawulu ne: «Amalekancey do no i fun d'ey, zama jama na ihanno yaŋ naŋ feejey da hawey ra zama i ma sargay te Rabbi ni Irikoyo se. Amma iri na cindey kulu halaci parkatak.»
16Siis ütles Saamuel Saulile: 'Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles.' Ja Saul ütles temale: 'Räägi!'
16 Waato din gaa Samuwila ne Sawulu se: «Kay noodin, ay ma ci ni se haŋ kaŋ Rabbi ci ay se hunkuna cino wo.» Sawulu ne a se: «Ci.»
17Ja Saamuel ütles: 'Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisike, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Issand võidis sind Iisraelile kuningaks?
17 Samuwila ne: «Waato kaŋ ni goono ga di ni boŋ ni ya boro kayna no, manti i na ni ciya jine boro Israyla kundey se? Manti Rabbi na ni tuusu nda ji mo ni ma ciya bonkooni Israyla boŋ?
18Issand läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!
18 Rabbi na ni donton mo ka ne: Ni ma koy ka Amalek zunubikooney din halaci parkatak. M'i wongu kal i ma ban.
19Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?'
19 Ifo se no ni mana Rabbi sanno hangan, amma ni koy ka kaŋ arzaka boŋ? Ni na hari laalo te Rabbi diyaŋ gaa.»
20Ja Saul vastas Saamuelile: 'Mina olen kuulnud Issanda häält ja olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks.
20 Sawulu ne Samuwila se: «Haciika, ay na Rabbi sanno gana. Ay koy nango kaŋ Rabbi n'ay donton, hal ay kande Amalek bonkoono Agag. Ay na Amalek borey halaci mo parkatak!
21Aga rahvas võttis saagist lambaid, kitsi ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale.'
21 Amma jama kaa arzaka ra, haw da feeji beerey, haya kaŋ i ga halaci din ra, zama i ma sargayyaŋ te Rabbi ni Irikoyo se Jilgal ra.»
22Siis ütles Saamuel: 'Ons Issandal sama hea meel põletus- ja tapaohvreist kui Issanda hääle kuuldavõtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv.
22 Samuwila ne: «Mate no? Rabbi ga farhã gumo sargay kaŋ i ga ton yaŋ da nooyaŋey mo se, sanda mate kaŋ a ga farhã da Rabbi sanno ganayaŋ? Ma faham woone: ganayaŋ ga bisa sargay. Sanni maayaŋ mo bisa feeji maani.
23Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga.'
23 Zama murteyaŋ ga hima ziimataray zunubi. Boŋ sanday mo ga hima birga nda tooru ganayaŋ. Za kaŋ ni wangu ka maa Rabbi sanno, nga mo wangu ni ma ciya bonkooni.»
24Ja Saul ütles Saamuelile: 'Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Issanda käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält.
24 Sawulu ne Samuwila se: «Ay na zunubi te, zama ay na Rabbi lordo da ni sanney daaru. Zama ay humburu jama, hala ay n'i sanney gana.
25Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat!'
25 Sohõ binde, ay ga ni ŋwaaray, m'ay yaafa nd'ay zunubey, ma bare ka koy ay banda, zama ay ma sombu Rabbi se.»
26Aga Saamuel ütles Saulile: 'Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled hüljanud Issanda sõna ja Issand hülgab sinu, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas.'
26 Samuwila ne Sawulu se: «Ay si ye ka koy ni banda. Za kaŋ ni wangu Rabbi sanno, Rabbi mo wangu nin, ni ma ciya Israyla se bonkooni koyne.»
27Kui Saamuel pöördus minekule, siis haaras Saul kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.
27 Waato kaŋ Samuwila na banda bare, ga ba nga ma nga diraw te, Sawulu n'a alkuba di, alkuba mo tooru.
28Ja Saamuel ütles talle: 'Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on sinust parem.
28 Samuwila mo ne a se: «Hunkuna Rabbi na Israyla koytara tooru ka kaa ni se, k'a no ni gorokasin se kaŋ bisa nin ihanno teeyaŋ.
29Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb.'
29 Israyla Darza si taari, a si tuubi mo, zama nga wo manti boro no, sanku fa a ma tuubi.»
30Ta vastas: 'Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat, su Jumalat!'
30 Waato din gaa Sawulu ne: «Ay na zunubi te. Kulu nda yaadin, ni m'ay beerandi sohõ, ay ga ni ŋwaaray, ay borey arkusey jine, da Israyla jine mo. Ma bare ka koy ay banda zama ay ma sombu Rabbi ni Irikoyo se.»
31Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Issandat.
31 Samuwila binde bare ka Sawulu gana. Sawulu mo sombu Rabbi se.
32Ja Saamuel ütles: 'Tooge mu juurde Agag, Amaleki kuningas!' Ja Agag tuli rõõmsasti ta juurde; Agag ütles: 'Küllap surmakibedus on kadunud!'
32 Samuwila binde ne: «Wa kande Amalek bonkoono Agag neewo ay do.» Agag binde kaa a do da farhã. Agag ne: «Daahir bu gurzuga bisa.»
33Aga Saamuel ütles: 'Nõnda kui sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!' Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Issanda ees Gilgalis.
33 Samuwila ne: «Mate kaŋ ni takuba na wayborey mursandi hal i jaŋ ize, yaadin cine no ni nya mo ga mursu ka jaŋ ize wayborey ra.» Kala Samuwila na Agag pati-pati Rabbi jine Jilgal ra.
34Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.
34 Samuwila fun noodin ka koy Rama. Sawulu mo koy nga kwaara Jibeya, Sawulu wano.
35Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Issand kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.
35 Amma Samuwila mana ye ka koy nga ma Sawulu kunfa se koyne kal a bu, zama Samuwila gonda bine saray Sawulu sabbay se. A dooru Rabbi gaa mo da mate kaŋ a na Sawulu daŋ a ma ciya bonkooni Israyla boŋ.