¹Ja Taavet mõtles südames: 'Ühel päeval saan ma ometi otsa Sauli käe läbi; mul ei ole tõesti paremat kui põgeneda vilistite maale, siis tüdineb Saul mind edaspidi otsimast kõigist Iisraeli paigust ja nõnda ma pääsen tema käest.'

¹ Amma Dawda ne nga bina ra: «Han fo kulu ay ga bu Sawulu kambe ra. Hay kulu mana bisa ay se ya zuru ka yana ka koy Filistancey laabo ra. Sawulu mo ga nga laakalo kaa ay gaa. A si ye k'ay ceeci koyne Israyla me-a-me ra. Yaadin gaa no ay ga faaba a kambe ra d'a.»

²Ja Taavet võttis kätte ja läks, tema ja kuussada meest, kes olid koos temaga, Gati kuninga Aakise, Maoki poja juurde.

² Dawda binde tun ka daŋandi, nga nda boro zangu iddo kaŋ yaŋ go a banda, ka koy Acis Mayok ize do, kaŋ ga ti Gat koyo.

³Ja Taavet jäi Aakise juurde Gatti, tema ja ta mehed, igaüks oma perega, Taavetil tema kaks naist: jisreellanna Ahinoam ja Abigail, karmellase Naabali naine.

³ Dawda goro mo Acis do Gat ra, nga nda nga jama, boro kulu nda nga almayaali, Dawda mo da nga wande hinka Ahinowam, Yezreyel waybora, da Abigayil, Karmel waybora, Nabal wande zeena.

⁴Kui Saulile teatati, et Taavet oli põgenenud Gatti, siis ta ei otsinud teda enam.

⁴ I ci Sawulu se ka ne: «Dawda zuru ka koy Gat.» A mana ye k'a ceeci koyne mo.

⁵Ja Taavet ütles Aakisele: 'Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis lase anda mulle paik ühes lagendikulinnas, et ma seal võiksin elada. Sest miks peaks su sulane elama koos sinuga kuningalinnas?'

⁵ Dawda ne Acis se: «Hala day sohõ ay du gaakuri ni jine, ma yadda k'ay no nangoray saajo ra haray kwaara fo ra, zama ay ma goro noodin. Ifo no ga naŋ ay, ni bannya ma goro koytaray kwaara ra ni banda?»

⁶Nii andis Aakis temale selsamal päeval Siklagi. Sellepärast on Siklag tänapäevani Juuda kuningate päralt.

⁶ Acis binde n'a no Ziklag han din hane, woodin se no Ziklag ciya Yahuda bonkooney wane hala hunkuna.

⁷Ja aega, mis Taavet elas vilistite maal, oli aasta ja neli kuud.

⁷ Gora kaŋ Dawda te Filistancey laabo ra, jiiri fo da handu taaci no.

⁸Taavet läks siis oma meestega ja nad tungisid kallale gesurlastele, girslastele ja amalekkidele, sest need olid maa elanikud muistsest ajast, kuni Suuri teelahkmeni ja kuni Egiptusemaani.

⁸ Dawda nda nga alborey binde ga tun ka konda wurrandi Gesurancey da Jirzancey da Amalekancey do haray, zama za doŋ woodin yaŋ no ga ti laabo gorokoy, da ni ga gana Sur kala ma kaa hala Misira laabu.

⁹Ja Taavet hävitas maa ega jätnud elama ei meest ega naist; aga ta võttis lambad, kitsed, veised, eeslid, kaamelid ja riided, pöördus siis tagasi ja tuli Aakise juurde.

⁹ Dawda na laabo kar mo. A mana alboro wala wayboro naŋ da fundi. A na feejey da hawey da farkayey da yoy da bankaarayey mo ku. A bare koyne ka ye Acis do.

¹⁰Ja kui Aakis küsis: 'Eks te teinud täna röövretke?', siis vastas Taavet: 'Jah, Juuda Lõunamaale või Jerahmeeli Lõunamaale või keenlaste Lõunamaale.'

¹⁰ Acis ne: «Man gaa no araŋ na wurrandi te hunkuna?» Dawda ne: «Yahuda se Negeb* haray, da Yera-Melancey se Negeb haray, da Kenancey se Negeb haray.»

¹¹Taavet ei jätnud elama ei meest ega naist, et tuua neid Gatti, sest ta mõtles: 'Muidu võiksid need meist jutustada ja öelda: Taavet tegi nõnda ja niisugune oli ta viis kogu selle aja, mil ta elas vilistite väljadel.'

¹¹ Dawda mana alboro wala wayboro naŋ da fundi kaŋ ga kande baaru Gat ra. A ne: «I ma si konda iri baaru ka ne: ‹Ya-cine no Dawda te.› » Yaadin cine mo no a bara a jirbey kulu, waati kaŋ a goro Filistancey laabu.

¹²Aga Aakis uskus Taavetit ja mõtles: 'Ta on teinud ennast hoopis vastumeelseks oma rahva juures Iisraelis ja jääb igavesti mulle sulaseks.'

¹² Acis mo na Dawda cimandi ka ne: «A na nga borey Israyla daŋ i m'a fanta gumo. Woodin se no a ga ciya ay tamo hal abada.»