¹Ja kui Taavet oli kõneluse Sauliga lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.

¹ Waato kaŋ a salaŋ Sawulu se ka ban, kala Yonata da Dawda biney ye care gaa. Yonata ba r'a mo sanda nga fundo cine.

²Ja Saul võttis tema selsamal päeval enese juurde ega lasknud teda minna tagasi isakodusse.

² Sawulu mo n'a sambu han din hane. A mana naŋ Dawda ma ye nga baabo kwaara koyne.

³Ja Joonatan tegi Taavetiga liidu, sest ta armastas teda nagu oma hinge.

³ Saaya din Yonata nda Dawda na sappa te, zama Yonata ga ba r'a sanda nga fundo cine.

⁴Ja Joonatan võttis ära oma ülekuue, mis tal seljas oli, ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided koos oma mõõga, ammu ja vööga.

⁴ Yonata mo na kwaayo kaŋ go nga jinda gaa din foobu ka no Dawda se, da nga bankaarayey hala nda baa nga takuba nda nga birawo da nga guddama.

⁵Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.

⁵ Dawda ga koy mo nangu kulu kaŋ Sawulu g'a donton. A muraadey mo laakal wane yaŋ no. Sawulu n'a daŋ wongu boro fo yaŋ boŋ. Haya boori mo jama kulu diyaŋ gaa, hala nda Sawulu goy-teerey mo do.

⁶Ja kui nad olid kodu poole tulemas, pärast seda kui Taavet oli vilisti maha löönud, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega.

⁶ A ciya binde, waato kaŋ i goono ga kaa, kaŋ Dawda ye ka fun Filistancey halaciyaŋo do, kala wayborey fatta Israyla kwaarey kulu ra. I goono ga doon ka gaan, ngey ma bonkoono Sawulu kubay se da can-caŋ da farhã da moolo hamni-hinza-koy yaŋ.

⁷Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'

⁷ Can-caŋ karyaŋo ra mo, wayborey soobay ka doon care se ka ne: «Sawulu na nga wane zambarey wi, Dawda mo nga zambar-zambarey.»

⁸Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: 'Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!'

⁸ Sawulu binde futu gumo. Sanno din n'a bina sara. A ne: «I na Dawda no zambar zambaryaŋ, amma ay wo zambaryaŋ hinne no i n'ay no. Ifo ka cindi a se koyne sohõ kala koytaray?»

⁹Ja sellest päevast alates hakkas Saul Taavetile kõõrdi vaatama.

⁹ Han din hane ka koy jina binde, Sawulu na Dawda gullu.

¹⁰Järgmisel päeval tuli kuri vaim Jumalalt võimsasti Sauli peale ja ta märatses kojas: Taavet mängis siis oma käega kannelt nagu alati, aga Saulil oli piik käes.

¹⁰ A suba kala biya laalo fo fun Irikoy do ka zumbu Sawulu boŋ da gaabi gumo, hal a follo nga windo bindi ra. Amma Dawda soobay ka moolo kar da nga kambe mate kaŋ a doona ka te. Sawulu mo go nda nga yaajo ga gaay nga kambe ra.

¹¹Ja Saul viskas piigi ning mõtles: 'Ma naelutan Taaveti seina külge.' Aga Taavet tõmbus kaks korda tema eest kõrvale.

¹¹ Kala Sawulu na Dawda hay ka hatta nda yaajo, zama a ne: «Ay ga Dawda hay no k'a korab k'a ta cinaro gaa.» Dawda mo mulay a jine sorro hinka.

¹²Saul kartis Taavetit, sest Issand oli temaga, olles aga Saulist lahkunud.

¹² Sawulu go ga humburu Dawda zama Rabbi go a banda, a fay da Sawulu mo.

¹³Siis Saul eemaldas Taaveti oma ligidusest ja pani ta tuhandepealikuks; nõnda läks Taavet välja ja tuli tagasi rahva eesotsas.

¹³ Woodin sabbay se no Sawulu n'a kaa nga do k'a daŋ a ma ciya sooje zambar jine boro. A goono ga koy-da-ye te jama jine.

¹⁴Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Issand oli temaga.

¹⁴ Dawda mo na laakal cabe nga muraadey kulu ra. Rabbi mo go a banda.

¹⁵Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.

¹⁵ Waato kaŋ Sawulu faham kaŋ Dawda goono ga laakal cabe gumo, kal a humbur'a.

¹⁶Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.

¹⁶ Amma Israyla nda Yahuda kulu ga ba Dawda gumo, zama a goono ga koy-da-ye te i jine.

¹⁷Siis ütles Saul Taavetile: 'Vaata, ma annan sulle naiseks oma vanema tütre Meerabi; ole mul ainult vahva ja võitle Issanda võitlusi!' Sest Saul mõtles: 'Ärgu tabagu teda minu käsi, vaid tabagu teda vilistite käsi!'

¹⁷ Kala Sawulu ne Dawda se: «Guna, ay ize way beero neeya, Merab. Ay ga ni no nd'a a ma ciya ni wande. Kala ni ma ciya ize yaarukom ay se, ma Rabbi tangamey te.» Zama Sawulu goono ga ne: «Ay wo bumbo, ay s'ay kambe dake a gaa, kala day Filistancey kambe ma te d'a.»

¹⁸Aga Taavet vastas Saulile: 'Mis olen mina ja mis on mu elu, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?'

¹⁸ Dawda ne Sawulu se: «May ci ay? Ifo no ka bara ay se mo, ifo no ay baaba windo mo Israyla ra, hala ay ma ciya bonkoono anzuray?»

¹⁹Ja kui aeg tuli, mil Sauli tütar Meerab pidi antama Taavetile, anti ta naiseks meholatlasele Adrielile.

¹⁹ Amma a ciya, saaya kaŋ cine i ga hima ka Merab, Sawulu ize no Dawda se, kal a go, i n'a hiijandi Adriyel, Meholati bora se.

²⁰Aga Sauli tütar Miikal armastas Taavetit; ja kui sellest Saulile teatati, siis oli see asi temale meelepärane.

²⁰ Amma Sawulu ize wayo kaŋ se i ga ne Mikal ga ba Dawda. I ci Sawulu se, haya kaan a se mo.

²¹Saul mõtles: 'Ma annan Miikali temale, et too saaks talle püüdepaelaks ja et teda tabaks vilistite käsi.' Ja Saul ütles Taavetile: 'Sa võid nüüd teisega saada mu väimeheks.'

²¹ Sawulu mo ne: «Ay g'a no nd'a, a ma ciya a se hirrimi, Filistancey kambe mo ga gaaba nd'a.» Woodin se no Sawulu ne Dawda se: «Hunkuna sorro hinkante neeya kaŋ ni ga ciya ay anzuray.»

²²Ja Saul käskis oma sulast: 'Rääkige Taavetiga salaja ja öelge: Vaata, kuningal on sinust hea meel ja kõik ta sulased armastavad sind: seepärast hakka nüüd kuninga väimeheks!'

²² Sawulu na nga goy-teerey lordi mo ka ne: «Wa salaŋ nda Dawda tuguyaŋ ra, ka ne: ‹Guna, bonkoono ga farhã nda nin, a goy-teerey kulu mo ga ba nin. A binde sohõ ni ma ciya bonkoono anzuray.› »

²³Ja Sauli sulased kõnelesid need sõnad Taaveti kõrvu; aga Taavet ütles: 'On siis teie meelest lihtne asi hakata kuninga väimeheks? Mina olen ju vaene ja tähtsuseta mees.'

²³ Sanney din binde bonkoono tamey n'i ci Dawda hangey ra. Amma Dawda ne: «Araŋ wo do haray, hari doogono no boro ma ciya bonkoono anzuray? A go, ay ya talka no, kaŋ sinda beeray mo.»

²⁴Ja Saulile jutustasid tema sulased, öeldes: 'Taavet on rääkinud seesuguseid sõnu.'

²⁴ Kala Sawulu goy-teerey ne a se: «Sanney wo no Dawda ci.»

²⁵Siis ütles Saul: 'Öelge Taavetile nõnda: Kuningas ei hooli mõrsjahinnast, vaid sajast vilistite eesnahast, et kätte maksta kuninga vaenlastele.' Aga Saul arvestas, et Taavet langeb vilistite käe läbi.

²⁵ Sawulu mo ne: «Ya-cine no araŋ ga ci Dawda se: ‹Bonkoono si ba hiijay nooru, kala day Filistance zangu fo jofolo kuurey, zama i ma fansa sambu bonkoono ibarey boŋ.› » Amma Sawulu miila no a ma naŋ Dawda ma kaŋ Filistancey kambe ra.

²⁶Ja kui tema sulased need sõnad Taavetile edasi andsid, siis oli Taaveti meelest õige hakata kuninga väimeheks; ja enne kui aeg oli täis saanud,

²⁶ Waato kaŋ goy-teerey na sanni woodin yaŋ ci Dawda se, a kaan Dawda se gumo nga ma ciya bonkoono anzuray. Jirbey binde mana to,

²⁷võttis Taavet kätte ja läks, tema ja ta mehed, ja lõi vilistitest maha kakssada meest; ja Taavet tõi nende eesnahad täiearvuliselt kuningale, et saada kuninga väimeheks; ja Saul andis temale naiseks oma tütre Miikali.

²⁷ kala Dawda tun, nga nda nga borey, ka koy ka boro zangu hinka wi Filistancey ra. Dawda kande i jofolo kuurey mo, k'i toonanta kulu no bonkoono se, zama Dawda ma ciya bonkoono anzuray. Sawulu mo na nga ize wayo Mikal no Dawda se zama a ma ciya Dawda wande.

²⁸Saul nägi ja mõistis, et Issand oli Taavetiga; ja Miikal, Sauli tütar, armastas Taavetit.

²⁸ Sawulu faham mo kaŋ Rabbi go Dawda banda. Mikal, Sawulu ize wayo mo ga ba r'a.

²⁹Aga Saul kartis Taavetit üha enam; ja Saul oli Taaveti vaenlane kogu eluaja.

²⁹ Sawulu binde go day ga humburu Dawda ka tonton. Sawulu go ga ibaretaray gaay nga nda Dawda game ra waati kulu.

³⁰Aga vilistite vürstid tulid sõtta; ja iga kord, kui nad tulid välja, sündis, et Taavetil oli rohkem edu kui kõigil teistel Sauli sulastel; ja tema nimi oli väga austatud.

³⁰ Saaya din binde Filistancey jine borey fatta. A ciya mo waati kaŋ i ga fatta kulu, kala Dawda ma soobay ka laakal cabe ka bisa Sawulu goy-teerey kulu, kal a maa ciya darza hari gumo.