1Kui Saalomon oma palve oli lõpetanud, siis tuli taevast tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Issanda auhiilgus täitis koja.
1 Waato kaŋ Suleymanu na adduwa te ka ban, kala danji zumbu ka fun beene ka sarga kaŋ i ga ton, da sargay cindey ŋwa. Rabbi darza mo na fuwo to.
2Ja preestrid ei võinud minna Issanda kotta, sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.
2 Alfagey mo mana hin ka furo Rabbi fuwo ra, zama Rabbi darza na fuwo toonandi se.
3Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Issanda auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Issandat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti.
3 Israyla izey kulu binde go ga guna waato kaŋ danjo zumbu, Rabbi darza mo go fuwo boŋ. I na ngey boŋey sumbal, i moydumey go ganda daba boŋ. I sududu ka saabu Rabbi se. I ne: «Zama nga wo booriyankoy no, zama a baakasinay suujo ga tondo hal abada.»
4Siis ohverdasid kuningas ja kogu rahvas Issanda ees tapaohvreid.
4 Waato din gaa bonkoono da jama kulu na sargayyaŋ te Rabbi jine.
5Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks tuhat veist ning sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse; nõnda pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.
5 Bonkoono Suleymanu na sargay te da haw zambar waranka cindi hinka, da feeji zambar zangu nda waranka. Yaadin cine no bonkoono da jama kulu na Irikoy windo feeri nd'a.
6Ja preestrid seisid oma ameteis, nõndasamuti leviidid Issanda mänguriistadega, mis kuningas Taavet oli teinud, et Issandat tänada tema igavesti kestva helduse eest, iga kord kui tema, Taavet, tahtis nende abiga kiitust avaldada; nendega vastamisi puhusid preestrid pasunaid ja kogu Iisrael seisis püsti.
6 Alfagey mo go ga kay ngey goyo boŋ. Lawi borey mo gonda Rabbi se dooni jinayey, wo kaŋ yaŋ bonkoono Dawda te zama i ma Rabbi saabu d'ey se (zama a baakasinay suujo ga tondo hal abada) -- waati kulu kaŋ Dawda goono ga sifa te i goyey do. Alfagey na hilliyaŋ kar i jine, Israyla kulu mo goono ga kay.
7Ja Saalomon pühitses Issanda koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvreid ja tänuohvrite rasvu, kuna vaskaltar, mille Saalomon oli teinud, ei suutnud mahutada põletusohvreid, roaohvreid ja rasvu.
7 Suleymanu mo na windi ganda kaŋ go Rabbi fuwo jine bindo ra hanandi, zama noodin no a na sargayey kaŋ i ga ton yaŋ da saabuyaŋ sargayey maano mo ton, zama guuru-say feema kaŋ Suleymanu te mana wasa sargayey kaŋ i ga ton, da hamni sargayey, da maano ma ban a ra.
8Saalomon pidas sel ajal püha seitse päeva ja koos temaga kogu Iisrael; see oli väga suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani.
8 Suleymanu binde te jirbi iyye a goono ga sududuyaŋ batu te alwaato din ra, nga nda Israyla kulu nga banda. Jama bambata no gumo kaŋ yaŋ fun za Hamat furoyaŋo do kal a ma koy Misira gooro gaa.
9Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.
9 Zaari ahakkanta hane binde i na sududuyaŋ batu te, zama i te jirbi iyye i goono ga sargay feema feeri, jirbi iyye mo i goono ga sududuyaŋ batu te.
10Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva nende telkidesse; rahvas oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Issand oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale.
10 Handu iyyanta jirbi waranka cindi hinzanta hane no a na jama sallama i ma koy fu. I goono ga farhã ka bine kaani te gomno kaŋ Rabbi cabe Dawda se din sabbay se, da Suleymanu, d'a jama Israyla mo se.
11Kui Saalomon oli valmis saanud Issanda koja ja kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Issanda kojas ja oma kojas, oli korda läinud,
11 Kala Suleymanu na Rabbi windo da bonkoono windo mo ban. Hay kulu kaŋ furo Suleymanu bina ra nga ma te Rabbi windo ra, da nga bumbo windo ra, a n'i kulu te ka ban da albarka.
12siis ilmutas Issand ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: 'Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks.
12 Rabbi ye ka bangay koyne Suleymanu se cin ra. A ne a se: «Ay maa ni adduwa. Ay na nango wo mo suuban ay boŋ se, a ma ciya sargay teeyaŋ nangu.
13Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku,
13 D'ay na beena daabu kaŋ hari si kaa, wala mo d'ay na do lordi i ma laabo nafa ŋwa, wala mo d'ay na balaaw samba ay jama game ra,
14ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.
14 hala day ay borey kaŋ i ga ce da ay maa na ngey boŋ kaynandi ka te adduwa, k'ay moyduma ceeci, i bare mo ka fay da ngey goy laaley -- waati din gaa no ay ga maa i se beena ra, ay g'i zunubey yaafa i se mo, ya i laabo mo no baani.
15Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas.
15 Sohõ binde ay moy ga bara feeranteyaŋ, ay hangey mo ga bara feeranteyaŋ ka maa adduwa kaŋ i ga te nango wo ra se.
16Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev.
16 Zama sohõ ay na windi woone suuban, ay n'a hanandi mo, zama ay maa ma goro noodin hal abada. Oho, ay moy d'ay bina ga bara noodin duumi.
17Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi ja seadlusi,
17 Ni bumbo, hala day ni dira ay jine sanda mate kaŋ cine ni baaba Dawda na nga dirawo te, ni goy mo hay kulu boŋ kaŋ ay na ni lordi nd'a, ni n'ay hin sanney d'ay farilley kulu haggoy -- to,
18siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma tegin lepingu su isa Taavetiga, öeldes: Sul ei puudu mees, kes valitseb Iisraeli üle!
18 waati din gaa no ay ga ni mayray karga sinji, alkawlo kaŋ ay sambu ni baaba Dawda se din boŋ, kaŋ ay ne: A si jaŋ boro kaŋ ga mayray te Israyla boŋ.
19Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud, mis ma teile olen andnud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,
19 Amma hala day araŋ n'ay hin sanney d'ay lordey kaŋ ay daŋ araŋ jine furu ka fay d'ey, hal araŋ koy ka may de-koy* fooyaŋ se ka sududu i se mo,
20siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, heidan ma ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.
20 kal ay m'i dagu hal i kaajey gaa ka kaa ay laabo kaŋ ay n'i no din ra. Fuwo wo mo kaŋ ay hanandi ay maa sabbay se, ay g'a furu ka kaa naŋ kaŋ ay si di a. Ay g'a ciya yaasay da hahaarayaŋ hari ndunnya dumey kulu game ra.
21Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja küsib: Mispärast talitas Issand nõnda selle maa ja selle kojaga?
21 Fuwo wo mo kaŋ gonda beeray ya-cine, boro kulu kaŋ bisa a gaa ga jijiri ka ne: ‹Ifo se no Rabbi na woone te laabo da fuwo wo se?›
22Ja siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes tõi nad ära Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse.'
22 I ga tu mo ka ne: ‹Zama i na Rabbi ngey kaayey Irikoyo furu, nga kaŋ n'i kaa Misira laabo ra. I na de-koy fooyaŋ sambu ka sududu i se ka may i se mo. Woodin se no Rabbi na masiiba woone wo kulu candi ka kande i gaa.› »