1Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
1 Waato din gaa no Dawda kaa Nob, Alfa Ahimelek do. Ahimelek mo kaa zama nga ma Dawda kubay se, a go ga jijiri. A ne a se: «Ifo ka te, kaŋ ni go ni hinne, boro kulu si ni banda?»
2Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: 'Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?'
2 Kala Dawda ne Alfa Ahimelek se: «Bonkoono no k'ay lordi nda samba fo ka ne ay se mo: ‹Boro fo kulu ma si hay fo bay muraado wo ra kaŋ ay na ni donton d'a, da haŋ kaŋ ay na ni lordi.› Ay mo na arwasey donton nangu ya-cine nda ya-cine.
3Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: 'Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
3 Sohõ binde, ifo no ka bara ni kambe ra? Kala ni m'ay no buuru kunkuni gu ay kambe ra, wala haŋ kaŋ go no kulu day.»
4Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!'
4 Alfaga mo tu Dawda se ka ne: «}waari fo kulu si no ay kambe ra, kala buuru hananta hinne kaŋ go no, hala day arwasey na ngey boŋ haggoy da wayboro.»
5Aga preester kostis Taavetile ja ütles: 'Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!'
5 Dawda mo tu alfaga se ka ne a se: «Daahir iri n'iri boŋ gaay wayboro gaa jirbi hinza wo ra, za kaŋ ay fatta ka kaa. Arwasey jinayey ya hananteyaŋ no, ba day kaŋ dirawo wo manti itiŋo fo no. Sanku fa hunkuna i ga jaŋ hananyaŋ?»
6Taavet kostis preestrile ja ütles talle: 'Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.'
6 Alfaga binde n'a no buuru hananta, zama buuru fo si noodin kala jisiyaŋ buuro kaŋ i sambu Rabbi jine zama i ma buuro barmay da idungo, sanda a sambuyaŋo hane cine.
7Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
7 Amma Sawulu borey ra afo go noodin han din hane. I n'a gaay Rabbi jine. A maa Doweg, Edom boro no, Sawulu hawjiyey jine boro no.
8Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.
8 Dawda mo ne Ahimelek se: «Ni sinda yaaji wala takuba neewo ni kambe ra? Zama ay mana kande ay takuba wala ay yaajo ay banda, zama bonkoono samba ya cahãyaŋ wane no.»
9Ja Taavet ütles Ahimelekile: 'Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.'
9 Kala alfaga ne: «Goliyat, Filistanca kaŋ ni wi Ela gooro ra din, guna a takuba go ne. A go no didijante zaara fo ra efod* kwaayo banda. Da ni ga ba, kala ni m'a sambu, zama afo si no ne kala nga hinne.» Dawda ne: «A cine si no. Kala ni m'ay no nd'a.»
10Ja preester ütles: 'Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!' Ja Taavet ütles: 'Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!'
10 Dawda tun noodin koyne Sawulu humburkumay se ka zuru han din ka koy Acis, Gat koyo do.
11Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
11 Acis bannyey binde ne a se: «Woone manti Dawda no, laabo bonkoono? Manti a se no i na doono din te i gaano do, i go ga ne: ‹Sawulu na nga zambarey wi, Dawda mo nga wane zambar-zambarey.› »
12Aga Aakisele ütlesid tema sulased: 'Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'?'
12 Dawda binde soobay ka joote nda sanney din. A binde humburu Acis, Gat koyo, gumo.
13Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
13 Kal a bare ka nga alhaalo barmay i jine, ka nga boŋ ciya sanda follokom i kambe ra. A soobay ka jeeri-jeeri yaŋ te windi me daabirjey gaa ka yollo taŋ nga kaaba gaa.
14Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
14 Kala Acis ne nga bannyey se: «Guna, araŋ di boro wo follokom no. Ifo se no araŋ kand'a ay do binde?
15Siis ütles Aakis oma sulastele: 'Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?
15 Ay wo jaŋ follokom no, hala araŋ ma kande ay se boro woone wo a ma nga folla te ay jine? Boro wo no ga hin ka furo ay windo ra?»
16Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?'