¹Ja vilistid kogusid oma sõjaväed võitluseks; nad kogunesid Sookosse, mis kuulus Juudale, ning lõid leeri üles Sooko ja Aseka vahele, Efes-Dammimi.

¹ Filistancey na ngey kunda margu zama ngey ma tangam. I margu Soko, Yahudiya* wano ra, ka gata sinji Soko nda Azeka game ra, Efes-Dammim no.

²Ka Saul ja Iisraeli mehed kogunesid ja lõid leeri üles Tammeorgu ning seadsid endid tapluseks vilistite vastu.

² Sawulu mo, nga nda Israyla borey margu ka gata sinji Ela gooro ra. I na wongu daaga sinji Filistancey se.

³Vilistid seisid siinpool mäe peal ja Iisraeli lapsed seisid sealpool mäe peal, ja nende vahel oli org.

³ Filistancey kay tondo boŋ ya-haray daaranta, Israyla borey mo kay tondo boŋ ne-haray daaranta. Gooro mo go i bindo ra.

⁴Siis tuli vilistite leeridest välja kahevõitleja, Koljat nimi, Gatist pärit; ta pikkus oli kuus küünart ja üks vaks.

⁴ Boro bambata gaabikooni fo binde fun Filistancey gata ra. A maa Goliyat, Gat boro no, kaŋ a kayanta kambe kar iddu da gaaba fo no.

⁵Tal oli vaskkübar peas ja soomusrüü seljas; see soomusrüü kaalus viis tuhat seeklit vaske.

⁵ A gonda guuru-say wongu fuula nga boŋo gaa, da guuru kwaay. Kwaayo tiŋay ga to kilo waygu cindi gu da jare, guuru-say wane.

⁶Ta jalgadel olid vasksed säärekilbid ja tal oli vaskoda õlal.

⁶ A gonda kurufayaŋ nga cey gaa, guuru-say wane, da lolo nga jasey boŋ.

⁷Ta piigivars oli nagu kangrupoom, ja ta piigiots kaalus kuussada seeklit rauda; ja tema ees käis ta kilbikandja.

⁷ A yaajo goobo ga hima kaymi bundu, a yaaji izo mo ga to kilo iyye cine tiŋay, guuru-bi wane. A koray jarekwa mo go a jine ga dira.

⁸Ta seisis ja hüüdis Iisraeli võitlusridadele ning ütles neile: 'Mispärast tulite välja ja seadsite endid tapluseks? Eks ole mina vilist ja teie Sauli sulased? Valige eneste keskelt üks mees ja las ta tuleb alla minu juurde!

⁸ Kal a kay ka jinde daŋ Israyla wongu marga gaa ka ne i se: «Ifo se no araŋ fatta k'araŋ wongu daaga sinji? Ay wo, manti Filistance no, araŋ mo Sawulu tamyaŋ no, wala? Wa suuban araŋ do haray boro fo, a ma zulli ka kaa ay do.

⁹Kui ta suudab minuga võidelda ja lööb mu maha, siis oleme meie teie sulased; aga kui mina ta võidan ja tema maha löön, siis olete teie meie sulased ja peate meid teenima!'

⁹ D'a hin ka yanje da ay, k'ay wi, kal iri ma ciya araŋ bannyayaŋ. Amma da ay no ka hin a k'a wi, araŋ wo ga ciya iri bannyayaŋ, araŋ ma may iri se.»

¹⁰Ja vilist jätkas: 'Mina teotan täna Iisraeli võitlusridu. Andke mulle üks mees, et võiksime teineteisega võidelda!'

¹⁰ Filistanca din binde ne: «Ay na Israyla kunda candi hunkuna. W'ay no boro zama iri ma yanje nda care!»

¹¹Saul ja kogu Iisrael kuulsid neid vilisti sõnu ja nad kohkusid ning kartsid väga.

¹¹ Waato kaŋ Sawulu nda Israyla kulu maa Filistanca sanni woodin yaŋ, i biney pati, i humburu gumo.

¹²Taavet oli selle efratlase poeg Juuda Petlemmast, kelle nimi oli Iisai ja kellel oli kaheksa poega; ja Iisai ise oli Sauli päevil vana ja elatanud.

¹² Amma Dawda baaba, Efrat kwaara boro ize, Baytlahami, Yahudiya wano boro no, kaŋ se i ga ne Yasse, a gonda ize alboro ahakku. Bora din binde ga zeen no Sawulu zamana waate, gayante mo no borey ra.

¹³Tema kolm vanemat poega olid läinud ja Saulile sõtta järgnenud; ta kolme sõtta läinud poja nimed olid: esmasündinu Eliab, teine Abinadab ja kolmas Samma.

¹³ Yasse ize beeri hinza jin ka Sawulu gana ka koy wongo do. A ize hinza kaŋ yaŋ ga koy wongu, hay-jina maa Eliyab, a banda-ka-zumbu maa Abinadab, ihinzanta maa Samma.

¹⁴Taavet oli kõige noorem; kolm vanemat olid Saulile järgnenud.

¹⁴ Dawda mo no ga ti koda. Ibeeri hinza din go Sawulu banda.

¹⁵Taavet oli Sauli juurest läinud tagasi Petlemma oma isa lambaid hoidma.

¹⁵ Dawda mo go, a ga cin ka koy Sawulu do, a ga ye fu ka nga baabo feejey kuru Baytlahami.

¹⁶Vilist ligines hommikuti ja õhtuti, astudes välja neljakümnel päeval.

¹⁶ Filistanca din mo go, a ga maan ka kaa susubay nda wiciri. Jirbi waytaaci no a goono ga nga boŋ cabe.

¹⁷Iisai ütles oma pojale Taavetile: 'Võta nüüd oma vendade jaoks see pool vakka kõrvetatud teri ja need kümme leiba ja vii joostes leeri oma vendadele!

¹⁷ Yasse binde ne nga izo Dawda se: «Kaa sohõ ka sambu muudu fo jirmayo wo gaa, da buuru kunkuni wayo wo. Ma kond'ey da waasi wongu gata do ni nya izey se.

¹⁸Ja need kümme piimajuustu vii tuhandepealikule ja vaata järele, kas su vendade käsi käib hästi, ja võta neilt tõend!'

¹⁸ Cukku wayo wo mo, ni ma kond'ey i zambar jine bora se. Ma ni nya izey baani guna mo, k'i seeda ta.»

¹⁹Ja Saul ning nemad ja kõik Iisraeli mehed olid Tammeorus vilistite vastu sõdimas.

¹⁹ Ngey nda Sawulu yaŋ binde da Israyla alborey kulu go Ela gooro ra. I goono ga wongu nda Filistancey.

²⁰Ja Taavet tõusis hommikul vara, jättis lambad teiste hooleks, võttis oma kandami kaasa ja läks, nagu Iisai teda oli käskinud; ta jõudis vankriteleeri, kui sõjavägi sõjakisa tõstes läks välja võitlusrindele.

²⁰ Kala Dawda tun za da hinay, a na feejey naŋ hawji fo kambe ra, ka jinayey sambu ka koy, sanda mate kaŋ Yasse n'a lordi nd'a. A ga to dunkayo do ya-cine day, kala wongu marga fatta ka koy daaga meyo gaa, i goono ga kuuwa yanja se.

²¹Ja Iisrael ja vilistid seadsid endid võitluseks valmis, rinne rinde vastu.

²¹ Filistancey da Israyla na wongu daaga soola, margey na mo ye care gaa.

²²Siis jättis Taavet asjad, mida ta kandis, varahoidja kätte ja jooksis rindele; ja jõudnud sinna, küsis ta oma vendade käekäigu järele.

²² Dawda na nga jinayey naŋ jinay batukwa kambe ra ka zuru ka koy daaga meyo gaa. A kaa ka nga nya izey fo.

²³Ja kui ta nendega rääkis, vaata, siis tuli kahevõitleja vilist Gatist, Koljat nimi, vilistite ridadest üles ja rääkis neidsamu sõnu; ja Taavet kuulis pealt.

²³ A goono ga salaŋ d'ey, kala Gat wane Filistance beero din go, kaŋ se i ga ne Goliyat. A fatta Filistancey daaga ra ka doŋ sanney dumi ci koyne. Dawda mo maa r'ey.

²⁴Ja kui Iisraeli mehed nägid seda meest, siis nad põgenesid kõik tema eest ja kartsid väga.

²⁴ Israyla alborey kulu binde, waato kaŋ i di bora, i zuru a se. I goono ga humburu gumo.

²⁵Ja üks Iisraeli mees ütles: 'Kas näete seda meest, kes üles tuleb? Ta tuleb muidugi Iisraeli teotama. Aga selle mehe, kes lööb tema maha, lubab kuningas teha väga rikkaks; ta annab temale oma tütre ning vabastab maksust ta isakoja Iisraelis.'

²⁵ Israyla borey binde ne: «Araŋ di boro wo kaŋ fatta ka kay? Daahir nga ma Israyla wow se no a fatta. A ga ciya mo boro kaŋ n'a wi, bonkoono g'a koy yulwandi nda arzaka boobo, a g'a no mo nga ize wayo. A ga bora windo mo kaa jangal Israyla ra.»

²⁶Ja Taavet küsis meestelt, kes seisid ta juures, öeldes: 'Mida saab see mees, kes lööb selle vilisti maha ja kustutab teotuse Iisraeli pealt? Sest kes on see ümberlõikamata vilist, et ta teotab elava Jumala väehulki?'

²⁶ Kala Dawda salaŋ da borey kaŋ yaŋ goono ga kay nga jarga k'i hã ka ne: «Ifo no i ga te bora kaŋ na Filistanco wo wi se, a na wowi hari hibandi ka kaa Israyla gaa mo? May ga ti nga binde, Filistanco wo, kaŋ sinda dambanguyaŋ, hal a ma kaa ka Irikoy fundikoono wongu marga wow?»

²⁷Ja rahvas rääkis temale, mis oli kõneldud, ja ütles, mida saab mees, kes lööb Koljati maha.

²⁷ Jama mo tu a se da sanni woodin ka ne: «Yaadin no i ga te bora kaŋ n'a wi din se.»

²⁸Aga Eliab, Taaveti vanem vend, kuulis, kui ta meestega rääkis, ja Eliabi viha süttis põlema Taaveti vastu ja ta ütles: 'Mispärast sina siia tulid? Ja kelle hoolde sa jätsid selle väikese karja sinna kõrbe? Ma tunnen küll su ülbust ja su südame kurjust! Sa tulid muidugi selleks, et näha taplust.'

²⁸ Eliyab, a beere beero maa waato kaŋ a goono ga salaŋ da borey. Kala Eliyab bine tun Dawda boŋ da konni. A ne: «Ifo ka kande nin neewo? May kambe ra no ni na feeji gure-gurey naŋ saajo ra? Ay na ni boŋbeera da ni bina laalayaŋo bay, zama ni kaa no ni ma wongu gomdo se.»

²⁹Aga Taavet vastas: 'Mida ma siis nüüd olen teinud? Eks see olnud ju ainult kõnelus?'

²⁹ Dawda ne: «Sohõ ifo no ay te? Manti ay salaŋ hinne day no?»

³⁰Siis ta pöördus tema juurest ühe teise poole ja küsis sedasama; ja rahvas vastas temale, nagu varem oli olnud kõnet.

³⁰ A bare ka fay d'a, ka ye ka koy boro fo do. A salaŋ d'a sanda waato wano dumi. Borey mo ye ka tu a se sanda sanni zeena cine.

³¹Aga kui neid sõnu kuuldi, mis Taavet rääkis, jutustati neist Saulile ja Saul laskis tema tuua.

³¹ Waato kaŋ i maa sanno kaŋ Dawda ci, i n'i dede Sawulu se. Nga mo donton a ma kaa.

³²Ja Taavet ütles Saulile: 'Ärgu lasku keegi tema pärast oma julgust langeda! Su sulane läheb ja võitleb selle vilistiga.'

³² Dawda binde ne Sawulu se: «Boro kulu bine ma si pati boro wo sabbay se. Ay, ni bannya ga koy ka yanje nda Filistanco wo.»

³³Aga Saul ütles Taavetile: 'Ei suuda sina minna selle vilisti vastu, et temaga võidelda, sest sa oled noor, tema on aga noorest põlvest peale sõjamees.'

³³ Sawulu ne Dawda se: «Ni si hin ka tun Filistanco wo gaa, ka ne ni ga yanje nd'a, zama ni ya arwasu no jina, nga mo wongu boro no za a go arwasu.»

³⁴Siis ütles Taavet Saulile: 'Su sulane oli oma isa lammaste ja kitsede karjane. Kui tuli lõvi või karu ja viis lamba karjast ära,

³⁴ Dawda ne Sawulu se: «Doŋ ay, ni bannya goono ga nga baabo feejiyaŋ kuru. Da muusu beeri wala urs* kaa ka feej'ize fo di kuro ra,

³⁵siis ma läksin temale järele ja lõin ta maha ning päästsin saagi tema suust; ja kui ta tõusis mu vastu, siis ma haarasin tal habemest kinni, lõin ta maha ja tapsin ta.

³⁵ kal ay m'a gana k'a kar ka almano faaba a meyo ra. Waato kaŋ a naan ka tun ay gaa mo, ay n'a di a kaaba gaa k'a kar ka wi.

³⁶Su sulane on niihästi lõvi kui karu maha löönud; ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulki.'

³⁶ Ay, ni bannya na muusu beeri kar, nga nda urs kulu. Filistanco wo mo kaŋ si dambangu ga ciya i ra afo cine, za kaŋ a na Irikoy fundikoono wongu marga wow.»

³⁷Ja Taavet ütles: 'Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.' Siis ütles Saul Taavetile: 'Mine, ja Issand olgu sinuga!'

³⁷ Dawda ne mo: «Rabbi kaŋ n'ay faaba muusu beeri nda urs kambe ra, a g'ay faaba Filistanco wo mo kambe ra.» Sawulu mo ne Dawda se: «Ma koy. Rabbi ma goro ni banda.»

³⁸Ja Saul pani oma riided Taavetile selga, andis temale vaskkübara pähe ja pani temale raudrüü selga.

³⁸ Sawulu mo na nga bankaara daŋ Dawda gaa, ka guuru-say wongu fuula daŋ a se a boŋo gaa, ka guuru kwaay mo daŋ Dawda gaa.

³⁹Ja Taavet pani tema mõõga enesele riiete peale vööle ja katsus kõndida, ta ei olnud ju nendega harjunud; aga Taavet ütles Saulile: 'Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.' Ja Taavet võttis need oma seljast ära.

³⁹ Dawda mo na Sawulu takuba koto nga bankaarayey boŋ. A soola nga ma tun (zama a mana si jina bo). Kala Dawda ne Sawulu se: «Ay si hin ka dira nda woone yaŋ wo zama ay man'i si ka di jine.» Dawda binde n'i kaa.

⁴⁰Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu.

⁴⁰ Kal a na nga kuray goobo sambu nga kambe ra, a na tondi ize yutto gu suuban gooro ra, k'i daŋ nga kuray zika ra kaŋ go a se, danga nga foola nooya. Finga-finga mo go a kambe ra. Kal a sosoro ka maan Filistanca do haray.

⁴¹Ja vilist tuli ning ligines üha Taavetile, ja mees, kes kandis ta kilpi, tema ees.

⁴¹ Filistanca mo soobay ka kaa, a go ga maan Dawda. Bora kaŋ go g'a korayo jare mo go a jine.

⁴²Vilist vaatas ja nägi Taavetit, aga ei pannud teda millekski, sest too oli noor, punapalgeline ja kauni välimusega.

⁴² Amma waato kaŋ Filistanca guna-guna ka di Dawda, kal a dond'a, zama a go, arwasu hinne no, idaara no, kaŋ moyduma ga boori.

⁴³Ja vilist ütles Taavetile: 'Kas ma olen koer, et sa tuled mu juurde kepiga?' Ja vilist sajatas Taavetit oma jumalate nimel.

⁴³ Filistanca mo ne Dawda se: «Ay ya hansi no, kaŋ ni ga kaa ay do da goobu?» Filistanca mo na Dawda wow nda nga toorey maa.

⁴⁴Siis ütles vilist Taavetile: 'Tule mu juurde, ja ma annan su liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!'

⁴⁴ Filistanca ne Dawda se koyne: «To ne ay do, ay mo ya ni hamo no beene curey da ganji hamey se.»

⁴⁵Aga Taavet ütles vilistile: 'Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.

⁴⁵ Dawda binde ne Filistanca se: «Nin wo, ni goono ga kaa ay do da takuba da yaaji da lolo, amma ay wo, ay kaa ni do Rabbi Kundeykoyo maa ra, Irikoy, Israyla wongu kunda Koyo, nga kaŋ ni kayna.

⁴⁶Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su maha lööksin ja su pea raiuksin; ja ma annan vilistite sõjaväe laibad täna lindudele taeva all ja metsloomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada, et Iisraelil on Jumal!

⁴⁶ Hunkuna Rabbi ga ni daŋ ay kambe ra. Ay mo, ay ga ni kar, ya ni boŋo dagu ka kaa ni gaa. Hunkuna mo ay ga Filistancey wongu marga buukoy nooyandi beene curey da ganji hamey se. Zama ndunnya kulu ma bay kaŋ Irikoy go no Israyla do haray.

⁴⁷Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa mitte mõõga ega piigi abil, sest see on Issanda võitlus ja tema annab teid meie kätte!'

⁴⁷ Jama wo kulu ma bay mo kaŋ Rabbi no ga faaba, kaŋ manti nda takuba wala nda yaaji bo, zama wongo ya Rabbi wane no. Nga mo g'araŋ daŋ iri kambe ra.»

⁴⁸Ja sündis, kui vilist tõusis ja tuli ning lähenes, et Taavetit kohata, siis ruttas Taavet ja jooksis rinde poole vilistile vastu.

⁴⁸ A ciya binde, waato kaŋ Filistanca tun ka kaa, a maan zama nga ma kubay da Dawda. Kala Dawda waasu da cahãyaŋ. A zuru ka koy daaga me gaa, nga ma kubay da Filistanca.

⁴⁹Ja Taavet pistis käe pauna, võttis sealt kivi ja lingutas ning tabas vilistit otsaette; kivi tungis laupa ja ta langes silmili maha.

⁴⁹ Dawda na kambe daŋ nga zika ra ka tond'ize kaa a ra. A n'a feeni ka taŋ ka Filistanca kar d'a sukuto gaa. Tondo mo fiji a sukuto ra, Filistanca kaŋ ganda birante moyduma boŋ.

⁵⁰Nõnda sai Taavet vilistist jagu lingu ja kiviga; ta lõi vilisti maha ja surmas tema; aga Taavetil ei olnud mõõka käes.

⁵⁰ Yaadin no Dawda te zaama nd'a Filistanca boŋ. A na Filistanca kar k'a wi da finga-finga nda tond'ize, amma takuba si Dawda kambe ra.

⁵¹Siis Taavet jooksis ning astus vilisti juurde ja võttis tema mõõga, tõmbas tupest ja surmas tema ning raius sellega ta pea maha. Ja kui vilistid nägid, et nende kangelane oli surnud, siis nad põgenesid.

⁵¹ Waato din gaa no Dawda zuru ka koy kay Filistanca boŋ k'a takuba za. A n'a foobu ka kaa nyaŋo ra, k'a wi. A n'a boŋo pati nda takuba. Saaya kaŋ cine Filistancey di ngey gorzo beero bu, i zuru.

⁵²Aga Iisraeli ja Juuda mehed tõusid ning tõstsid sõjakisa ja nad ajasid vilisteid taga kuni Gati teelahkmeni ja kuni Ekroni väravateni; ja mahalöödud vilistid langesid Saaraimi teele, kuni Gati ja Ekronini.

⁵² Israyla jama nda Yahuda jama binde tun da kuuwayaŋ ka Filistancey gana kal i koy gooro do, kala Ekron meyey gaa. Filistancey kaŋ yaŋ maray mo kaŋ fonda boŋ ka koy Saarayim, kal a ma koy hala Gat da Ekron me.

⁵³Siis lõpetasid Iisraeli lapsed vilistite tagaajamise, pöördusid tagasi ja riisusid nende leerid paljaks.

⁵³ Israyla izey ye ka kaa ka fun Filistancey banda. I n'i gata jinayey ku.

⁵⁴Ja Taavet võttis vilisti pea ning viis selle Jeruusalemma, aga tema sõjariistad pani ta oma telki.

⁵⁴ Dawda mo na Filistanca boŋo sambu ka kand'a Urusalima*, amma a n'a wongu jinayey jisi nga fuwo ra.

⁵⁵Kui Saul nägi Taavetit vilisti vastu välja minevat, küsis ta väepealik Abnerilt: 'Kelle poeg see noor mees on, Abner?' Ja Abner vastas: 'Nii tõesti kui sa elad, kuningas, ma ei tea.'

⁵⁵ Amma waato kaŋ Sawulu di Dawda fatta ka kay ka karba nda Filistanca, kal a ne Abner kaŋ ci wonkoyo se: «Abner, arwaso wo binde, may ize no?» Abner ne: «Ay ze da ni fundo, ya bonkoono, ay si bay.»

⁵⁶Siis ütles kuningas: 'Sa küsi, kelle poeg see noor mees on!'

⁵⁶ Bonkoono ne: «Kala ni ma hã boro kaŋ ize no, arwaso wo.»

⁵⁷Ja kui Taavet vilistit maha löömast tagasi tuli, siis võttis Abner tema ja viis Sauli ette; ja vilisti pea oli tal käes.

⁵⁷ Waato kaŋ Dawda kaa ka fun Filistanca wiyaŋo do, Abner n'a sambu ka kand'a Sawulu jine. Filistanca boŋo go Dawda se a kamba ra.

⁵⁸Ja Saul küsis temalt: 'Kelle poeg sa oled, noor mees?' Ja Taavet vastas: 'Ma olen su sulase, petlemlase Iisai poeg.'

⁵⁸ Sawulu ne a se: «Ya nin arwaso, ni ya may ize no?» Dawda tu ka ne: «Ay ya ni tamo Yasse, Baytlahami bora ize no.»