1Kui Ahasja ema Atalja nägi, et ta poeg oli surnud, siis ta võttis kätte ja hukkas kogu kuningliku soo.
1 A ciya mo, alwaato kaŋ Ahaziya nya Ataliya di kaŋ nga izo bu, kal a tun ka fuula bandey kulu wi.
2Aga Jooseba, kuningas Joorami tütar, Ahasja õde, võttis Joase, Ahasja poja, ja viis tema surmale määratud kuningapoegade hulgast salaja ühte magamiskambrisse, tema ja ta imetaja; ja nad peitsid teda Atalja eest, nõnda et ta ei saanud surma.
2 Amma Yehosaba, bonkoono Yoram izo, Ahaziya wayme na Ahaziya izo Yowasa sambu. A n'a zay ka kaa bonkoono izey kaŋ i wi yaŋ ra, nga nd'a hampakwa. A n'i daŋ mo kaniyaŋ fu fo ra. I n'a tugu Ataliya se mo hal i mana du k'a wi.
3Ja ta oli Jooseba juures Issanda kojas peidus kuus aastat, kuna Atalja valitses maad.
3 Nga nd'a go care banda tugante Rabbi windo ra kala jiiri iddu. Ataliya na laabo may.
4Aga seitsmendal aastal läkitas Joojada kaarlaste ja ihukaitse sajapealikute järele ning laskis nad tulla enese juurde Issanda kotta; ja ta tegi nendega lepingu, vannutas neid Issanda kojas ja näitas neile kuningapoega.
4 Jiiri iyyanta ra Yehoyda donton i ma zangu-zangu jine borey ce, da doogarey waney, da batukoy waney, i ma kand'ey nga do Rabbi windo ra. Nga nd'ey na sappa te, a n'i daŋ zeyaŋ Rabbi windo ra. A n'i cabe bonkoono izo mo.
5Ja ta andis neile käsu, öeldes: 'Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, kes tuleb hingamispäeval, pidagu kuningakoja vahiteenistust,
5 A n'i lordi ka ne: «Haŋ kaŋ araŋ ga te neeya: araŋ jare hinzanta kaŋ ga furo asibti hane ga ciya bonkoono windi batukoyaŋ.
6kolmandik olgu Suuri väravas ja kolmandik väravas ihukaitse taga - koja vahiteenistust te peate pidama vaheldumisi -
6 Jare fo ga kay Furoyaŋ Meyo do haray, jare fo mo windi meyo kaŋ go batukoy banda haray. Yaadin no araŋ ga haggoy da Rabbi windo batuyaŋ ka furu care gaa.
7ja teie kaks muud rühma, kes lähevad ära hingamispäeval, pidagu Issanda koja vahiteenistust kuninga juures.
7 Araŋ sata hinkanta mo koyne, sanda borey kaŋ yaŋ ga fatta ka zumbu asibti zaaro hane, i ga haggoy da Rabbi windo batuyaŋ ka bonkoono windi.
8Asuge siis ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad käes, ja kes rivile ligineb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga juures, kui ta välja läheb või sisse tuleb!'
8 Araŋ ma bonkoono windi, boro fo kulu nda nga wongu jinay nga kambe ra. Boro kaŋ furo araŋ sasareyaŋo ra kulu, i m'a wi. Wa goro mo bonkoono banda alwaati kaŋ a ga fatta da alwaati kaŋ a ga furo.»
9Ja sajapealikud tegid kõik nõnda, nagu preester Joojada käskis, ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes tulid hingamispäeval, kui ka need, kes pidid ära minema hingamispäeval, ja nad tulid preester Joojada juurde.
9 Zangu-zangu jine borey goy hay kulu kaŋ Alfa Yehoyda n'i lordi boŋ. Afo kulu na nga borey sambu, ngey kaŋ yaŋ ga furo asibti zaaro ra da ngey kaŋ yaŋ ga zumbu asibti zaaro hane; i kaa Alfa Yehoyda do.
10Ja preester andis sajapealikuile piigid ja kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis olid Issanda kojas.
10 Alfaga mo na zangu-zangu jine borey no yaajiyaŋ da korayyaŋ kaŋ Dawda wane yaŋ no za doŋ, kaŋ go Rabbi windo ra mo.
11Ja ihukaitsjad seisid, igaühel oma sõjariistad käes, koja paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas ümber kuninga.
11 Batukoy mo kay, boro kulu nda nga wongu jinay nga kamba ra, za windo kambe ŋwaaro jarga, ka sargay feema kambo gana ka windi, ka koy ne-haray kambe wow jare fa gaa. I windi naŋ kaŋ haray bonkoono go.
12Siis tõi ta välja kuningapoja, pani temale krooni pähe ja andis tunnistuskirja kätte ja nad tõstsid tema kuningaks ning võidsid teda; ja nad plaksutasid käsi ning hüüdsid: 'Elagu kuningas!'
12 Saaya din Yehoyda fatta ka kande bonkoono izo. A na koytaray fuula daŋ a gaa k'a no seeda. I n'a didiji bonkooni, ka ji soogu a boŋ. I kobi ka ne: «Bonkoono aloomaro ma candi!»
13Kui Atalja kuulis ihukaitsjate ja rahva häält, siis ta tuli rahva juurde Issanda kotta.
13 Alwaato kaŋ Ataliya maa batukoy da jama kosongo, a kaa borey do Rabbi windo ra.
14Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures, nagu oli viisiks, ja pealikud ning pasunapuhujad olid kuninga juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid. Siis käristas Atalja oma riided lõhki ja hüüdis: 'Vandenõu! Vandenõu!'
14 A guna, kal a di bonkoono go ga kay bonjara do borey alaada boŋ, da hilli karkoyaŋ mo bonkoono do haray. I goono ga hilliyaŋ kar, laabo borey kulu go ga farhã. Saaya din Ataliya na nga bankaarayey tooru-tooru ka jinde sambu ka ne: «Amaana ŋwaari! Amaana ŋwaari!»
15Aga preester Joojada käskis sajapealikuid, sõjaväe ülemaid, ja ütles neile: 'Viige ta ridade vahelt välja, ja kes läheb temale järele, see surmake mõõgaga!' Sest preester oli öelnud: 'Ärge surmake teda Issanda kojas!'
15 Amma Alfa Yehoyda na jine borey lordi, zangu-zangu waney kaŋ yaŋ go wongu marga boŋ, ka ne i se: «W'a kaa taray soojey sasara ra. Boro kulu kaŋ n'a gana, i ma bora wi nda takuba.» (Zama alfaga* ci ka ne: «I ma s'a wi Rabbi windo ra.»)
16Siis nad panid käed ta külge; ja kui ta oli jõudnud teele, mida mööda viiakse hobuseid kuningakotta, siis surmati ta seal.
16 I n'a no fondo. Nga mo na fonda kaŋ bariyey ga furo nd'a bonkoono windo ra di, noodin no i n'a wi.
17Ja Joojada tegi lepingu Issanda ning kuninga ja rahva vahel, et nad oleksid Issanda rahvas; nõnda ka kuninga ja rahva vahel.
17 Yehoyda na sappa te Rabbi da bonkoono da borey game ra hal i ma ciya Irikoy boroyaŋ. A na afa te mo bonkoono nda jama game ra.
18Siis läks kogu maa rahvas Baali kotta ja kiskus selle maha; nad purustasid sootuks selle altarid ja kujud, ja tapsid Mattani, Baali preestri, altarite ees. Seejärel seadis preester valvurid Issanda kojale.
18 Laabo borey kulu koy Baal diina windo do k'a zeeri ka sargay feemey da toorey kulu bagu-bagu. I na Baal alfaga Mattan wi sargay feemey jine. Alfaga mo na batukoyaŋ daŋ kaŋ ga Rabbi windo batu.
19Ja ta võttis sajapealikud, kaarlased ja ihukaitsjad ning kogu maa rahva ja nad viisid kuninga Issanda kojast ning tulid ihukaitse värava kaudu kuningakotta; ja kuningas istus kuningate aujärjele.
19 Zangu-zangu jine borey, da doogarey, da zajey, da laabo borey kulu, a n'i sambu i ma ma bonkoono zumandi a ma fun Rabbi windo ra. I kaa batukoy fonda meyo gaa hala ka koy bonkoono kwaara. Bonkoono mo goro koytaray karga boŋ.
20Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui Atalja oli kuningakoja juures mõõgaga surmatud.
20 Laabo borey kulu mo soobay ka farhã, birno mo to nda laakal kanay. I na Ataliya wi da takuba bonkoono windo ra.
21 Yehowasa te bonkooni, a gonda jiiri iyye.