¹Siis kõneles Saalomon: 'Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses.

¹ Kala Suleymanu ne: «Rabbi ne nga ga goro kubay bi tik ra.

²Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.'

² Ay mo haciika, ay na goray fu cina ni se, nangu kaŋ ni ga goro hal abada.»

³Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.

³ Kala bonkoono na nga moyduma bare ka Israyla jama kulu albarkandi, Israyla jama kulu mo go ga kay.

⁴Ja ta ütles: 'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes oma kätega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, öeldes:

⁴ A ne: «Wa Rabbi Israyla Irikoyo sifa, nga kaŋ salaŋ da nga me ay baaba Dawda se. A n'a toonandi mo da nga kambo. A ne:

⁵Sellest päevast alates, kui ma tõin oma rahva ära Egiptusemaalt, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtegi linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi, ega ole ma ka valinud ühtegi meest, kes oleks olnud vürstiks mu Iisraeli rahvale.

⁵ ‹Za hano kaŋ hane ay fun d'ay borey Misira laabo ra, yana gallu kulu suuban Israyla kundey kulu ra kaŋ ga windi cina a ra, zama ay maa ma goro noodin. Yana boro fo kulu suuban mo a ma ciya ay borey Israyla jine boro.

⁶Aga ma olen valinud Jeruusalemma, et seal oleks mu nimi, ja ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.

⁶ Amma sohõ ay na Urusalima suuban zama ay maa ma goro noodin, ay na Dawda mo suuban a m'ay jama Israyla may.›

⁷Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda, Iisraeli Jumala nimele.

⁷ Haya wo binde go ay baabo Dawda bina ra, nga ma windi cina Rabbi, Israyla Irikoyo maa se.

⁸Aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on.

⁸ Amma Rabbi ne ay baaba Dawda se: ‹Za kaŋ woodin go ni bina ra, ni ma windi cina ay maa sabbay se, ni boriyandi, za kaŋ woodin go ni bina ra.

⁹Ometi ei ehita sina koda, vaid su poeg, kes su niudeist välja tuleb, ehitab minu nimele koja.

⁹ Kulu nda yaadin, manti nin no ga windo cina bo, amma ni izo kaŋ ga fun ni gaa baso ra, nga no ga windi cina ay maa sabbay se.›

¹⁰Ja Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele.

¹⁰ Rabbi na nga sanno kaŋ a ci din toonandi mo, zama ay no ka tun ay baabo Dawda kayyaŋ nango ra. Ay goono ga goro Israyla karga boŋ, sanda mate kaŋ cine Rabbi ci din. Ay na windi cina mo Rabbi, Israyla Irikoyo maa sabbay se.

¹¹Ja ma olen sinna pannud laeka, mille sees on Issanda seadus, mille ta Iisraeli lastele andis.'

¹¹ Noodin mo ay na sundurko jisi, kaŋ ra Rabbi sappa kaŋ a te da Israyla izey din ga bara.»

¹²Siis ta astus Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed välja.

¹² Kal a kay Rabbi sargay feema jine, Israyla jama kulu jine. A na nga kambey salle.

¹³Saalomon oli valmistanud vasklava, viis küünart pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole

¹³ Zama Suleymanu jin ka guuru-say tanda te, kaŋ a salleyaŋo ga to kambe kar gu, a tafayyaŋo mo kambe kar gu, a kayyaŋo mo kambe kar hinza. A n'a sinji windo batama bindo ra. A boŋ no nga din kay ka sombu nga kangey boŋ Israyla jama kulu jine, ka nga kambey salle beene haray.

¹⁴ja ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole taevas ega maa peal, sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,

¹⁴ A ne: «Ya Rabbi, Israyla Irikoyo, Irikoy fo si no beena ra ni cine, wala ndunnya ra, kaŋ gonda alkawli nda baakasinay suuji ga gaay ni tamey se kaŋ goono ga dira ni jine da ngey biney kulu.

¹⁵sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.

¹⁵ Nin kaŋ na alkawlo kaŋ ni sambu ni tamo ay baaba Dawda se din toonandi. Haciika ni salaŋ da ni me, ni n'a toonandi mo da ni kamba, sanda mate kaŋ a go hunkuna.

¹⁶Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad hoiavad oma teed, käies mu Seaduse järgi, nõnda nagu sina oled käinud mu ees.

¹⁶ Sohõ binde, ya Rabbi, Israyla Irikoyo, kala ni ma haya kaŋ ni n'a alkawli sambu ni tamo ay baaba Dawda se din toonandi, kaŋ ni ne: ‹I si jaŋ ni se boro ay jine kaŋ ga goro Israyla karga boŋ, hala day ni izey haggoy nda ngey gora, kaŋ ga naŋ i m'ay asariya gana sanda mate kaŋ cine ni gana ay jine.›

¹⁷Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, saagu tõeks su sõna, mis sa oled kõnelnud oma sulasele Taavetile!

¹⁷ Sohõ binde, ya Rabbi, Israyla Irikoyo, ma sanno kaŋ ni ci ni tamo Dawda se din tabbatandi.

¹⁸Aga kas Jumal tõesti peaks elama koos inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.

¹⁸ Amma daahir no Irikoy ga goro borey banda ndunnya ra? A go, beeney da beeney beena, ni si ban i ra, sanku fa binde windo wo kaŋ ay cina.

¹⁹Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane palvetab sinu ees,

¹⁹ Amma kulu nda yaadin, ya Rabbi ay Irikoyo, ni ma saal ay, ni tamo adduwa d'ay ŋwaara, zama ni ma hanga jeeri ay, ni tamo hẽeno d'ay adduwa kaŋ ay goono ga te ni jine se.

²⁰et su silmad oleksid lahti päevad ja ööd selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud, et sa paned sinna oma nime ja kuuled palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!

²⁰ Zama ni moy ma bara feerante ka guna windo wo do haray cin da zaari, nango kaŋ ni ne ni ga ni maa daŋ. Zama ni ma hanga jeeri ka maa adduwa kaŋ ay, ni tamo ga te ka guna nango wo do haray.

²¹Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!

²¹ Ma hanga jeeri mo ay, ni tamo hẽeno se, da ni jama Israyla wano mo se, waati kaŋ i ga adduwa te ka guna nango wo do haray. Oho, ma maa beene ni nangora ra. Waati kaŋ ni maa mo, kala ni ma yaafa.

²²Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,

²² Da boro fo na zunubi te nga gorokasin se, hal i na bora daŋ zeyaŋ a ma ze, d'a kaa mo ka ze ni sargay feema jine windo wo ra,

²³siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!

²³ kala ni ma maa beene. Ma goy ka ciiti ni tamey se. Ni ma boro laalo koy bana k'a goyo candi ka kande a boŋ, ni ma adilante* hanandi ka bana a se mo a adilitara boŋ.

²⁴Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad ja kiidavad sinu nime, palvetavad ja anuvad su ees siin kojas,

²⁴ Waati kaŋ ni jama Israyla na goobu haŋ ngey ibarey kambe ra, zunubo kaŋ i te ni se din sabbay se, nga no, i ye ka bare ka ni maa seeda, i na adduwa da hẽeni te ni jine ne windo wo ra,

²⁵siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud neile ja nende vanemaile!

²⁵ kala ni ma maa beene. Ma ni jama Israyla zunubey yaafa, ka ye ka kand'ey laabo kaŋ ni na ngey da ngey kaayey no din ra.

²⁶Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,

²⁶ Da beena daabu hala beene hari si kaa zama i na zunubi te ni se, hala day i ga adduwa te ka nango wo guna, ka ni maa seeda, i bare mo ka fay da ngey zunubo zama ni n'i taabandi se --

²⁷siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud pärisosaks oma rahvale!

²⁷ kala ni ma maa beene. Ma ni tamey zunubo yaafa, da ni jama Israyla wano, hala ni m'i dondonandi fondo hanno kaŋ ra i ga hima ka dira. Ma ye ka hari samba ni laabo wo kaŋ ni na ni jama no tubu din boŋ.

²⁸Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlased teda rõhuvad ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,

²⁸ Da haray go laabo ra, wala balaaw, wala hayni jiray, wala bunkusyaŋ, wala do, wala nooni, wala nd'i ibarey n'i daŋ game i laabo galley ra; balaaw kulu kaŋ dumi no, wala doori kaŋ goono ga te,

²⁹siis iga palvet ja iga anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu ja sirutavad oma käed selle koja poole,

²⁹ adduwa da ŋwaaray kulu dumi kaŋ i ga te boro fo kulu se, wala mo d'a te ni jama Israyla kulu se, boro kulu ga nga balaaw da nga bine sara bay, d'a na nga kambe salle mo ka nga moyduma ye fuwo wo do haray --

³⁰kuule sina siis taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning anna igaühele tema tegusid mööda, nõnda nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned inimlaste südant,

³⁰ kala ni ma maa beene kaŋ ga ti ni nangora. Ma yaafa, ma bana boro kulu se nga goyo hina me, zama nin no g'a bina bay. (Zama nin, oho, ni hinne no ga Adam-izey biney bay).

³¹et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!

³¹ Zama i ma humburu nin, i ma dira ni fonda ra i fundey me-a-me, laabo kaŋ ni n'i kaayey no din ra.

³²Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu suure nime, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast - kui ta tuleb ja palvetab selle koja poole -,

³² Yaw sanni mo, nga kaŋ manti ni jama Israyla wane no: d'a fun laabu mooro ka kaa ni maa beera sabbay se, da ni kambe hinkoyo, da ni kambe gaabi sallanta baaru maayaŋ sabbay se, waati kaŋ i kaa ka adduwa te, i goono ga fuwo wo do haray guna,

³³kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!

³³ kala ni ma maa beene, ni nangora ra, mate kulu kaŋ yawo din ceeci ni gaa boŋ. Zama ndunnya dumey kulu ma ni maa bay, i ma humburu nin, sanda mate kaŋ cine ni jama Israyla goono ga humburu nin. I ma bay mo kaŋ windo wo kaŋ ay cina, ni maa no i g'a ce d'a.

³⁴Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlaste vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad sinu poole selle linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,

³⁴ Da ni jama koy ka wongu nda ngey ibarey, fondo kulu kaŋ dumi no ni g'i donton d'a, d'i na adduwa te ni gaa mo, i goono ga moyduma ye gallo wo kaŋ ni suuban do haray, da windo wo kaŋ ay cina ni maa sabbay se,

³⁵siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!

³⁵ kala ni ma maa i adduwa da i ŋwaarayyaŋo mo beene, m'i sanni gaabandi mo.

³⁶Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja sina vihastud nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nende vangistajad viivad neid vangi kaugemale või lähemale maale,

³⁶ I ga zunubi te ni se mo, (zama boro kulu si no kaŋ si zunubi te). Ni mo ga futu i se, ni g'i daŋ ngey ibarey kambe ra, hala ibarey din ma kond'ey ngey laabey ra k'i daŋ tamtaray laabu kaŋ ga mooru, wala kaŋ ga maan.

³⁷aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, öeldes: Me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasteks!

³⁷ Noodin laabo kaŋ i kond'ey ka daŋ tamtaray din ra, i ga ye ka fongu, i ga ye ka tuubi mo, ka ŋwaaray ni gaa noodin i tamtaray laabo ra. I ga ne: ‹Iri na zunubi te, iri na boŋ sanday te, iri na goy laalo te.›

³⁸ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest oma vangistusemaal, kuhu nad on vangi viidud, ja palvetavad oma maa suunas, mille sa oled andnud nende vanemaile, ja linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,

³⁸ I ga bare ka ye ka kaa ni do da ngey biney kulu, da ngey fundey kulu, noodin i tamtaray laabo ra, nango kaŋ ni kond'ey ka daŋ tamtaray din. I ga adduwa te ni gaa ka ngey laabo kaŋ ni n'i kaayey no do haray guna, da gallo kaŋ ni suuban, da windo kaŋ ay cina ni maa sabbay se.

³⁹siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust ja anna andeks oma rahvale, kes sinu vastu on pattu teinud!

³⁹ D'i na woodin kulu te, kala ni ma maa i adduwa d'i ŋwaarayyaŋo beene ni nangora ra. M'i cimo mo no gaabi, ma ni borey kaŋ na zunubi te ni se din yaafa.

⁴⁰Nüüd, mu Jumal, olgu siis su silmad lahti ja su kõrvad pangu tähele palvet selles paigas!

⁴⁰ Sohõ binde, ya nin ay Irikoyo, ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ni moy ma bara feerante adduwa gaa kaŋ i ga te nango wo ra, ni hangey mo ma laakal d'a.

⁴¹Ja nüüd, Issand Jumal, tõuse, tule oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas! Su preestrid, Issand Jumal, olgu õnnistusega ehitud, ja su vagad tundku rõõmu sellest, mis on hea!

⁴¹ Sohõ binde, ya Rabbi Irikoy, ma tun ka kaa ni fulanzamyaŋ nango do, nin da ni gaabo sundurko. Ya Rabbi Irikoy, ma naŋ ni alfagey ma bankaaray da faaba, ni wane hanantey mo ma farhã da gomni.

⁴²Issand Jumal, ära hülga oma võitut! Mõtle oma sulase Taaveti osadusele!'

⁴² Ya Rabbi Irikoy, ma si ni moyduma kaa ni wane kaŋ i suuban da ji tuusuyaŋ gaa. Ni ma fongu mo ni baakasinay suujo gaa ni tamo Dawda se.»