¹Ja Taavet läks sealt ära ning pääses Adullami koopasse. Kui tema vennad ja kogu ta isa pere sellest kuulsid, läksid nad sinna alla tema juurde.

¹ Dawda tun noodin. A yana ka koy Adullam guuso ra. Waato kaŋ a nya-izey d'a baabo windo kulu maa baaru, i koy a do.

²Ja ta juurde kogunesid kõik, kel oli kitsas käes, kel oli võlausaldaja, kes olid hinges kibestunud, ja ta sai nende pealikuks; tema juures oli ligi nelisada meest.

² Borey kulu mo kaŋ yaŋ di kayna, da borey kulu kaŋ yaŋ na garaw sambu, da borey kulu kaŋ yaŋ biney sara, i margu a do. A binde ciya i jine boro. A gonda boro zangu taaci cine nga banda.

³Sealt läks Taavet Moabi Mispasse ja ütles Moabi kuningale: 'Luba mu isa ja ema tulla seniks teie juurde, kuni ma saan teada, mis Jumal minuga teeb!'

³ Dawda binde tun noodin ka koy Mizpa, Mowab wano, ka ne Mowab bonkoono se: «Ay ga ni ŋwaaray no, ma naŋ ay baabo d'ay nyaŋo ma fatta ka goro araŋ banda hala ay ma bay haŋ kaŋ no Irikoy ga te ay se jina.»

⁴Siis ta viis nad Moabi kuninga ette ja nad elasid tema juures kogu selle aja, mis Taavet oli mäelinnuses.

⁴ A kand'ey Mowab bonkoono jine. Ngey mo goro noodin a banda duumi saaya kaŋ cine Dawda go da goray tondi boŋ wongu fuwo ra.

⁵Aga prohvet Gaad ütles Taavetile: 'Ära jää mäelinnusesse, lahku sealt ja mine Juudamaale!' Ja Taavet läks ning tuli Haareti metsa.

⁵ Annabi Gad mo ne Dawda se: «Ma si goro wongu fuwo ra. Kala ni ma tun ka koy Yahudiya laabu.» Dawda binde tun ka kaa Haret saaji beero ra.

⁶Saul sai kuulda, et Taavet ja temaga koos olevad mehed olid avastatud; Saul istus Gibeas tamariskipuu all künkal, piik käes, ja kõik ta sulased seisid ta juures.

⁶ Sawulu maa Dawda baaru kaŋ a fatta laabo ra, nga nda alborey kulu kaŋ yaŋ go a banda. Jirbey din binde Sawulu goono ga goro Jibeya tondo boŋ, boosay nya cire Rama ra, a yaajo mo go a kamba ra. A goy-teerey kulu mo go a do ga kay.

⁷Ja Saul ütles oma sulastele, kes seisid ta juures: 'Kuulge ometi, benjaminlased! Kas annab ka Iisai poeg teile kõigile põlde ja viinamägesid? Kas ta paneb teid kõiki tuhande- ja sajapealikuiks,

⁷ Sawulu binde ne nga goy-teerey se kaŋ yaŋ goono ga kay noodin a do: «Wa maa sohõ, araŋ Benyamin borey. Yasse izo wo g'araŋ no fariyaŋ da reyzin* kaliyaŋ no? Wala a g'araŋ kulu ciya jine boroyaŋ zambar-zambar wane, da zangu-zangu wane?

⁸et te kõik peate vandenõu minu vastu? Mitte ükski ei ole ilmutanud mu kõrvale, et mu poeg on teinud liidu Iisai pojaga. Mitte ükski teist ei ole mures minu pärast, et ta ilmutaks mu kõrvale, et mu poeg on ässitanud mu sulast mind varitsema, nagu see praegu on.'

⁸ hala araŋ kulu, araŋ ga me haw ay boŋ. Boro kulu si no kaŋ ci ay se waato kaŋ ay izo na amaana sarti te da Yasse izo. Boro kulu si no kaŋ maa ay bakaraw. Boro kulu si no mo kaŋ ci ay se ka ne ay izo n'ay tamo daŋ a ma gaaba nda ay, hal a ma gumandi te ay se sanda hunkuna?»

⁹Siis vastas edomlane Doeg, kes seisis Sauli sulaste juures, ja ütles: 'Ma nägin Iisai poja tulevat Noobi Ahituubi poja Ahimeleki juurde,

⁹ Kala Doweg, Edom bora kaŋ goono ga kay Sawulu goy-teerey jarga tu ka ne: «Ay di Yasse izo. A koy Nob, Ahimelek, Ahitub izo do.

¹⁰kes küsis Issandalt temale nõu, andis temale teerooga ja vilist Koljati mõõga.'

¹⁰ Nga mo na adduwa te a se Rabbi gaa, a n'a no hindoonay mo. A n'a no mo Filistanca Goliyat takuba.»

¹¹Siis kuningas läkitas kutsuma preester Ahimelekit, Ahituubi poega, ja kogu ta isa sugu, kes olid preestreiks Noobis; ja need kõik tulid kuninga juurde.

¹¹ Waato din gaa no bonkoono donton ka Alfa Ahimelek, Ahitub izo da nga baabo windo kulu ce. Ngey no ga ti alfagey kaŋ go Nob ra. I kulu binde kaa bonkoono do.

¹²Ja Saul ütles: 'Kuule nüüd, Ahituubi poeg!' Ja see vastas: 'Siin ma olen, mu isand!'

¹² Sawulu mo ne: «Ni ma maa, nin Ahitub ize.» A tu ka ne: «Ay neeya, ya ay koyo.»

¹³Ja Saul küsis temalt: 'Mispärast te olete pidanud vandenõu minu vastu, sina ja Iisai poeg, et sa andsid temale leiba ja mõõga ja küsisid Jumalalt temale nõu, selleks et ta tõuseks mind varitsema, nagu see praegu on?'

¹³ Sawulu ne a se: «Ifo se no araŋ na me haw ay boŋ, nin da Yasse izo, za kaŋ ni n'a no buuru nda takuba, ni na adduwa te a se mo Irikoy gaa, zama a ma murte ay gaa, a ma gumandi te mo ay se danga hunkuna?»

¹⁴Ja Ahimelek kostis kuningale ning ütles: 'Kes on kõigi su sulaste hulgast nii ustav kui Taavet, kuninga väimees, su ihukaitsepealik ja su kojas austatu?

¹⁴ Kala Ahimelek tu bonkoono se ka ne: «May no ni goy-teerey kulu ra ga ti naanaykoy sanda Dawda cine, kaŋ go bonkoono anzuray, hala ni n'a ta ni faada ra, a gonda beeray mo ni windo ra?

¹⁵Kas ma alles täna olen hakanud temale Jumalalt nõu küsima? See on minust kaugel! Kuningas ärgu pangu seda asja süüks oma sulasele ega kogu mu isa soole, sest su sulane ei teadnud midagi kõigest sellest, ei vähem ega rohkem!'

¹⁵ Hunkuna no ay sintin ka adduwa te a se Irikoy gaa? Irikoy ma boriyandi! Bonkoono ma si taali dake ay, ni tamo boŋ, wala baa ay baabo windo boŋ, zama ay, ni tamo mana hay kulu bay sanno wo ra, hala iboobo wala ikayna no.»

¹⁶Aga kuningas ütles: 'Sa pead surema, Ahimelek, sina ja kogu su isa sugu!'

¹⁶ Bonkoono mo ne: «Ya nin Ahimelek, daahir ni ga bu day no, nin da ni baaba windo kulu.»

¹⁷Ja kuningas ütles käsutäitjaile, kes seisid ta juures: 'Pöörduge sinna ja surmake Issanda preestrid, sest ka nende käsi on Taavetiga; kuigi nad teadsid, et ta põgenes, ei ilmutanud nemad seda mu kõrvale!' Aga kuninga sulased ei tahtnud sirutada oma kätt, et tungida kallale Issanda preestritele.

¹⁷ Bonkoono ne batukoy kaŋ goono ga kay nga do yaŋ se: «Wa bare ka Rabbi alfagey wi, zama ngey mo kambe go Dawda banda. I bay a zuru, amma i man'a bangandi ay se.» Amma bonkoono goy-teerey wangu ngey ma ngey kambe salle ka kaŋ Rabbi alfagey boŋ.

¹⁸Siis ütles kuningas Doegile: 'Pöördu sina sinna ja mine preestritele kallale!' Ja edomlane Doeg pöördus ning läks ise preestritele kallale ja tappis sel päeval kaheksakümmend viis linast õlarüüd kandvat meest.

¹⁸ Kala bonkoono ne Doweg se: «Nin wo, ma bare ka kaŋ alfagey boŋ.» Kala Edomanca Doweg bare ka kaŋ alfagey boŋ. Han din mo a na boro wahakku cindi gu wi kaŋ yaŋ go ga daabu nda lin efod* kwaay.

¹⁹Ja ta lõi preestrite linnas Noobis mõõgateraga maha nii mehed kui naised, nii lapsed kui imikud ja, samuti mõõgateraga, ka härjad, eeslid ja lambad.

¹⁹ A na alfagey kwaara Nob mo kar da takuba, alboro nda wayboro, zanka nda naanandi, da haw da farkay da feeji. I n'i kulu wi da takuba.

²⁰Pääses ainult üks Ahituubi poja Ahimeleki poeg, Ebjatar nimi, kes põgenes Taaveti juurde.

²⁰ Amma Ahimelek, Ahitub izey ra, boro fo kaŋ se i ga ne Abiyatar, nga wo yana. A zuru ka koy Dawda do.

²¹Ja Ebjatar jutustas Taavetile, et Saul oli Issanda preestrid tapnud.

²¹ A binde ci Dawda se ka ne: «Sawulu na Rabbi alfagey kulu wi.»

²²Ja Taavet ütles Ebjatarile: 'Ma teadsin juba sel päeval, kui seal oli edomlane Doeg, et ta kindlasti teatab sellest Saulile. Minu tõttu on see sündinud kõigile su isa soo hingedele!

²² Dawda ne Abiyatar se: «Han din kaŋ Edomanca Doweg go noodin, ay bay kaŋ a ga ci Sawulu se. Ay mo, ay ciya ni baaba windo borey kulu buuyaŋ sabaabu no.

²³Jää minu juurde, ära karda, sest kes püüab minu hinge, see püüab ka sinu hinge, minu juures oled sa aga kaitstud!'

²³ Ma goro ay banda. Ma si humburu, zama bora kaŋ na ni fundo ceeci goono g'ay wano mo ceeci. Zama ay do no ni ga goro ka hallasi.»