¹Aga Ahabil oli Samaarias seitsekümmend poega. Ja Jehu kirjutas kirja ning läkitas Samaariasse Jisreeli ülemaile, vanemaile ja Ahabi poegade hooldajaile, öeldes:

¹ Day Ahab gonda ize alboro wayye Samariya ra. Kala Yehu na tirayaŋ hantum ka samba i ma koy Samariya, Yezreyel mayraykoyey do, sanda arkusey da borey kaŋ yaŋ go ga Ahab izey biiri mo ka ne:

²'Niipea kui see kiri jõuab teie kätte, ja teie juures on ju teie isanda pojad, ja teil on ka sõjavankrid ja hobused, kindlustatud linn ja sõjariistad,

² «Sohõ da tirey wo kaa ka to araŋ do, za kaŋ araŋ jine bora izey go araŋ banda, araŋ gonda wongu torkoyaŋ da bariyaŋ, da wongu jinayey mo, kwaara mo, birni cinari no g'a windi --

³siis valige oma isanda poegadest parim ja õiglasim, pange tema ta isa aujärjele ja sõdige oma isanda soo eest!'

³ kal araŋ ma suuban bora kaŋ gonda gaakuri da daa hanno ka bisa cindey araŋ jine bora izey ra. Araŋ m'a dake nga baaba karga boŋ ka wongu araŋ jine bora kwaara se.»

⁴Aga nad kartsid üliväga ja ütlesid: 'Vaata, need kaks kuningat ei suutnud seista tema vastu, kuidas siis meie suudaksime seista?'

⁴ Amma i humburu gumo ka ne: «Guna, bonkooni hinka din mana hin ka kay a jine, sanku fa iri mo?»

⁵Ja kojaülem, linnapealik, vanemad ja hooldajad läkitasid Jehule ütlema: 'Me oleme su sulased ja teeme kõik, mida sina meid käsid! Me ei tõsta kedagi kuningaks; tee, mis sinu silmis hea on!'

⁵ Kala nga kaŋ go windo boŋ da nga kaŋ go kwaara muraadu kulu boŋ da arkusey mo, da ngey kaŋ na bonkoono izey biiri, i donton Yehu gaa ka ne: «Iri ya ni bannyayaŋ no. Hay kulu kaŋ ni n'iri lordi nd'a iri ga te, iri si boro kulu daŋ koytaray ra. Kala ni ma te haŋ kaŋ kaan ni se.»

⁶Siis ta kirjutas neile teise kirja, öeldes: 'Kui te olete minu poolt ja kuulate mind, siis võtke nende meeste, oma isanda poegade pead ja tulge homme sel ajal minu juurde Jisreeli!' Kuningapojad, kokku seitsekümmend, olid linna ülikute juures, kes neid kasvatasid.

⁶ Alwaato din gaa Yehu na tira hantum sorro hinkanta ka koy i do ka ne: «D'araŋ go ay banda, d'araŋ ga hangan ay sanno se mo, kal araŋ ma borey din, araŋ jine bora izey, boŋey kaa. Araŋ ma kaa ay do suba mãsancine Yezreyel ra.» Bonkoono izey mo, ngey boro wayye no, i go kwaara boro beerey banda, ngey kaŋ yaŋ n'i biiri.

⁷Ja kui kiri jõudis neile kätte, siis võtsid nad kõik seitsekümmend kuningapoega ja tapsid nad, panid nende pead korvidesse ja läkitasid need Jehule Jisreeli.

⁷ A ciya mo, alwaato kaŋ tira to i do, kal i na bonkoono izey di k'i wi, i boro wayya din. I n'i boŋey daŋ cillayaŋ ra, k'i samba Yezreyel.

⁸Ja käskjalg tuli ning teatas temale, öeldes: 'Kuningapoegade pead on toodud.' Ja tema ütles: 'Pange need hommikuni värava suhu kahte hunnikusse!'

⁸ Kala diya fo go, a kaa ka ci Yehu se ka ne: «I kande bonkoono izey boŋey.» A ne: «W'i margu gu hinka kwaara meyo gaa, hala susubay.»

⁹Ja hommikul läks ta välja, astus sinna ning ütles kogu rahvale: 'Teie olete süüta! Vaata, mina olen pidanud vandenõu oma isanda vastu ja olen tema tapnud. Aga kes on maha löönud kõik need?

⁹ A ciya mo, susuba ra a fatta ka kay ka ne borey kulu se: «Araŋ wo adilante yaŋ no. Guna, ay murte ay jine bora gaa k'a wi, amma may no ka woone yaŋ kulu wi?

¹⁰Teadke siis, et ei lange tühja ainuski Issanda sõna, mis Issand on rääkinud Ahabi soo kohta. Ja Issand on teinud, mis ta on rääkinud oma sulase Eelija läbi.'

¹⁰ Araŋ ma bay mo sohõ kaŋ Rabbi sanno neeya, hari si no mo kaŋ ga kaŋ ganda sanno kaŋ a ci Ahab dumo boŋ din ra. Zama Rabbi goy ka te haya kaŋ a ci nga tamo Iliya do.»

¹¹Ja Jehu lõi maha kõik, kes Ahabi sool olid Jisreelis alles jäänud, ja kõik ta ülikud, usaldusmehed ja preestrid, kuni temale ei olnud jäänud ainsatki pääsenut.

¹¹ Yehu mo na Ahab windi borey kulu kaŋ yaŋ cindi Yezreyel ra wi, d'a wane boro beerey, d'a baakoy, d'a alfagey kulu, hala Yehu mana boro kulu cindi a se.

¹²Siis ta võttis kätte ja tuli ära, et minna Samaariasse; aga jõudnud karjaste Beet-Eekedini, mis on tee ääres,

¹² Kal a tun ka fatta ka koy Samariya. A go kurukoy banda feeji hamni hõseyaŋ windo do haray fonda boŋ.

¹³kohtas Jehu Juuda kuninga Ahasja vendi ja küsis: 'Kes te olete?' Ja need vastasid: 'Me oleme Ahasja vennad ja läheme alla, et tervitada kuningapoegi ja kuninga ema poegi.'

¹³ Kala Yehu kubay nda Ahaziya, Yahuda bonkoono nya-ka-fo-siney. A ne: «Araŋ wo may yaŋ no?» I tu ka ne: «Iri ya Ahaziya nya-ka-fo-sina yaŋ no. Iri kaa no zama iri ma bonkoono izey, da wayboro-koy izey mo fo.»

¹⁴Aga ta ütles: 'Võtke nad elusalt kinni!' Ja nad võeti elusalt kinni ning tapeti Beet-Eekedi kaevu juures, kõik nelikümmend kaks meest; ta ei jätnud neist järele ainsatki.

¹⁴ Kala Yehu ne: «Wa i sambu nda fundi.» I n'i di nda fundi mo k'i wi feeji hamni hõseyaŋ windi guuso me gaa, i boro waytaaci cindi hinka. A mana baa afolloŋ naŋ i ra.

¹⁵Kui Jehu läks sealt ära, siis kohtas ta Joonadabi, Reekabi poega, kes tuli temale vastu. Jehu teretas teda ja küsis temalt: 'Kas sinu süda on niisama otsekohene, nagu minu süda on sinu südame vastu?' Ja Joonadab vastas: 'On küll!' - 'Kui nõnda, siis anna oma käsi!' Ja Joonadab andis oma käe ning Jehu laskis teda astuda enese juurde vankrisse.

¹⁵ Alwaato kaŋ a tun noodin, kal a na Yonadab Rekab izo gar, a go ga kaa zama nga m'a kubay se. A n'a fo ka ne a se: «Ni bina ga saba no? A go sanda mate kaŋ cine ay bina go ni wano banda mo?» Yonadab tu ka ne: «A ga saba, ya!» Yehu ne: «Da yaadin no, m'ay no ni kamba.» Kal a n'a no nga kamba. A n'a candi ka kande nga do hala torka ra.

¹⁶Ja ta ütles: 'Tule koos minuga ja vaata mu agarust Issanda pärast!' Ja teda sõidutati tema vankris.

¹⁶ A ne: «Kaa ay banda ka di anniya kaŋ ay gonda Rabbi se.» I n'a kaarandi mo a torka ra.

¹⁷Ja kui Jehu jõudis Samaariasse, siis ta lõi maha kõik, kes Ahabil olid Samaarias järele jäänud, kuni ta oli tema hävitanud Issanda sõna kohaselt, mis Issand oli rääkinud Eelijale.

¹⁷ Alwaato kaŋ a kaa Samariya, a na borey kaŋ yaŋ cindi Ahab wane Samariya ra kulu wi, kal a na Ahab dumo tuusu, Rabbi sanno kaŋ a ci Iliya se din boŋ.

¹⁸Siis Jehu kogus kokku kogu rahva ja ütles neile: 'Ahab on Baali teeninud pisut, Jehu tahab teda teenida rohkem!

¹⁸ Yehu mo na borey kulu margu ka ne i se: «Ahab may Baal* se kayna, amma Yehu ga may a se gumo.

¹⁹Kutsuge siis nüüd minu juurde kõik Baali prohvetid, kõik ta teenrid ja kõik ta preestrid, ärgu puudugu ükski, sest mul on tuua Baalile suur ohver; ei jää elama ükski, kes puudub!' Aga Jehu tegi seda tagamõttega, et hukata Baali teenrid.

¹⁹ Sohõ mo, kal i ma Baal annabey kulu ce ay se, borey kaŋ yaŋ ga sududu a se, d'a alfagey kulu. I ra baa afo ma si jaŋ _ka kaa|_. Zama sargay bambata go ay se kaŋ ay ga te Baal se. Boro kaŋ i mana di noodin mo, i s'a naŋ da fundi.» Amma hiila no Yehu na woodin te d'a, ga miila nga ma borey kaŋ yaŋ ga sombu Baal jine din halaci.

²⁰Ja Jehu ütles: 'Pühitsege Baali püha!' Ja see kuulutati välja.

²⁰ Yehu ne i ma fe ka ne i ga bine saray marga te Baal sabbay se. I n'a fe mo.

²¹Ja Jehu läkitas sõna kogu Iisraelisse; siis tulid kõik Baali teenrid, ükski mees ei jäänud tulemata. Ja nad läksid Baali kotta ning Baali koda sai täis otsast otsani.

²¹ Yehu mo donton nangu kulu Israyla ra, borey kaŋ ga sombu Baal se mo i kulu kaa. Boro fo si no kaŋ mana kaa. Koyne i furo Baal windo ra. Baal fuwo mo to za me woone gaa kala ya-haray meyo gaa.

²²Ja ta ütles rõivakambri ülemale: 'Too riided kõigile Baali teenritele!' Ja too tõi neile riided.

²² A ne mo bora kaŋ ga fuwo dabari se: «Ma Baal wane sombuyaŋ bankaarayey kulu kaa taray i se.» A fatta nda bankaarayey i se.

²³Siis läks Jehu koos Reekabi poja Joonadabiga Baali kotta ja ütles Baali teenritele: 'Otsige ja vaadake järele, et siin teie juures ei oleks mõnda Issanda sulast, vaid oleksid ainult Baali teenrid!'

²³ Yehu mo kaa, nga nda Yonadab Rekab izo, ka koy Baal windo ra. A ne mo borey kaŋ yaŋ ga sombu Baal se: «Wa guna, wa ceeci. I ma si gar boro kaŋ ga may Rabbi se, baa afo, kala ngey kaŋ yaŋ ga sombu Baal se hinne.»

²⁴Siis läksid nad sisse tapa- ja põletusohvreid ohverdama; aga Jehu oli paigutanud õue kaheksakümmend meest, öeldes: 'Kui peaks pääsema mõni neist meestest, kelle ma toon teie kätte, siis jääb hing hinge vastu!'

²⁴ I furo sargay salleyaŋ se, da sargay kaŋ i ga ton mo, amma Yehu jin ka boro wahakku daŋ taray. A ne i se: «Da borey kaŋ ay daŋ araŋ kambey ra yana, baa afo, bora kaŋ n'a naŋ din fundo ga ciya boro fa din fundo banandi.»

²⁵Ja kui ta oli lõpetanud põletusohvri ohverdamise, ütles Jehu ihukaitsjaile ja vankrisõdureile: 'Minge sisse, lööge nad maha, ükski ärgu pääsegu välja!' Ja ihukaitsjad ja vankrisõdurid lõid nad mõõgateraga maha ning viskasid välja. Siis nad läksid Baali koja tagaruumi

²⁵ I go no, saaya kaŋ i na sargay kaŋ i ga ton no ka ban, a banda kala Yehu ne nga doogarey da nga soojey se: «Wa furo k'i kulu wi, baa afolloŋ ma si fatta.» I n'i kar mo nda takuba. Doogarey da soojey n'i furu taray. I furo hala Baal fu-izo ra.

²⁶ja tõid välja Baali sambad ning põletasid need ära.

²⁶ I fatta nda toorey kaŋ go Baal fu-izo ra k'i ton mo.

²⁷Ja nad kiskusid maha Baali samba, kiskusid maha Baali koja ja tegid selle käimlaks tänapäevani.

²⁷ I na Baal cinaro bagu, i na Baal windo mo bagu k'a ciya salanga hala ka kaa sohõ.

²⁸Nõnda hävitas Jehu Iisraelist Baali.

²⁸ Yaadin cine no Yehu na Baal dagu Israyla ra k'a halaci nd'a.

²⁹Aga Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too saatis Iisraeli pattu tegema, Jehu ei loobunud, kuldvasikaist, mis olid Peetelis ja Daanis.

²⁹ Amma Yehu mana fay da Yerobowam Nebat izo zunubey bo, naŋ kaŋ a na Israyla daŋ a ma zunubi te, danga wura handayzey kaŋ go Betel ra da wo kaŋ go Dan ra.

³⁰Ja Issand ütles Jehule: 'Et sa oled teinud hästi, mis minu silmis õige on, oled talitanud Ahabi sooga, nõnda nagu mul südame peal oli, siis istuvad su pojad Iisraeli aujärjel neljanda põlveni.'

³⁰ Rabbi ne Yehu se mo: «Za kaŋ ni na ciiti hanno kaŋ ay miila te, mate kaŋ cine ni te haŋ kaŋ saba ay diyaŋ gaa, ni te mo Ahab dumo se hay kulu kaŋ go ay bina ra, yaadin gaa ni banda hal a ma to zamana taaci ga goro Israyla karga boŋ.»

³¹Aga Jehu ei kandnud hoolt, et käia Issanda, Iisraeli Jumala Seaduse järgi kõigest oma südamest; ta ei loobunud Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.

³¹ Amma Yehu mana saal nga ma dira Rabbi, Israyla Irikoyo asariya boŋ da nga bina kulu bo. A mana fay da Yerobowam zunubey, naŋ kaŋ a na Israyla daŋ i ma zunubi te.

³²Neil päevil hakkas Issand Iisraeli vähendama, sest Hasael lõi neid kõigis Iisraeli paigus

³² Jirbey din ra Rabbi sintin ka Israyla zabu. Hazayel n'i kar Israyla hirrey kulu me gaa,

³³Jordanist päikesetõusu pool, lõi kogu Gileadimaad, gaadlasi, ruubenlasi ja manasselasi alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, niihästi Gileadi kui Baasanit.

³³ Urdun hala ma koy wayna funay haray, da Jileyad laabo kulu ka koy Gad da Ruben da Manasse kundey, za Arower kaŋ go Arnon gooro meyo ra, kaŋ ga ti Jileyad da Basan.

³⁴Ja mis veel tuleks öelda Jehust ja kõigest, mis ta tegi, ja kõigist ta vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

³⁴ Yehu goy cindey mo, da haŋ kaŋ a te kulu, d'a yaarutaray, manti i n'i hantum Israyla bonkooney baaru tira ra bo?

³⁵Ja Jehu läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse; ja tema poeg Jooahas sai tema asemel kuningaks.

³⁵ Yehu mo kani nga kaayey banda. I n'a fiji Samariya. A izo Yehowahaz te bonkooni a nango ra.

³⁶Ja aega, mis Jehu Samaarias valitses Iisraeli üle, oli kakskümmend kaheksa aastat.

³⁶ Jirbey kaŋ Yehu na Israyla may Samariya ra ga ti jiiri waranka cindi ahakku.