1Ja siiflased tulid Gibeasse Saulile ütlema: 'Eks Taavet varja ennast Hakila künkal, ida pool tühja maad?'
1 Kala Zif borey kaa Sawulu do Jibeya ra. I goono ga ne: «Manti Hacila tudo kaŋ ga taasi beero do haray guna, a boŋ no Dawda bara ga tugu?»
2Ja Saul võttis kätte ning läks alla Siifi kõrbe, ja koos temaga kolm tuhat Iisraeli valitud meest, et otsida Taavetit Siifi kõrbest.
2 Sawulu binde tun ka zulli saajo kaŋ go Zif haray ra. Israyla boro suubanante sanda boro zambar hinza cine go a banda Dawda ceeciyaŋ se Zif saajo ra.
3Ja Saul lõi leeri üles Hakila künkale, mis on tee ääres ida pool tühja maad. Aga Taavet viibis kõrbes ja kui ta sai aru, et Saul oli tulnud kõrbe temale järele,
3 Sawulu binde na nga gata sinji Hacila tudo ra kaŋ goono ga taasi beero do haray guna fonda boŋ. Amma Dawda goono ga goro saajo ra. A di mo Sawulu goono ga nga ce gana saajo ra.
4siis läkitas Taavet maakuulajaid ja sai teada, et Saul oli tõesti tulnud.
4 Dawda binde na ma-cararayaŋ daŋ. A du ka bay mo kaŋ daahir Sawulu kaa.
5Ja Taavet võttis kätte ning tuli paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud; ja Taavet nägi kohta, kus Saul ja tema väepealik Abner, Neeri poeg, magasid; Saul magas vankriteleeris ja rahvas oli leeris tema ümber.
5 Dawda tun ka kaa nango kaŋ Sawulu na nga gata sinji din. Dawda di nango kaŋ Sawulu bara ga kani da Abner, Ner izo, Sawulu wonkoyo. Sawulu goono ga kani dunkayo do. A borey go ga zumbu a windanta.
6Taavet võttis sõna ja rääkis hett Ahimelekiga ja Abisaiga, Seruja pojaga, Joabi vennaga, öeldes: 'Kes tuleb koos minuga Sauli juurde leeri?' Ja Abisai vastas: 'Mina tulen koos sinuga.'
6 Kala Dawda tu ka ne Ahimelek, Hittance, da Abisay Zeruwiya ize Yowab kayne se: «May no ga koy gata ra ay banda Sawulu do?» Abisay ne: «Ay wo ga koy ni banda.»
7Nõnda tulid Taavet ja Abisai öösel rahva juurde, ja vaata, Saul oli heitnud magama vankriteleeris ning tema piik oli maasse lööduna ta peatsis; Abner ja rahvas aga magasid tema ümber.
7 Dawda da Abisay binde kaa borey do cin. A go mo Sawulu go ga kani ka jirbi dunkayo bindo ra. A yaajo mo go ga sinji ganda a boŋo do haray. Abner mo, da borey kulu go ga kani k'a windi.
8Ja Abisai ütles Taavetile: 'Jumal on täna andnud sinu vaenlase su kätte. Ja nüüd luba, ma löön ta piigiga maa külge! Üksainus hoop - teist ei ole mul tema jaoks vaja.'
8 Waato din binde Abisay ne Dawda se: «Irikoy na ni ibara daŋ ni kambe ra hunkuna. Sohõ binde, ay ga ni ŋwaaray, kala ma naŋ ay m'a hay da yaajo, karyaŋ folloŋ. Y'a korab k'a ta laabo gaa. Ay si ye k'a kar sorro hinkanta koyne.»
9Aga Taavet vastas Abisaile: 'Ära teda hukka! Sest kes võiks karistamata pista oma käe Issanda võitu külge?'
9 Dawda ne Abisay se: «Ma s'a halaci, zama may no ka gonda hina a ma kambe salle Rabbi wane suubananta boŋ, a ma jaŋ taali?»
10Ja Taavet ütles: 'Nii tõesti kui Issand elab, lööb Issand kindlasti ise teda: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa.
10 Dawda ye ka ne koyne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, Rabbi g'a kar, wala a buuyaŋ zaaro ma kaa, wala a ma koy wongu do ka halaci.
11Issanda pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Issanda võitu külge. Aga võta nüüd piik, mis on ta peatsis, ja veekruus, ja lähme!'
11 Rabbi ma boriyandi hal ay m'ay kambe salle Rabbi wane suubananta boŋ! Amma sohõ ay ga ni ŋwaaray, ma yaajo da hari zolla kaŋ go a boŋo do haray sambu, iri ma koy.»
12Ja Taavet võttis piigi ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed; ja ükski ei näinud, ei märganud ega ärganud üles, vaid nad kõik magasid, sest Issand oli lasknud tulla nende peale raske une.
12 Dawda binde na yaajo da hari zolla kaŋ go Sawulu boŋo do haray din sambu, i na ngey diraw te. Boro kulu mana di, boro kulu mana bay, afo kulu mo mana hay, zama i kulu goono ga jirbi, zama jirbi kaŋ ga kom no fun Rabbi do k'i di.
13Seejärel läks Taavet üle teisele poole ja seisis eemal mäetipus; nende vahel oli palju maad.
13 Waato din gaa Dawda daaru ka koy ya-haray kambo gaa. A kay tondo yolla gaa nangu mooro, i game ra mo gonda jandi kuuku.
14Ja Taavet hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri poega, ja ütles: 'Eks sa vasta, Abner?' Ja Abner kostis ning küsis: 'Kes sa oled, et sa hüüad kuningat?'
14 Dawda na borey da Abner, Ner izo ce ka ne: «Ya nin Abner, ni si tu?» Gaa no Abner tu ka ne: «May no, nin kaŋ ga bonkoono ce?»
15Ja Taavet ütles Abnerile: 'Eks sa ole mees? Kes on Iisraelis sinu sarnane? Aga miks sa ei valvanud oma isandat kuningat? Sest keegi rahva hulgast tuli hukkama kuningat, su isandat.
15 Dawda mo ne Abner se: «Ni wo, manti yaarukom no? May no ga hima ni cine Israyla kulu ra? Day, ifo se no ni si koyo ni bonkoono batu? Zama borey ra boro fo furo zama nga ma koyo ni bonkoono halaci se.
16Ei ole hea see asi, mis sa oled teinud. Nii tõesti kui Issand elab: te olete surmalapsed, et te ei ole valvanud oma isandat, Issanda võitut. Ja nüüd vaata, kus on kuninga piik ja veekruus, mis olid ta peatsis?'
16 Hayo wo kaŋ ni te, a si boori. Ay ze da Rabbi fundikoono, araŋ to buuyaŋ za kaŋ araŋ mana araŋ koyo batu, Rabbi wane suubananta. Sohõ binde, ma guna ka di naŋ kaŋ bonkoono yaajo, da hari zolla kaŋ go a boŋo do haray go.»
17Siis Saul tundis ära Taaveti hääle ja küsis: 'Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?' Ja Taavet vastas: 'See on minu hääl, mu isand kuningas.'
17 Sawulu binde na Dawda jinda bay ka ne: «Ya ay izo Dawda, woone ya ni jinde no?» Dawda ne: «Ya bonkoono ay koyo, ay jinde no.»
18Ja ta ütles: 'Mispärast ajab mu isand nõnda taga oma sulast? Sest mida ma olen teinud? Või mis kurja on mu käes?
18 A ye ka ne koyne: «Ifo se no ay koyo goono ga nga bannya ce konda ŋwa? Zama ifo no ay te? Wala taali woofo no ka bara ay do?
19Ja nüüd kuulgu ometi mu isand kuningas oma sulase sõnu: kui Issand on sind kihutanud minu vastu, siis saagu ta tunda ohvrilõhna; aga kui inimlapsed, siis olgu nad neetud Issanda ees, et nad tõukavad mind nüüd välja Issanda pärisosasse kuuluvusest, öeldes: Mine teeni teisi jumalaid!
19 Sohõ binde, ay ga ni ŋwaaray, naŋ bonkoono ay koyo ma maa ay, nga bannya sanney. Hala day Rabbi no ka ni daŋ ma gaaba nd'ay, a ma sargay ta. Amma da day Adam-izey no, kulu laalanteyaŋ no Rabbi jine, zama hunkuna i n'ay gaaray ya si du ka lamba Rabbi tubo gaa. I goono ga ne ay se: ‹Koy ka may tooru fooyaŋ se.›
20Aga nüüd ärgu voolaku mu veri maha Issanda palgest eemal, sest Iisraeli kuningas on läinud otsima ühtainsat kirpu, otsekui ajaks ta mägedes taga põldpüüd.'
20 Sohõ binde, ma si naŋ ay kuro ma mun ka mooru Rabbi moyduma, zama Israyla bonkoono fatta nga ma kuma ceeci se, sanda mate kaŋ cine i ga darfanda koli tondey ra.»
21Siis ütles Saul: 'Ma olen pattu teinud. Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üliväga.'
21 Kala Sawulu ne: «Ay na zunubi te. Ya ay izo Dawda, ni ma ye ka kaa, zama ay si ye ka hasaraw fo te ni se, za kaŋ ay fundo gonda darza ni jine hunkuna. A go, ay na saamotaray te, ay harta mo gumo.»
22Ja Taavet kostis ning ütles: 'Vaata, siin on kuninga piik; tulgu nüüd keegi noortest meestest ja võtku see!
22 Dawda tu ka ne: «Bonkoono yaajo neeya. Naŋ arwasey ra afo ma daaru ka kaa ne k'a ta.
23Issand tasub igaühele tema õiglust ja truudust mööda. Sest Issand andis sind täna minu kätte, aga mina ei tahtnud pista oma kätt Issanda võitu külge.
23 Rabbi mo ga bana boro kulu se a adilitara d'a naanayo boŋ. Zama Rabbi na ni daŋ ay kambe ra hunkuna, amma ay mana ta k'ay kambe salle ka gaaba nda Rabbi wane suubananta.
24Ja vaata, nagu sinu hing oli täna kallis minu silmis, nõndasamuti olgu minu hing kallis Issanda silmis ja ta päästku mind igast hädast!'
24 A go mo, sanda mate kaŋ cine ni fundo ya kuray hari no ay se hunkuna gumo, yaadin mo no ay fundo ma ciya kuray hari Rabbi diyaŋ gaa. A m'ay faaba mo masiiba kulu gaa.»
25Ja Saul ütles Taavetile: 'Ole õnnistatud, mu poeg Taavet! Mida sa iganes teed, see õnnestub sul.' Siis Taavet läks oma teed ja Saul läks tagasi koju.
25 Waato din gaa no Sawulu ne Dawda se: «Ya ay izo Dawda, ni ya albarkante no. Ni ga muraadu bambata yaŋ te. Haciika mo ni ga hin ka te zaama.» Dawda binde na nga fondo gana. Sawulu mo ye nga nango do.