¹Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: 'Tea, et sul tuleb koos minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!'

¹ Jirbey din ra, Filistancey na ngey wongu kunda margu wongu se, zama ngey ma karba nda Israyla. Acis mo ne Dawda se: «Ma bay sikka si kaŋ ni ga koy ay banda wongu marga ra, nin da ni jama.»

²Ja Taavet ütles Aakisele: 'Hea küll! Nüüd saad sa teada, mida su sulane suudab teha.' Ja Aakis ütles Taavetile: 'Hea küll! Ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead.'

² Dawda mo ne Acis se: «Ni bay mo haŋ kaŋ ay, ni bannya ga te.» Acis ne Dawda se: «Ay ga ni ciya ay doogaro hal abada.»

³Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta oma linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.

³ Samuwila jin ka bu. Israyla kulu mo na bu baray te a se k'a fiji Rama ra, a kwaara ra nooya. Sawulu jin ka borey kaŋ yaŋ gonda ganakoyaŋ da ziimey kulu gaaray ka kaa laabo ra.

⁴Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.

⁴ Filistancey mo margu. I kaa ka gata sinji Sunem ra. Sawulu mo na Israyla kulu margu. I na gata sinji Jilbowa tondo boŋ.

⁵Aga kui Saul nägi vilistite leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.

⁵ Waati kaŋ Sawulu di Filistancey wongu marga, a humburu gumo, a bina mo pati nda cimi.

⁶Ja Saul küsis Issandalt, aga Issand ei vastanud temale ei unenägude, uurimi ega prohvetite läbi.

⁶ Amma waato kaŋ Sawulu hã Rabbi gaa, Rabbi mana tu a se, baa hindiri ra, wala Urim* do, wala annabey do.

⁷Siis Saul ütles oma sulastele: 'Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juurde ja küsin temalt!' Ja ta sulased ütlesid temale: 'Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine.'

⁷ Gaa no Sawulu ne nga bannyey se: «Wa ceeci ay se wayboro fo kaŋ gonda ganakoyaŋ zama ay ma koy a do ka ceeci a gaa.» A bannyey binde ne a se: «Guna, wayboro fo go no En-Dor ra kaŋ gonda ganakoyaŋ.»

⁸Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest koos temaga, ja nad tulid öösel naise juurde; ja ta ütles: 'Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!'

⁸ Sawulu binde na nga boŋ barmay ka bankaaray fooyaŋ daŋ ka koy, nga nda boro hinka fooyaŋ nga banda. I kaa waybora do cin. Sawulu ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma guna ay se ganakoy biya gaakasinay do, ma tunandi ay se boro fo kaŋ ay ga ci ni se.»

⁹Aga naine vastas temale: 'Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad. Miks sa tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?'

⁹ Waybora ne a se: «Guna, ni bay haŋ kaŋ Sawulu te, kaŋ a na borey kaŋ gonda ganakoyaŋ da ziimey alandaaba laabo ra. Ifo se no ni ga hirrimi te ay se i m'ay fundo ŋwa, i m'ay to buuyaŋ gaa?»

¹⁰Aga Saul vandus temale Issanda juures, öeldes: 'Nii tõesti kui Issand elab, selle asja eest ei taba sind karistus!'

¹⁰ Sawulu ze waybora se da Rabbi ka ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, ciiti kulu si du nin woone sabbay se.»

¹¹Naine küsis: 'Keda pean laskma tõusta su ette?' Ja ta vastas: 'Lase Saamuel tõusta mu ette!'

¹¹ Saaya din waybora ne: «May no ni ga ba ya tunandi ni se?» Sawulu ne: «Ma Samuwila tunandi ay se.»

¹²Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, öeldes: 'Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!'

¹² Waato kaŋ waybora di Samuwila, waybora kuuwa nda jinde beeri. Nga din, waybora binde salaŋ Sawulu se ka ne: «Ifo se no ni n'ay fafagu? zama nin no Sawulu.»

¹³Aga kuningas ütles temale: 'Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!' Ja naine ütles Saulile: 'Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat.'

¹³ Bonkoono ne a se: «Ma si humburu. Amma ifo no ni go ga di?» Waybora ne Sawulu se: «Ay di hin fo kaŋ goono ga ziji ka fun laabo ra.»

¹⁴Siis ta küsis temalt: 'Kuidas ta välja näeb?' Ja naine vastas: 'Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas.' Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.

¹⁴ Sawulu ne a se: «Himandi fo dumi no ka bara a gaa?» Waybora ne: «Alboro zeeno fo goono ga tun beene. A go mo ga bangum ka daabu nda alkuba.» Sawulu binde faham kaŋ Samuwila no. A binde gurfa ka konda nga moyduma hala ganda ka sombu.

¹⁵Ja Saamuel küsis Saulilt: 'Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?' Ja Saul vastas: 'Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi. Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema.'

¹⁵ Samuwila mo ne Sawulu se: «Ifo se no ni g'ay tunandi, kaŋ ni g'ay zijandi?» Sawulu tu ka ne: «Ay wo, ay di kayna day no gumo, zama Filistancey kand'ay gaa wongu. Irikoy mo fay da ay. A mana ye ka tu ay se koyne annabey do wala hindirey ra. Woodin se no ay na ni ce, zama ni m'ay bayrandi nda haŋ kaŋ no ay ga te.»

¹⁶Aga Saamuel ütles: 'Mispärast sa küsid minult, kui Issand on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?

¹⁶ Samuwila ne: «Ifo se binde kaŋ ni g'ay hã, za kaŋ Rabbi fay da nin, a ciya ni yanjekaari mo?

¹⁷Issand on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Issand on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle andnud su ligimesele Taavetile.

¹⁷ Rabbi goy mo ni se sanda mate kaŋ cine a ci din ay me ra: Rabbi na mayra kortu ka kaa ni kambe ra, k'a no ni gorokasino se, kaŋ ga ti Dawda.

¹⁸Et sa ei ole kuulanud Issanda häält ega ole andnud amalekile tunda tema tulist viha, siis nüüd on Issand teinud seda sinule.

¹⁸ Zama ni mana Rabbi sanno haggoy, ni man'a futay goyo kaŋ ga koroŋ te mo Amalek boŋ. Woodin se no Rabbi na woone te ni se hunkuna.

¹⁹Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures. Issand annab vilistite kätte ka Iisraeli leeri.'

¹⁹ Woodin baa si mo, Rabbi ga nin da Israyla daŋ Filistancey kambe ra care banda. Suba nin da ni izey kulu ga bara ay banda. Rabbi ga Israyla kunda daŋ Filistancey kambe ra.»

²⁰Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu. Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.

²⁰ Sawulu to ka maa woodin, kal a kaŋ ganda sahãadin, ganda birante. A go ga humburu gumo Samuwila sanno se. Gaabi kulu mana cindi a gaahamo ra, zama a mana ŋwaari ŋwa zaaro me-a-me hala nda cino kulu mo.

²¹Aga naine tuli Sauli juurde ja, nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: 'Vaata, su teenija kuulis su häält ja ma panin oma elu kaalule ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid.

²¹ Kala waybora kaa Sawulu do. A faham ka bay mo kaŋ a kankam gumo, ka ne Sawulu se: «Guna ay, ni koŋŋa maa ni sanney. Ay n'ay fundo daŋ kataru ra, ay na hanga jeeri ni sanno kaŋ ni ci ay se gaa mo.

²²Ja nüüd kuule ometi ka sina oma teenija häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!'

²² Sohõ binde, ay ga ni ŋwaaray, ni mo ma maa ay, ni koŋŋa sanney. Naŋ ya kande ni se ŋwaari kayna, ni ma ŋwa, zama ni ma du gaabi hala ni ga koy.»

²³Aga ta keeldus ja ütles: 'Mina ei söö.' Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.

²³ Amma a wangu. A ne: «Ay si ŋwa.» Amma a bannyey da waybora soobay k'a faali ka hin a. Nga mo maa i sanno. A binde tun ganda laabo ra, ka goro dima boŋ.

²⁴Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.

²⁴ Nga din, waybora gonda handayze kaŋ i goono ga kuru a kwaara. Kal a waasu k'a wi. A na hamni mo sambu k'a diibi ka te buuru kaŋ sinda dalbu da hamno.

²⁵Ja ta tõi toidu Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.

²⁵ A kande ŋwaaro ka daŋ Sawulu nda nga bannyey jine. I ŋwa, woodin banda i tun cino din ra ka ngey diraw te.