¹Ja Taavetile teatati ning öeldi: 'Vaata, vilistid sõdivad Keila vastu ja riisuvad rehealuseid.'

¹ I go no yaadin, kal i ci Dawda se ka ne: «Guna, Filistancey neeya, i goono ga Keyla wongu. I goono g'i kom alkama karayaŋ do.»

²Siis küsis Taavet Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema neid vilisteid lööma?' Ja Issand vastas Taavetile: 'Mine ja löö vilisteid ja päästa Keila!'

² Dawda binde na Rabbi hã ka ne: «Ya koy ka Filistancey wo kar no?» Rabbi ne Dawda se: «Ma koy ka Filistancey kar ka Keyla faaba.»

³Aga Taaveti mehed ütlesid temale: 'Vaata, me kardame juba siin Juudas, mis veel siis, kui läheksime Keilasse vilistite võitlusridade vastu!'

³ Dawda alborey binde ne a se: «Guna, baa ne Yahuda ra iri goono ga humburu, sanku fa binde d'iri koy Keyla ka gaaba nda Filistancey wongu marga?»

⁴Siis küsis Taavet taas Issandalt ja Issand kostis temale ning ütles: 'Tõuse, mine alla Keilasse, sest ma annan vilistid sinu kätte!'

⁴ Kala Dawda ye ka Rabbi hã koyne. Rabbi mo na sanno yeti a se ka ne: «Tun ka zulli ka koy Keyla, zama ay ga Filistancey daŋ ni kambe ra.»

⁵Ja Taavet läks oma meestega Keilasse ning sõdis vilistite vastu; ta viis ära nende karjad ja tekitas neile suure kaotuse; nõnda päästis Taavet Keila elanikud.

⁵ Dawda nda nga alborey binde koy Keyla. I na Filistancey wongu k'i hawey ku. I n'i kar mo da halaciyaŋ bambata. Yaadin no Dawda na Keyla gorokoy faaba nd'a.

⁶Kui Ebjatar, Ahimeleki poeg, põgenes Taaveti juurde Keilasse, tõi ta õlarüü kaasa.

⁶ A go mo waato kaŋ Abiyatar, Ahimelek izo zuru ka kaa Dawda do Keyla, a kande efod* kwaay nga kambe ra.

⁷Saulile teatati, et Taavet oli tulnud Keilasse. Ja Saul ütles: 'Jumal on ta minu kätte andnud, sest ta on ise ennast pannud tõkkesse, minnes väravate ja riividega linna.'

⁷ Koyne i ye ka ci Sawulu se ka ne Dawda kaa Keyla. Sawulu mo ne: «Irikoy n'a daŋ ay kambe ra, zama daabante no a go, za kaŋ a furo kwaara ra kaŋ gonda me daabirji nda karangaleyaŋ.»

⁸Ja Saul hüüdis kogu rahva sõtta, et minna alla Keilasse piirama Taavetit ja tema mehi.

⁸ Kala Sawulu na jama kulu ce i ma kaa wongo do, i ma koy Keyla, zama i ma Dawda nda nga alborey kulu daŋ game k'i windi.

⁹Aga Taavet sai teada, et Saul kavatses tema vastu kurja, ja ta ütles preester Ebjatarile: 'Too õlarüü siia!'

⁹ Amma Dawda bay kaŋ Sawulu goono ga hasaraw dabari soola nga se. A binde ne Alfa Abiyatar se: «Ma kande efod* kwaayo neewo.»

¹⁰Ja Taavet ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal! Su sulane on tõesti kuulnud, et Saul püüab tulla Keilasse hävitama linna minu pärast.

¹⁰ Waato din gaa no Dawda ne: «Ya Rabbi, Israyla Irikoyo, ni tamo maa baaru, haciika Sawulu goono ga ceeci nga ma kaa ne Keyla ka kwaara halaci ay sabbay se.

¹¹Kas Keila kodanikud annavad mu tema kätte? Kas Saul tuleb alla, nagu su sulane on kuulnud? Issand, Iisraeli Jumal, ilmuta ometi oma sulasele!' Ja Issand vastas: 'Ta tuleb.'

¹¹ Keyla borey g'ay daŋ a kambe ra no? Wala cimi no Sawulu ga zulli ka kaa sanda mate kaŋ ay, ni tamo maa baaru? Ya Rabbi Irikoy, Israyla wano, ay ga ni ŋwaaray, ma ci ay, ni tamo se.» Rabbi ne a se: «A ga zulli ka kaa.»

¹²Ja Taavet küsis veel: 'Kas Keila kodanikud annavad minu ja mu mehed Sauli kätte?' Ja Issand vastas: 'Annavad küll.'

¹² Waato din gaa no Dawda ne: «Keyla borey binde ga in d'ay alborey daŋ Sawulu kambe ra no?» Rabbi ne: «I ga ni nooyandi.»

¹³Siis Taavet ja ta mehed, ligi kuussada meest, võtsid kätte ja läksid Keilast välja ning hulkusid paigast teise. Ja kui Saulile teatati, et Taavet oli Keilast pääsenud, siis ta loobus oma retkest.

¹³ Dawda nda nga alborey binde, boro zangu iddu cine no, i tun ka fun Keyla ra ka koy naŋ kaŋ ngey du a koyyaŋ daama. I ci Sawulu se ka ne Dawda kooma ka fun Keyla, kala nga mo fay da nga dirawo.

¹⁴Ja Taavet asus kõrbes mäelinnustesse, jäädes mäestikku Siifi kõrbes. Saul otsis teda taga kogu aja, aga Jumal ei andnud teda tema kätte.

¹⁴ Dawda na nga goray te saajo ra wongu fuwey ra. A goro mo Safela* ra, Zif saajo ra. Sawulu soobay k'a ceeci zaari kulu, amma Irikoy man'a daŋ Sawulu kambe ra.

¹⁵Taavet aga nägi küll, et Saul läks nõudma tema hinge. Kui Taavet oli Siifi kõrbes metsakurus,

¹⁵ Dawda faham mo kaŋ Sawulu fatta nga fundo ceeciyaŋ se. Kala Dawda mo goro Zif saaji fimbo ra.

¹⁶võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas.

¹⁶ Yonata, Sawulu izo mo tun ka koy Dawda do saaji fimbo ra. A n'a kamba gaabandi Irikoy ra.

¹⁷Ja ta ütles temale: 'Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine! Ka mu isa Saul teab seda.'

¹⁷ A ne: «Ma si humburu, zama ay baaba Sawulu kamba si du nin bo. Ni ga ciya bonkooni Israyla boŋ, ay mo ga ciya ni se ihinkanta. Ay baaba Sawulu mo bay kaŋ yaadin no.»

¹⁸Ja nad mõlemad tegid Issanda ees liidu. Ja Taavet jäi metsakurusse, aga Joonatan läks koju.

¹⁸ I boro hinka binde na sarti sambu Rabbi jine. Dawda goro saaji fimbo ra, Yonata ye ka koy nga kwaara.

¹⁹Aga siiflased läksid Gibeasse Saulile ütlema: 'Eks Taavet varja ennast meie juures metsakurus, mäelinnustes Hakila kõrgendikul, mis on lõuna pool tühja maad.

¹⁹ Waato din gaa Zif borey, ngey mo kaa Sawulu do Jibeya ka ne: «E! Manti iri do no Dawda bara ga tugu, saajo wongu fuwey ra Hacila tudo boŋ, kaŋ go saajo se dandi kambe?

²⁰Ja nüüd, kuningas, tule, millal iganes su hing igatseb tulla, ja me anname tema kuninga kätte!'

²⁰ Sohõ binde, ya nin bonkoono, ma zumbu ka koy mate kaŋ ni fundo ga ba koyyaŋo. Iri mo, iri wane ga ti iri m'a daŋ bonkoono kambe ra.»

²¹Ja Saul ütles: 'Issand õnnistagu teid, et teil on olnud kaastunnet minu vastu!

²¹ Sawulu ne: «Albarkanteyaŋ no araŋ wo, Rabbi waney, zama araŋ ga bakar ay se.

²²Minge nüüd ja tehke veel rohkem kindlaks, uurige ja vaadake paika, kus ta jalg liigub ja kes teda seal on näinud; sest mulle on öeldud, et ta on väga kaval.

²² Wa koy, ay g'araŋ ŋwaaray. Araŋ ma tabbatandi ka tonton, araŋ ma bay. Araŋ m'a tuguyaŋo do bay mo, da bora kaŋ di a noodin, zama i ci ay se ka ne a ga caram gumo.

²³Vaadake ja uurige kõiki peidupaiku, kuhu ta võiks pugeda; ja kui on kindlaks tehtud, siis tulge tagasi minu juurde ja ma lähen siis koos teiega! Kui ta on maal, siis ma otsin tema üles kõigi Juuda tuhandete hulgast.'

²³ Araŋ binde ma faham da lokotey kulu kaŋ yaŋ ra a ga tugu, gaa araŋ ma ye ka kaa ay do da tabbat, ay mo ma koy araŋ banda. A ga ciya mo, d'a go laabo ra, kala ay m'a ce gana, y'a kaa taray Yahudiya dumey kulu ra.»

²⁴Ja nad võtsid kätte ning läksid Sauli eel Siifi; aga Taavet ja tema mehed olid Maoni kõrbes, lagendikul lõuna pool tühja maad.

²⁴ Kala i tun ka Sawulu jin ka koy Zif. Amma Dawda nda nga borey go Mawon saajo ra, Gooru Beero ra, taasi beero se dandi kamba.

²⁵Kui Saul oma meestega läks otsima, siis teatati Taavetile ja tema läks alla Selani ning jäi Maoni kõrbe; kui Saul seda kuulis, siis ta ajas Taavetit taga Maoni kõrbes.

²⁵ Sawulu nda nga alborey koy ka Dawda ceeci. I ci Dawda se, woodin se binde a zulli ka koy tondey do. A goro mo Mawon saajo ra. Saaya kaŋ cine Sawulu maa baaru, kala a na Dawda gana Mawon saajo ra.

²⁶Aga Saul käis ühel pool mäge ja Taavet oma meestega teisel pool mäge. Ja kui Taavet ruttas minema Sauli eest ning Saul ja ta mehed piirasid Taavetit ja ta mehi, et neid kinni võtta,

²⁶ Kala Sawulu koy tudo caraw kambu fa gaa. Dawda nda nga borey mo go tudo ya-haray kambo gaa. Dawda waasu mo ka fun nga nango ra Sawulu humburkumay sabbay se, Zama Sawulu nda nga borey na Dawda nda nga borey windi k'i daŋ game, zama ngey m'i di.

²⁷siis sündis, et käskjalg tuli Sauli juurde, öeldes: 'Tõtta ja tule, sest vilistid on valgunud maale!'

²⁷ Kala diya fo mo kaa Sawulu do ka ne: «Ma waasu ka kaa, zama Filistancey kande wurrandi laabo ra.»

²⁸Siis Saul loobus Taavetit taga ajamast ja läks vilistite vastu. Sellepärast hüütakse seda paika 'Lahutuskaljuks'.

²⁸ Sawulu binde bare ka fay da Dawda ganayaŋ. A koy zama nga ma wongu nda Filistancey. Woodin se no i ga ne nango din se Sela-Hammalekot.